4-13-2288/24 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-13-2288

Otsuse kuupäev 02.10.2013

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi U.N-i väärteoasi Liiklusseaduse

§ 227 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema

Margo Kuke otsus 06.05.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,001247

Kaebuse esitaja menetlusalune isik U.N

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 25.09.2013, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik U.N ja tema kaitsja Monica

Meristo ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Aulis Vahula

Lõpposa

Jätta U.N-i , töökoht (isikukood xxx, elukoht xxxx xxxx) kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn)

Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsus 06.05.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,001247, millega määrati

U.N-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks, muutmata.

Liiklusseaduse § 127 alusel on U.N kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 09. oktoobriks 2013).

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

24.10.2013, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Käthlin

Rindberg koostas menetlusalusele isikule U.N-ile 07.04.2013 väärteoprotokolli

AB 1325299 selle kohta, et U.N 07.04.2013 kell 11.30 Lääne-Viru maakonnas

Rakvere vallas Rakvere Haljala maantee 3,1 kilomeetril, liikudes Haljala suunas, juhtis –

mootorsõidukit kiirusega 130 km/h +/ 7 teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, -

millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr DP019599, esimene antenn nr KC064126, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00131.

Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Sellega rikkus menetlusalune isik U.N

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Menetlusalune isik U.N esitas kohtuvälisele menetlejale .04.2013 väärteoasjas vastulause, milles t palus karistuse määramisel arvestada, et eelmine trahv on asutud ja töökoht seotud auto juhtimisega koha. , juhilubade äravõtmisega kaotaks ta töö

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk 06.05 määras .2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,13,001247 menetlusalusele isikule U.N-ile karistuseks LS § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks, sest U.N 07.04.2013 kell 11.30 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere Haljala maantee 3,1 kilomeetril – juhtis mootorsõidukit

kiirusega 130 +/- 7 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. Mõõdetud seadmega Stalker DSR 2X nr

DP019599, esimene antenn nr KC064126, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00131. Juhile kiirusemõõtja näit tutvustatud. Menetlusalune isik U.N rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.

Nimetatud o Meelis Kiviranna tsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. ga 07.04.2013

Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – lubatud sõidukiirust ületades juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise.

Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mit lubatud u liiklusalast väärtegu (sh 2

sõidukiiruse ületamise eest), mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada de seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust.

3. Menetlusalune isik U.N esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja teha uus otsus, millega karistada teda rahatrahviga koos ositi tasumisega ja mitte kohaldada lisakaristust. Menetlusalune isik ei nõustu sellega, et ta on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu. Kaebuse esitaja ei saa olla enne antud väärteos süüdi, kui ei ole jõustunud otsust. Antud juhul on eelmine otsus vaidlustatud. Kaebuse esitaja palub ar koht on seotud auto vestada sellega, et tema töö juhtimisega ja kui tal load üheks kuuks ära võetakse, kaotab ta töökoha.

4. Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku U.N-i kaebusele märkis, et menetlusalune isik

U.N keeldus kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest. Tunnistajana on kohtueelses menetluses oma ütlused andnud välijuht Meelis Kivirand kelle ütlustest nähtu , b, et ta teostas liiklusjärelvalvet 07.04.2013.a kella 11.30 paiku koos patrullpolitseinik Käthlin

Rindbergiga Rakvere-Haljala mnt 4-l kilomeetril suunaga Rakvere poole, kui neile tuli Rakvere poolt vastu , mille kiiruseks

130 km/h sõiduauto mõõtis Käthlin Rindberg . Sõiduk oli xxxx reg nr xxxx. E

elnimetatud sõidukile järgneti ja peatati see sõiduki taga sõites töötavate siniste ja punase vilkuriga. Xxxx juhiks osutus U.N, kes kontrollimise käigus

viibis sõidukis üksinda. Kiiruse mõõtmise hetkel liikus oma suunavööndis üksinda. Xxxx

U.N tõdes, et kiirus võis olla kuskil 110 ringis ja kahtles politseinike poolt mõõdetud kiiruse õigsuses. Samas väitis juht, et tuli autoga just pesulast ja soovis seda kiiremini sõites kuivatada.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et U.N on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti. Menetlusalune isik on korduvalt eksinud LS tud rahatrahvid temale liikluskuulekusele suunavat sätete vastu, mille eest määra mõju avaldanud ei ole. Jätkates väärtegude toimepanemist, on menetlusalusel isikul liikluses välja kujunenud hooletu ja teistega mitte arvestav käitumismuster ning eeltoodust nähtuvalt on tal tekkinud karistamatuse tunne.

Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Kiiruse ületamine on üks ohtlikemaid liiklusalaseid rikkumisi, millega pannakse ohtu nii enese kui ka kaasliiklejate elud. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust.

Koht

2590,13,001247 muutmata ja uväline menetleja palus jätta nende otsus väärteoasjas nr: kaebus rahuldamata.

5. Kohtuistungil enetlusaluse jäi menetlusalune isik U.N oma kaebuse juurde. M isiku kaitsja , et vaidlustavad märkis nad ei taotle rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist, vaid üksnes lisakaristuse. Kaitsja ei nõustunud otsuses tooduga, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest, sealhulgas kahe lubatud sõidukiiruse ületamise eest, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda panna seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kaitsja sõnul on isikul vaid üks karistus. Tehtud on veel üks otsus, kuid ka see on vaidlustatud. Rääkida saab vaid ühest kehtivast karistusest. Vastulauses on kirjas, et eelmine trahv on tasutud, selle all on mõeldud esimest trahvi 100 eurot.

Menetlusalune isik U.N tunnistas kohtuistungil, et ta juhtis tol korral Xxxx ja ületa Ta on nõus trahviga, kuid ei ole nõus s kiirust. Selles osas mingit vaidlust ei ole.

lisakaristusega. Menetlusalune isik märkis, et sel ajal ei olnud tal kahte kehtivat karistust. Kui temalt load v ära õetakse, kaotab ta töö. U.N kinnitas, et tuli hommikul autopesulast ja tahtis

- autot kuivatada. Tee oli tühi, ta sõitis üksi ja võib olla seepärast ületas kiirust. Isik tunnistas, et ei pannud tähele, et kiirus ni ta märkas, et kiirus i suureks kasvas. Kui on liiga suur, võttis ta kiiruse olitsei jõudis juba reage maha, kuid p erida. Menetlusalune isik

kinnitas, et tema töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu, sest ta peab iga päev töölisi ja materjale transportima.

Tunnistaja Meelis Kivirand jäi kohtuistungil oma kohtuvälises menetluses (tl 14 ja tl 14 pöördel) antud ütluste juurde.

Kaitsja märkis, et rahatrahvi on juba suurendatud. Lisakaristuse kohaldamine peaks olema nende isikute suhtes, kes igapäevaselt panevad toime liiklusalaseid rikkumisi ja rahatrahve ei tasu. Lisakaristuse kohaldamine on ikka neile inimestele, kes üldse ei jälgi kiiruse piiranguid ja seavad teised liiklejad ohtlikkusse olukorda. Kaitsja saab aru, et 1 kuu ei ole pikk, kuid rahatrahvi on juba suurendatud. Kaitsja jäi selle juurde, et käesoleval juhul ei peaks U.N-i suhtes lisakaristust kohaldama.

Kohtuvälis väärtegu on tõendamist leidnud, e menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et menetlusalune isik tunnistab seda ise ka vaid karistuse osas. Menetlusalune isik . Vaidlus käib ületas lubatud sõidukiirust Ta küll lisas, et teisi liiklejaid ei olnud. Mida ja tegi seda tahtlikult. suurem on sõidukiirus, seda pikem on pidurdusteekond. Oma teoga seadis ta ohtu ka iseenda elu ja tervise. Mida suurem on kiirus, seda kitsamaks läheb vaateväli, sest juht ei näe ka , mis tee ääres toimub. Menetlusalusel isikul on üks kehtiv karistus kiiruse ületamise eest, kuid selle toimepanemisest ei ole pikk

aeg mööda läinud. Kiirust ületades peab juht arvestama, et ta võib jääda ilma juhtimisõigusest. Töö kaotamine ei ole põhjus, mitte kohaldada et

lisakaristust. Kohtuvälis palus jätta otsus muutmata ja kaebus e menetleja esindaja rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

LS

§ 227 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim

40 kilomeetrit tunnis. lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

7. V - äärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik u

Käthlin Rindbergi poolt 07.04 1325299 kohaselt on .2013 koostatud väärteoprotokolli AB

tõenditeks tunnistaja ülekuulamise protokoll, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja kiirusm . õõteseadme kasutamise protokoll

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist väärteoprotokolli nr AB 1325299 juurde (tl 13 ja tl 13 pöördel) nähtub, et Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Käthlin

Rindberg teostas riikliku järelevalve korras U.N-i , isikukood xxx, elukoht xxxx Xxxx xxxx , poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist 07.04.2013

kell 11.30 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Rakvere-Haljala mnt 3,1 km-l Haljala suunas, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP019599, esimene antenn nr KC064126, taatlustunnistuse nr TTRSS-12/00131, seadme testid

07.04.2013 kell 08.20, seade töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjeldus: asulaväline tee, nähtavus hea, valge aeg, sademeteta, teeolud kuiv, kattega tee, sõidu - ridade arv 1,

kahesuunaline tee. Patrullauto liikus 1 sõidurajal, patrullauto kiirus 59 km/h. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, vastassuunalisel, lähenes, liikus üksinda.

Seadme helisignaal (Doppler helisignaal) ev ehk madalduv. Seadme lugem 130 km/h.

– ühtlaselt lang Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/-7 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud idukiirust mitte vähem sõ , kui 33 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. U.N taotlusi ja avaldusi ei olnud, kuid ta keeldus protokollile allkirja andmisest.

Tunnistaja Meelis Kiviranna st (tl 14 ) ülekuulamise protokolli ja tl 14 pöördel nähtub, et ta

teostas koos patrullpolitseiniku K. Rindbergiga 07.04.2013 Rakvere-Haljala mnt 4. km-l liiklusjärelvalvet. Nad liikusid Haljala poolt Rakvere suunas, kui neile tuli Rakvere poolt vastu sõiduauto, mille kiiruseks mõõtis K. Rindberg 130 km/h. Sõiduauto oli

Xxxx reg nr-ga xxxx. Ta järgnes antud sõidukile ja peatas selle hetk hiljem vilkuritega. Kontrollimisel selgus, et juhiks osutus U.N, kes oli sõidukis üksinda. Kiiruse mõõtmise hetkel oli antud

Xxxx . Juht ainuke sõiduk, mis neile vastu liikus. Juht ütles, et kiirus võis olla 110 km/h kahtles, kas ikka nii suur oli tema kiirus, öeldes, et tuli pesulast ja soovis sõidukit kuivatada, sellepärast sõitis ka kiiremini.

Menet

lusaluse isiku ülekuulamise protokolli (tl 15) kohaselt keeldus menetlusalune isik kohtuvälises menetluses ütluste andmisest.

Karistusregistri väljavõttest (tl 17 pöördel) nähtuvalt on menetlusalusel isikul

U.N

üks kehtiv väärteokaristus – litseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Po korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskond on 17.07.2012 määranud U.N-ile LS §

227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 100 eurot, mis on tasutud 01.08.2012.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et LS

- 2 § 22 lg s sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku

U.N-i kohtuistungil kontrollitud poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja tõenditega täielikult tõendamist leidnud. Ka menetlusalune isik ise rikkumise toimepanemist ei vaidlusta.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § sätestatud väärteomenetlust -s 29 välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et LS §-s 227 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik U.N .

Kogutud tõenditest lähtuvalt pani U.N väärteo toime tahtlikult. LS §

227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. LS § 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või - lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Menetlusalusele isikule U.N-ile määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o 320 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks, millised on vastavalt üle sanktsiooni keskmise ja alammääras karistused.

KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul on menetlusalune isik U.N vaidlustanud talle määratud

lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Menetlusalune isik ja tema kaitsja leiavad, et lisakaristuse kohaldamine ei ole õigustatud, kuna isik ei ole eelnevalt toime pannud mitut liiklusalast v tegu, vaid on toime pannud äär ühe analoogse liiklusalase väärteo, mille eest määratud rahatrahv 100 eurot on tal tasutud. U.N-i suhtes on kohtuvälise menetleja poolt tehtud veel üks otsus, kuid ka see on vaidlustatud. Kaebuse esitaja ei ole väärteos süüdi enne otsuse jõustumist. Samuti on menetlusalune isik ja tema kaitsja märkinud, et menetlusalusel isikul on vaja juhtimisõigust seoses oma tööga.

Karistusre menetlusalusel isikul gistri väljavõttest nähtuvalt oli U.N väärtegu 07.04.2013 toime pannes kehtiv väärteokaristus LS § 2 7 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Samuti esitas menetlusalune isik U.N kohtule kaebuse väärteoasjas nr tehtud otsuse vaidlustamiseks. Nimetatud väärteoas : 2590,13,000887 jas

määras Politsei ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere - politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk oma otsusega 01.04.2013 menetlu alusel karistuseks ku ulatuses, s.o salusele isikule LS § 227 lg 2 rahatrahvi 60 trahviühi

240 eurot. Nimetatud väärtegu oli otsuse kohaselt toime pandud 10.03.2013. Viru Maakohtu määrusega 03.07.2013 ühendati väärteoasi nr 4- -2288 U.N-i kaebus Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsuse peale 01.04.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,000887 ning väärteoasi nr 4-13-3099 U.N-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsuse peale 06.05.2013 väärteoasjas nr: 2590,13,001247 ühiseks menetlemiseks. Ühendatud väärteoasja numbriks jäeti 4-13-2288. 25.09.2013 esitas menetlusalune isik enne kohtuliku arutamise algust avalduse, milles loobus kaebusest kohtuvälise menetleja 01.04.2013 otsuse peale väärteoasjas nr Viru Maakohtu 02.10.2013 määrusega jäeti kaebus : 2590,13,000887. väärteoasjas nr läbi vaatamata. : 2590,13,000887

Käesolevas väärteoasjas arutamisel oleva rikkumise toimepanemise hetkeks oli

menetlusalusel isikul kehtiv väärteokaristus lubatud sõidukiiruse ületamise eest, samuti oli tema suhtes toimepanemises. selleks hetkeks tehtud veel üks otsus analoogse väärteo

Kohtuvälise menetleja otsus ei olnud veel jõustunud, kuna otsus vaidlustati kohtus, samas iseloomustab kohtu hinnangul . lubatud sõidukiiruse korduv ületamine menetlusalust isikut Kohus märgib, et nii suures ulatuses (33 km/h) kiirust ületav juht on suureks ohuks teistele liiklejatele. Korduv kiiruse ületamine näitab menetlusaluse isiku hoolimatust nii enda kui teiste liikluses osalejate suhtes. Asjaolu, et menetlusalune isik oli rikkumise fikseerimise hetkel teel üksi, ei vähenda isiku süüd. Kohtuvälises menetluses kogutud tõenditest lähtuvalt puudusid menetlusaluse isiku ad kui U.N-i käitumises nii tema karistust kergendav ka raskendavad asjaolud. Arvestades rikkumise raskust, on kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi karistus proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga

- lisa ja .

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja lisakaristusena juhtimisõiguse seisukohaga selles, et

äravõtmist ei välista asjaolu, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust seoses oma tööga

. Menetlusalusel isikul peaks liikluses osaledes see kogu aeg meeles olema. Nimetatud asjaolu peaks sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Kuivõrd menetlusalusel isikul oli käesolevas väärteoasjas arutusel oleva rikkumise toimepanemise hetkeks lubatud sõidukiiruse ületamise eest üks kehtiv karistus, samuti oli tema suhtes tehtud veel üks otsus (mille ta küll vaidlustas, kuid hiljem loobus kaebusest), oleks menetlusalune isik pidanud olema eriti tähelepanelik, e lubatud sõidukiirust mitte ületada. t taas Kohtu hinnangul ei pannud eelmiste

analoogsete rikkumiste eest sed menetlusalust isikut määratud karistu rahatrahvide näol

vajalikke järeldusi tegema, vaid ta jätkas nõuete rikkumist. Kohus on seisukohal, et

LS

kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule U.N-ile ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurema vi määramisega ja lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse rahatrah

äravõtmisega üheks kuuks (s.o minimaalmääras) kohaldamisega, arvestanud karistuse määramise üld iivseid eesmärke ja võimalust teda just sellise karistusega

- ja eriprevent

mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus - -dest 133 -

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke 06.05.2013 otsuse väärteoasjas nr: 2590,13,001247 muutmata ja U.N-i kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik