4-13-3796/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 02.10.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Raivo Seppo Tõlk

Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

kodakondsuseja migratsioonibüroo

migratsioonijärelevalve talituse 24.05.2013.a. kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2300,13,000128

Kaebuse esitanud isik A.B, registrikood: XXX, asukoht XXX Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja A.B juhatuse liige Arturas

Budvytis, tema kaitsja Margus Venesaar, kohtuväline

menetleja – Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri kodakondsuseja migratsioonibüroo

migratsioonijärelevalve talituse esindajad Marika Kasak, Andres Käosoo

LÕPPOSA

Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri kodakondsuseja migratsioonibüroo

migratsioonijärelevalve talituse otsus nr. 2300,13,000128 muutmata ja A.B kaebus rahuldamata.

Kui menetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju

Maakohtule (Liivalaia kohtumaja) seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 25.10.2013.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Väärteoasi nr.4-13-3796

2 VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU

Kaebajat karistati kiirmenetluse otsusega VMS § 301 p 2 alusel rahatrahviga 200 eurot.

Väärteoasja otsuse kohaselt võimaldas A.B , keda esindab Arturas Budvytis, XXX ettevõttes ebaseaduslikku töötamist perioodil 01.10.2010 kuni 02.03.2013.a., kuigi isikul XXX oli elamisluba töötamiseks XXXOÜ ettevõtte juhtorgani liikmena ning temal puudus seaduslik alus töötamiseks A.B. Sellega rikkus A.B välismaalaste seaduse (VMS) § 176 nõudeid, pannes toime sama seaduse § 301 p 2 ettenähtud teo.

KAEBUSE SISU

Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses ja väärteomenetluse lõpetamist teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebaja põhjendab oma seisukohta järgmisega:

XXX töötas A.B ajavahemikul 01.10.2010 kuni 01.03.2013 ning kiirmenetluse

otsus tehti peaaegu 3 kuud hiljem, kui leidis aset väidetav rikkumine. Väärteomenetluse seadustik (V™S) § 59 sätestab aga väärteoteate lahendamisele ajalise piiri 15 päeva. Tsiteerides

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendit nr 3-1-1-19-05, mille kohaselt väärteomenetlust alustatakse siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime

pandud (ajend ja alus), leiab kaebaja, et kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel 24.05.2013.a. väärteo tunnused puudusid, mistõttu kohtuvälisel menetlejal ei olnud alust väärteomenetluse alustamiseks ega kiirmenetluse otsuse tegemiseks.

MENETLUS KOHTUS

Kaebuse esitaja - A.B esindaja Arturas Budvytis ning tema kaitsja M. Venesaar jäid esitatud kaebuse juurde. Kaebaja ei eitanud, et võttis tööle XXX, kuid leidis, et väärteoasjas oli otsus tehtud hiljem, kui väärteotunnustega tegu aset leidis ja selle tagantjärele koostamine ei ole põhjendatud. Seetõttu tuleks väärteomenetlus lõpetada väärteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohtuväline menetleja M. Kasak palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata.

Kohtuväline menetleja leidis, et karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 3 põhjal saab alustada väärteomenetlust, kui väärtegu ei ole aegunud. Antud asjas olid olemas kõik väärteotunnused, need on tõendatud ja koosseisupärased. Väärteoteadet selles asjas ei esitatud, väärtegu avastati PPA poolt, kuid kuna asjaolud vajasid täpsustamist, isikutega ei saadud ühendust, siis sellepärast läks ka kauem aega. Kohtuväline menetleja A. Käosoo lisas, et XXX suhtes on ebaseadusliku töötamise osas A.B läbi viidud väärteomenetlus, milles tehti otsus 17.09.2012.a.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti uurinud

vahetult menetletavas väärteoasjas olevaid tõendeid ning kontrollides kohtuvälise menetleja

otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Antud väärteoasjas ei ole vaidlustatud asjaolu, et XXX töötas A.B ajavahemikul

01.10.2010 kuni 01.03.2013.a. ning et XXX ei olnud nimetatud ettevõttes töötamiseks

seaduslikku alust, kuna temale väljastatud elamisluba võimaldas tal töötada vaid OÜ-s XXX.

3

Samuti puudub vaidlus A.B määratud karistuse - rahatrahvi 200 eurot - põhjendatuse üle.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on korduvalt osundatud, et KarS § 14 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku vastutus avada selle organi või juhtivtöötaja tegevuse kaudu (3-1-1-7-04, 3-

1-1-12-08). Juriidiline isik saab vastutada seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Arutatavas asjas on

tuvastatud, et teo toime pannud Arturas Budvytis oli nii väärteo toimepanemise ajal kui ka kiirmenetluse otsuse tegemisel A.B juhatuse liige. Seejuures on kohus seisukohal, et ei saa vaidlust olla asjaolu üle, et võttes inimese - XXX tööle, tegutses juhatuse liikmena Arturas Budvytis juriidilise isiku, s.o ettevõtte A.B huvides.

Puutuvalt aga kaebaja väitesse, et kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel 24.05.2013.a. väärteo tunnused - ajend ja alus - puudusid, kuna selleks ajaks oli töösuhe A.B ja XXX vahel lõppenud ja möödas oli ka V™S § 59 sätestatud 15-päevane tähtaeg, ei saa kohus nimetatud seisukohaga nõustuda.

Kohus selgitab, et kaebaja viide V™S § 59 alusel sätestatud 15- päevasele tähtajale ei ole

käesolevas väärteoasjas asjakohane. Nimetatud tähtaeg kehtiks väärteoasja lahendamisel

üldmenetluses siis, kui väärteo toimepanemise kohta oleks esitatud väärteoteade. Nii antud väärteoasja materjalidest nähtuvalt kui ka kohtuvälise menetleja selgituste kohaselt ei edastatud

käesolevas väärteoasjas väärteoteadet, vaid väärtegu avastati Politseija Piirivalveameti ametnike töö tulemusel, s.o menetlust alustati väärteotunnustega teo ilmsikstulekul. Kohus juhib

tähelepanu ka asjaolule, et lahendatavas väärteoasjas on menetlusliigina kohaldatud

kiirmenetlust. Seega on kaebuses esitatud viide V™S § 59 kohaldamisele ning sellest

tulenevale 15-päevasele tähtajale alates väärteoteate esitamisest käesolevas menetluses ebakorrektne.

Samuti ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, nagu puudunuks väärteomenetluse alustamisel A.B suhtes VMS § 176 ja § 301 p 2 alusel kvalifitseeritaval teol väärteotunnused, kuna

A.B ja XXX vaheline tööleping oli väärteomenetluse alustamise ja kiirmenetluse

otsuse tegemise ajaks lõppenud. Kohus selgitab, et süüteo tunnustega teo toimepanemise lõppemisega ei lange automaatselt ära ei nimetatud teo süüteotunnused ega ka alus sellise teo suhtes menetlust alustada ja isikut süüteo toimepanemise eest karistada. Kaebaja niisugust väidet aluseks võttes, ei saaks süüteo toimepanemise eest enam vastutusele võtta ühtegi isikut, kes on

koosseisupärase teo toimepanemiseks vajaliku teo või tegevuse lõpetanud. Kaebaja selline seisukoht ei ole õige, sest toimepandud süüteo objektiivsed ega subjektiivsed koosseisutunnused ei muutu ajas.

V™S § 58 lõikes 1 ning kaebuses tsiteeritud Riigikohtu lahendi kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad

sellele, et väärtegu on toime pandud. Seega on väärteomenetluse alustamisel kohustuslik väärteomenetluse ajendi ja aluse olemasolu, kuid aeg, millal alustatakse väärteo tunnustega teo

suhtes väärteomenetlust väärteoteate esitamise puudumisel, ei ole otseselt piiratud. Sellisel

juhul seab väärteomenetlusele ajalised raamid vaid KarS § 81 lg 3 esimeses lauses sätestatud

aegumistähtaeg, mille kohaselt piiratakse väärteomenetlust

2 aastaga, kui väärteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödas 2 aastat. A.B

suhtes tehtud kiirmenetluse otsus on koostatud kohtuvälise menetleja poolt 24.05.2013.a, s.o peaaegu 3 kuud pärast A.B ning XXX vahelise töölepingu lõppemist nagu kaebuses

õigesti märgitud. Seega ei olnud selleks ajaks menetlusaluse isiku- A.B poolt toimepandud tegu aegunud KarS § 81 lg 3 tähenduses ning teos esinesid väärteotunnused.

4

Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et antud väärteoasjas ei ole kohtuväline menetleja rikkunud

24.05.2013.a. A.B suhtes kiirmenetluse otsust koostades väärteomenetluse norme,

otsus on õiguspärane ega kuulu tühistamisele, samuti ei nähtu asjas kaebaja süüd ega tema käitumise õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Eeltoodud motiividel puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111,

Julia Vernikova Kohtunik