2-12-11560/54 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-11560

Määruse tegemise aeg ja koht 23.10.2013, Tallinn

Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Margo Klaar, Mare Merimaa

Kohtuasi

X X hagi X X vastu isaduse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.09.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad X X apellatsioonkaebus

Apellant (hageja) X X (IK xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Vastustaja (kostja) X X (IK xxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda X X apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik X X esitas Harju Maakohtusse 21.03.2012 avalduse põlvnemise tuvastamiseks. Avaldaja palus tuvastada X X X põlvnemine kostjast. Lapse eostanud X X ei ole isadust omaks võtnud.

Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostjale teadaolevalt ei põlvne X X X kostjast.

25.09.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi isaduse tuvastamise nõudes ning jättis rahuldamata nõude X X X perekonnanime muutmiseks. Asja materjalidele lisatud 29.08.2013 ekspertiisiaktist nähtub eksperdi arvamus, mille kohaselt mh X X bioloogiline isadus X X X suhtes ei ole välistatud; X X saab 99,999998% tõenäosusega olla X X X bioloogiline isa. Pärast eksperdiarvamuse saamist teatas kostja, et võtab hagi õigeks.

Hageja palus muuta lapse perekonnanime X perekonnanimeks X. Kostja teatas, et seoses põlvnemise tuvastamisega on nii hageja kui ka kostja lapse X X X seaduslikud esindajad, seega eeldab lapse perekonnanime muutmine mõlema seadusliku esindaja nõusolekut.

Nimeseaduse § 81 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime, lg 2 kohaselt lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Nimeseaduse § 8 lg 1 p 2 eeldab, et erinevat perekonnanime kandvad vanemad lepivad kokku, millist perekonnanime laps kandma hakkab. Kostja ei ole lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut andnud. Arvestades, et lapsel on senini olnud perekonnanimeks ema perekonnanimi ning puuduvad mõjuvad põhjused lapse perekonnanime muutmiseks, leidis kohus, et hageja nõue lapse perekonnanime muutmiseks tuleb jätta rahuldamata.

02.10.2013 esitas X X Tallinna Ringkonnakohtusse maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Lapsele tuleb anda uus perekonnanimi. Apellant leiab, et maakohus oleks pidanud kostjalt küsima selgitust ja põhjendust, miks ta oma lapsele ei ole nõus oma perekonnanime andma. Ringkonnakohus peaks arvestama kostja käitumisega, kes venitas menetlust pahatahtlikult, valetas ja vassis ning ei ole 1,7 aasta vanuse lapse eest hoolt kandnud.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on materiaalõiguse norme kohaldanud õigesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt ka menetlusõiguse normide rikkumist.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust rahuldada. Apellandi väidete kohaselt, kuna lapse põlvnemine kostjast on tõendatud, peaks kostja selgitama, miks ta ei ole nõus lapsele oma perekonnanime andma ja ringkonnakohtul tuleks arvestada kostja pahatahtliku käitumisega maakohtu menetluses.

Maakohus leidis õigesti, tuginedes nimeseaduse sätetele, et erinevat perekonnanime kandvad vanemad lepivad kokku, millist perekonnanime laps kandma hakkab. Nimeseaduse § 81lg 2 järgi lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus võib kohus anda lapsele uue perekonnanime. Seadusest ei tulene, et põlvnemise tuvastamisel tuleb lapsele anda isa perekonnanime. Kostja ei ole lapse perekonnanime muutmiseks nõusolekut andnud ning hageja ei ole lapse perekonnanime muutmise vajadust piisavalt põhjendanud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud sellist asjaolu, mis annaks aluse lapse perekonnanime muutmise nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et kostja ei ole lapse vastu huvi tundnud, ei ole nõude rahuldamise aluseks.

Arvestades eeltoodut tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p

6 alusel.

Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa