2-13-43623/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-43623 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXXigakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu palga alammäärast tütrele XXX(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks alates 01.10.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni 20.09.2019.a. Väljamõistetud elatis tuleb maksta XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is, märkides selgitusse „ELATIS“.

3. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

2(3) tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused XXX seaduslik esindaja XXX esitas 19.09.2013.a Harju Maakohtule hagi XXXvastu elatise saamiseks. XXXja XXX XXX.a sündinud ühine tütar XXX elab koos emaga. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja lapsele elatist ebapiisavas ulatuses. Lapsele minevad kulutused kuus on 270-340 eurot, millele lisanduvad kulutused meelelahutusele. Hageja esindaja taotleb lapse ülalpidamiseks igakuise elatise väljamõistmist summas, mis alati vastaks seaduses sätestatud igakuise elatise miinimumsummale alates 01.10.2013.a. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kostja vastuväited Kostja oma vastuses hagile avaldab, et aastal 2005 oli poolte vahel kokku lepitud elatise summa 2 000 krooni (128 eurot). Aastaid on kostja maksnud hagejale elatist 140-145 eurot kuus. Viimased kuud on kostjal olnud majanduslikult raskem periood ning seetõttu on kostja elatist tasunud vähem. Kostja leiab, arvestades hageja esindaja kulutusi lapsele kuus summas

195 eurot, s.t ühele vanemale 97,50 eurot, et poolte vahel kokkulepitud summa maksmine on õigustatud ning on nõus seda vabatahtlikult edasi maksma. On nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele. XXX ja XXX XXX.a sündinud ühine tütar XXX elab koos emaga. Tüdruku isa ei täida seadusest tulenevat lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. Kostja on tasunud elatist lapsele viimasel 3-l kuul 40 eurot kuus, mis on ilmselt ebapiisav. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise, mis vastaks alati seaduses sätestatud elatise miinimumsummale. Tulenevalt perekonnaseadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

3(3) väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus lähtub käesolevas asjas lapsele elatise väljamõistmisel eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Hageja esindaja poolt hagiavalduses märgitud igakuised lapse vajadused keskmiselt summas 305 eurot, millele lisanduvad kulutused meelelahutusele, huviringidele, on kohtu hinnangul mõistlikud ja põhjendatud. Kohus on seisukohal, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada talle vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Riigikohus 09.03.2005.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 p-s 20 on öelnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kohus arvestab antud asja lahendamisel ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on 1 alaealine laps (hageja), kelle elukoht on ema juures. Kostja ei ole esitanud ega tõendanud mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid aluseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eeltoodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis hageja poolt nõutavas suuruses, s.o on määras, mis alati vastab seaduses kehtestatud minimaalmäärale. Elatis kuulub väljamõistmisele hageja taotletud ajast, s.o 01. oktoobrist 2013.a. Kostja poolt juba tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik