3-12-2029/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2029 Haldusasi Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani kaebus Maksuja Tolliameti 07.08.2012 korralduse nr 13-2.7/90192, mille lisaks on arest/maksejuhis nr 13-2.7/89782, ja 19.09.2012 vaideotsuse nr 6-1/1008-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsman, lepinguline esindaja v.adv Marko Kaevando Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Ivar Siska Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20. veebruari 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Baltic Energy Investment Group OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.02.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-2029 muutmata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 25.11.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

3-12-2029 2(6) se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (MTA) edastas 17.04.2012 Baltic Energy Investment Group OÜ-le maksuteate 2012. a maamaksu kohta (tl 49). MTA 28.06.2012 korraldusega nr 13-11/5434 kohustati kaebajat tasuma 2012. a maamaksu võlg summas 11 267 eurot (tasumise tähtpäev 01.06.2012). Korraldus sisaldas sundtäitmise hoiatust (tl 50-51). MTA tegi 07.08.2012 kolmandale isikule Swedbank AS-le korralduse nr 13-2.7/90192, mille lisaks oli arest/maksejuhis nr 13-2.7/89782 (tl 52-53), kaebaja pangakonto arestimiseks ja pangakontolt raha ülekandmiseks MTA pangakontole. Swedbank AS täitis korralduse järgmiselt: 08.08.2012 kanti MTA pangakontole 10 555,83 eurot ja arestiti kaebaja pangakonto summas 711,17 eurot MTA kasuks ning 15.08.2012 kanti kaebaja pangakontolt MTA pangakontole arestitud ulatuses 711,17 eurot. 2. Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsman esitas korraldusele vaide, mis jäeti Maksuja Tolliameti 19.09.2012 vaideotsusega nr 6-1/1008-2 rahuldamata. 3. Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsman esitas 24.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.08.2012 korralduse nr 13-2.7/90192 ja 19.09.2012 vaideotsuse nr 6-1/1008-2 tühistamiseks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 128 lg 1 kohaselt rahuldatakse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. Massikohustusena käsitletava maksuvõla sissenõudmisel tuleb arvestada pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 146. Enne massikohustuste täitmist tuleb pankrotivara arvel rahuldada vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded ning maksta võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist. Alles seejärel lubab PankrS teha pankrotivarast väljamakseid massikohustuste rahuldamiseks, kusjuures juhul, kui pankrotivarast ei piisa nende täielikuks rahuldamiseks, tuleb massikohustused rahuldada võrdeliselt nende suurusega. Asjaolu, kas pankrotivarast piisab kõigi massikohustuste täitmiseks, selgub alles pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kohtu poolt. Seetõttu ei või maksuhaldur rakendada MKS § 131 lg-s 1 sätestatud abinõusid pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks enne lõpparuande kinnitamist. Maksuvõla sundtäitmine enne lõpparuande kinnitamist võib kahjustada neid võlausaldajaid, kellel on õigus esitada PankrS § 146 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid. Samuti võib see kahjustada ülejäänud massikohustuste võlausaldajate õigusi, kui selle tulemusena muutub võimatuks massikohustuste proportsionaalne rahuldamine. Korraldus on vastuolus PankrS § 146 lõikega 2, kuna selle kohaselt täidetakse maamaksukohustust ebaproportsionaalselt suures ulatuses, võrreldes teiste massikohustuste täitmisega. Kaebaja pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena on tunnustatud AS Tallinna Sadam nõuet summas 981 217,99 eurot hoonestusõiguse tasu maksmise tagamiseks (tl 23-24). PankrS § 153 lg 2 kohaselt tuleb AS-le Tallinna Sadam tema pandiga tagatud nõude rahuldamiseks maksta välja minimaalselt 85% hoonestusõiguse müügihinnast (106 000 eurot), so 90 100 eurot. Seega on kaebaja pankrotivara suuruseks, mille arvel on võimalik teha

3-12-2029 3(6) väljamakseid, hinnanguliselt ca 15 900 eurot. Eeltoodud summa ulatuses on võimalik täita pankrotimenetluse ajal tekkinud massikohustusi (sh maamaksukohustust). Viidatud summa on aga väiksem tekkinud massikohustuste suurusest. Kaebajal tekkis pankrotimenetluse ajal kohustus maksta AS-le Tallinna Sadam hoonestusõiguse tasu 1 aasta eest summas 156 896,70 eurot. Massikohustuste (maamaks ja hoonestusõiguse tasu) suurus on kokku 179 430,70 eurot, millest maamaksukohustus moodustab ca 12,55%. Kaebaja pankrotivara suuruseks on vaid 15 900 eurot, mistõttu pankrotivarast kõigi massikohustuste täitmiseks ei piisa ja massikohustused tuleb rahuldada võrdeliselt nende suurusega. PankrS § 146 lg 1 sätestab väljamaksete tegemiseks kindla järjekorra ning PankrS § 146 lg 2 sätestab, et kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega. MTA on vaideotsuse viidanud PankrS § 149 lg-s 1 sätestatule. Kaebaja arvates on PankrS § 146 lg 2 viidatud sätte suhtes erinormiks. Kui lähtuda käsitlusest, et iga massikohustuse võlausaldaja võib nõuda võlgnikult PankrS § 149 lg 1 alusel kohustuse täitmist tema ees täies ulatuses, täidetaks massikohustused vastavalt sellele, millised võlausaldajad suudavad oma massikohustuste nõuded võlgniku vastu kõige kiiremini maksma panna. Pole mingit tähtsust asjaolul, kas maamaksu tasumise kohustus ja selle suurus oli kaebajale teada või mitte. Juba pankroti väljakuulutamise hetkel oli teada ka kaebaja kohustus tasuda AS-le Tallinna Sadam hoonestusõiguse aastatasu, mis on oma olemuselt massikohustus. Seega vastustaja käsitluse järgi oleks kaebaja võinud kogu pankrotivara arvel täita üksnes massikohustust AS Tallinna Sadam ees. 4. Maksuja Tolliamet palus jätta Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani kaebus rahuldamata. Kaebuse keskseks küsimuseks on, kas vastustajal on õigus massikohustuse rahuldamiseks teha pankrotimenetluse kestel täitetoiminguid. PankrS § 146 lg 2 reguleerib olukorda, kus „jaotamisele kuuluva vara“ all peetakse silmas kogu pankrotivara, mis kuulub jaotamisele, mitte massikohustuste samas järjekorras olevaid väljamakseid. PankrS § 149 lg 1 kohaselt võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda massikohustuse täitmist üldkorras. Massikohustuse täitmiseks võib läbi viia täitemenetluse pankrotivara suhtes. Massikohustuste puhul ei ole rakendatav väljamaksete võrdelisus. Kaebaja käsitlus nõuaks massikohustuste täitmiseks lõpparuande koostamist, mis oleks vastuolus PankrS § 149 lg-s 1 nimetatud õigusega viia läbi täitemenetlus pankrotivara suhtes. Sarnaselt kestvuslepingutele oli ka maamaksu tasumise kohustus ja suurus kaebajale varasemalt juba ette teada. Kaebaja esitatud täiendaval tõendil (Harju Maakohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-11-30254) ei ole seost vaidlustatud korraldusega. 5. Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2013 otsusega Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani kaebuse rahuldamata. Asjassepuutuv ei ole kaebaja esitatud Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-11-30254. Puudub seos vaidlustatud korralduse ja määruses toodud pankrotivara jaotamise vahel. Määrus ei tõenda korralduse õigusvastasust. Käesolevat vaidlust silmas pidades omab olulist tähtsust asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlustanud talle 17.04.2012 edastatud maamaksuteadet 2012. a maamaksu kohta. Nimetatud teates oli toodud nii tasumisele kuuluv summa kui tasumise tähtaeg. Kaebaja jättis maamaksu tasumata ega pöördunud maksuhalduri poole selle ajatamiseks. Samuti ei vaidlustanud kaebaja MTA 28.06.2012 korraldust nr 13-11/5434 maksuvõla tasumiseks ega täitnud seda. Pankrotiseadus eristab kahte sorti maksuvõlgasid: ühed, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mille rahuldamine toimub koos kõigi teiste nõuetega jaotusettepaneku alusel pankrotivara arvel (PankrS § 143-145). Teise osa maksuvõlgadest moodustavad massikohus-

3-12-2029 4(6) tusena (PankrS § 148) käsitletavad maksuvõlad, mis tekivad peale pankroti väljakuulutamist ja mis on seotud võlgniku majandustegevuse jätkamisega (PankrS § 148 lg 1 p 3). Nende kohustuste täitmiseks näeb pankrotiseadus ette erikorra (PankrS § 146-150, § 158). MKS § 128 lg 1 ja PankrS § 149 lg 1 koostoimest tuleneb, et maksuhalduril on võimalik läbi viia pankrotimenetluse jooksul tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetlus pankrotivara suhtes. Kaebaja poolt vaidlustatud korraldus on antud tulenevalt maksuvõla tasumata jätmisest ja on seaduslik, sest kaebaja ei ole vaidlustanud eelnevaid haldusakte. Ebaõiged on kaebaja väited, justkui tuleneks PankrS § 146 lg-st 2 keeld rakendada massikohustuse sundtäitmist. PankrS § 148 lg 1 toodud massikohustuste tekkimine ja kestmine sõltub suures ulatuses halduri tegevusest. Halduri kontrollist tulenevalt omab PankrS § 146 lg 2 ja § 149 lg 1 suhte õigeks hindamiseks erilist tähtsust PankrS § 148 lg 2. Halduril on kohustus jälgida, et erineval ajal tekkivad massikohustused oleks täidetavad, ja juhul, kui need seda ei ole pankrotivara vähesuse tõttu, tuleb tal nende täitmine peatada, kasutades selleks kõiki tema käes olevaid õiguslikke vahendeid. Käesolevas asjas haldur teadis maamaksukohustuse olemasolust. Nähtuvalt 15.08.2012 esitatud vaidest oli haldurile selge, et tal puuduvad vahendid maamaksukohustuse täitmiseks (tl 19). Samas ei ole ta aga sellele teadmisele vaatamata esitanud seaduses ettenähtud teateid massikohustuste täitmise võimatuse kohta. Seda käsitlust toetab PankrS § 158, mis näeb samuti ette pankrotihalduri kohustuse teavitada võlausaldajaid, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sellisel juhul tehakse pankrotivarast väljamaksed PankrS § 146 alusel. Ekslik on vastustaja seisukoht, et massikohustuste täitmiseks on kõlbulik kogu pankrotivara. Pankrotivara, mille kasutamise massikohustuste täitmiseks pankrotiseadus välistab, ei saa arvestada massikohustuse täitmiseks lubatava vara hulka. See aga ei tähenda, et massikohustuse sissenõudjal lasub kohustus kontrollida, kas tema nõuet täidetakse seaduses lubatud vahendite arvelt. Haldurile pidi hiljemalt 10.07.2012 toimunud enampakkumise lõppemise hetkeks selge olema, et tal ei jätku vahendeid massikohustuste täitmiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsman esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 20.02.2012 otsus ja tunnistada kehtetuks MTA 07.08.2012 korraldus nr 13-2.7/90192, mille lisaks oli maksejuhis nr 13-2.7/89782, ning MTA 19.09.2012 a vaideotsus nr 6-1/1008-2. Asja lahendamisel omab tähtsust Harju Maakohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-11- 30254. Määrus tõendab, et kaebaja pankrotivarast PankrS §-ga 146 sätestatud väljamaksete tegemiseks täies ulatuses ei piisa. Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Jääb ebaselgeks, kas halduskohus jättis kaebuse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei olnud vaidlustanud eelnevaid haldusakte, või põhjusel, et haldur ei olnud teatanud maksuhaldurile ja võlausaldajatele massikohustuste täitmise võimatusest. Halduskohus on rikkunud ka HKMS § 157 lg-t 2. Maksuhaldur ei tuginenud kohtumenetluses sellele, et kaebaja ei vaidlustanud eelnevaid haldusakte, s.t vastustaja ei tuginenud asjaoludele, millele rajas otsuse halduskohus. Kohus ei ole selgitanud, miks eeldab MTA 07.08.2012 korralduse vaidlustamine varasemate haldusaktide vaidlustamist. Samuti jääb kaebajale arusaamatuks, millisel alusel oleks ta pidanud varasemaid haldusakte vaidlustama. Kaebajal puudus alus 17.04.2012 maamaksuteate vaidlustamiseks. Asjakohatu on viide, et kaebaja ei taotlenud maksuvõla ajatamist, sest ajatamise kaudu ei ole võimalik saavutada maksuvõla osalist sissenõudmata jätmist.

3-12-2029 5(6) Ekslik on väide, et massikohustuse tekkimine on halduri enda kontrolli all. Valdav osa massikohustustest ei tekkinud halduri tegevuse tõttu, vaid tulenevalt pankrotivara hulka kuulunud hoonestusõigusest. Kaebaja ei ole oma kohustusi rikkunud: PankrS § 148 lõikest 2 ei tulene kaebajale kohustust teavitada maksuhaldurit asjaolust, et pankrotivarast ei piisa maamaksukohustuse täitmiseks. Isegi kui kaebajal oleks selline kohustus, ei tähenda see, et PankrS § 146 lg 2 võiks kohaldamata jätta. Samuti on ekslik kohtu väide, et haldurile pidi massikohustuste täieliku rahuldamise võimatus olema selge juba enampakkumise lõppemise hetkeks. Enampakkumise õnnestumine selgus alles pärast AS Tallinna Sadam poolt ostuhinna tasumist (15.08.2012), selleks ajaks oli aga vastustaja juba andnud vaidlustatud korralduse ning kaebaja kontolt oli 11 267 eurot maamaksuvõla tasumiseks üle kantud. Halduskohus on jätnud kohaldamata PankrS § 146 lõike 2. Halduri võimalikud eksimused ei anna ühele massikohustuse võlausaldajale õigust rikastuda teiste arvel. Millises ulatuses piisab pankrotivarast massikohustuste täitmiseks, selgub alles pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, mistõttu ei või maksuhaldur rakendada MKS § 131 lg-s 1 sätestatud abinõusid pankrotimenetluse ajal tekkinud maksuvõla sissenõudmiseks enne lõpparuande kinnitamist. 7. Maksuja Tolliamet palub jätta Baltic Energy Investment Group OÜ pankrotihaldur Andres Tootsmani apellatsioonkaebuse rahuldamata. Harju Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-11-30254 ei ole asjakohane. Viidatud maakohtu määrus on tehtud 18.12.2012 ehk vahetult enne aastavahetust. Aastavahetus omab tähtsust just maamaksu tasumise seisukohast, kuivõrd 1. jaanuari seisuga fikseeritakse nimekiri maamaksu kohustuslastest. Samuti nähtub maakohtu määrusest, et pankrotihaldur esitas jaotusettepaneku 10.12.2012 ja täiendas seda 15.12.2012. Seega oli kaebajale maamaksu tasumise kohustus ettenähtav ja kaebaja oleks pidanud kajastama seda maakohtule esitatud aruandes. Kaebaja hinnangul on halduskohtu otsus üllatuslik, kuivõrd kohus on hinnanud esiletoodud asjaolusid menetlusosalistest erinevalt. Samuti leiab apellant, et halduskohtu otsus on vastuoluline. Vastustaja arvates pole otsus sedavõrd üllatuslik, et seda võiks halduskohtule ette heita. Kohtuotsus on piisavalt motiveeritud ega ole vastuoluline. Kaebuse rahuldamata jätmisel ei pea olema ainult üks ja ainus põhjus, neid võib olla mitmeid. Vastustaja hinnangul on halduskohus kokkuvõtvalt lahendanud kaebuse õigesti. Etteheited pankrotihalduri tegemistele või tegemata jätmistele ei oma tähendust vaidlustatud haldusakti seisukohalt. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebusega osas, mis puudutab halduskohtu seisukohta, et kaebaja oleks pidanud maamaksuteate ja maksuvõla tasumise korralduse vaidlustama. Kaebajal puudus igasugune vajadus ning perspektiivne võimalus neid haldusakte vaidlustada, sest maamaksu määramine oli sisuliselt õiguspärane. Kaebaja seisukoht on, et vastustaja ei oleks tohtinud asuda maksuvõlga sisse nõudma enne, kui pankrotimenetluse lõpparuanne on kohtu poolt kinnitatud ning jaotatava vara suurus selge. Toodud väite õigsus ei sõltu maksuvõla vaidlustamisest. 9. Muus osas on halduskohtu otsus õige, ringkonnakohus nõustub sellega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist. 10. Kaebaja tõlgenduse korral muutuks PankrS § 149 lg 1, mis võimaldab massikohustuste täitmist pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras, sisutuks. Norm sätestab üheselt, et täitmist saab nõuda „pankrotimenetluse kestel“, millest järeldub, et massivõlausaldaja ei pea ära

3-12-2029 6(6) ootama mingi konkreetse menetlusetapi saabumist. Massikohustused muutuvad pankrotimenetluse kestel sissenõutavaks erinevatel ajahetkedel ning PankrS § 149 lg-le 1 tuginedes on massivõlausaldajal õigus kohe pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist asuda selle täitmist nõudma. PankrS § 149 sisu ja eesmärki silmas pidades ei ole selle normi rakendamisel alust järgida PankrS § 146 lg-s 2 sätestatud nõuete proportsionaalse rahuldamise põhimõtet. Pankrotihaldur peab kogu pankrotimenetluse kestel jälgima ja hindama, kas pankrotivarast piisab massikohustuste ja muude pankrotimenetluse kulude katteks. Kui pankrotivara on ebapiisavalt, tuleb kohut sellest PankrS § 158 lg 1 kohaselt viivitamatult teavitada. PankrS § 158 lg 2 sätestab seejuures üheselt, et alles pärast nimetatud teate esitamist ei ole massivõlausaldajatel PankrS §-s 149 nimetatud õigusi. 11. Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu, mis jääb HKMS 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Muude menetluskulude väljamõistmist pole kaebaja taotlenud. Samuti ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud maksuhaldur. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets