1-11-9683/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-9683

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 24.10.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-9683

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Katre Korela

Tõlk

Marianna Sidorok

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid O. tingimisi G enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu O. G (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 17.10.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada O. karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga G

1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Kooli 2A Jõhvi) ning kohustada

O. järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: G

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada O. suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: G 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

O. vabastada määruse jõustumisel. G

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja O. -le. G

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.10.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.

G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 02.09.2011.a kohtuotsusega tunnistati O. süüdi KarS § 199 lg 2 G p 4 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1 alusel 2 aasta 8 kuu ja 19-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 03.09.2011.a ja lõpp on 22.05.2014.a.

O. kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub G , et isik on kuuendat korda kriminaalkorras karistatud, kannab kolmandat vangistust. Vangistuses isik töötab AO. , osaleb eesti keele kursustel, läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, osales G MTÜ XXX töös ja sotsiaalprogrammis Eluviisi treening, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub elama aadressile XXX, olemas garanteeritud töökoht XXX OÜ-s. Isiku ema on pensionil ning nõus isikut vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.

O. kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, G et ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda korterisse aadressil XXX. Vabanedes kindel töökoht puudub.

O. G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt O.G on kriminaalkorras karistatud kokku 6-korral, vanglas viibib kolmandat korda. On karistatud nii raskete isikuvastaste kui ka varavastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine ja alkoholisõltuvusprobleemid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et O. -le on iseloomulikud impulsiivsus ja G

vägivaldne käitumine, oskamatus lahendada probleeme. Positiivsete asjaoludena saab märkida O.G kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, nii elukui ka töökoha olemasolu ja sotsiaalprogrammide läbimist. Arvestades O. poolt toimepandud kuritegude arvukust G ja laadi, on hinnatud ta kõrgohtlikuks ja uute kuritegude toimepanemise protsent on päris kõrge. Antud asjaolud räägivad O. ennetähtaegse vabastamise vastu. Lähtuvalt eeltoodust ei G toeta prokurör O. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. G

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et O. võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt G vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo G toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

O. on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, praegust karistust kannab G varguse ning liitkaristusena raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Vangla materjalides on välja toodud, et kuriteod olid sooritatud alkoholijoobes. Ka kohtuistungil kinnitas O. , et tal G olid probleemid alkoholiga ning nõustus pöörduma alkoholismivastasele ravile. Probleemi tunnistamine ning tahe sellest vabaneda annab aluse väita, et O. on mõistnud alkoholi G negatiivset mõju oma käitumisele ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Arvestades, et O.G karistusaja lõpuni on ligikaudu 7 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul O.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O. -le võimaluse tõestada, et ta on G asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on O. olemas ka kindel eluja töökoht ning ema toetus, samuti on G kriminaalhooldusega nõustunud O. , saades aru selle vajalikkusest oma igapäevaelu G korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa O. edaspidisele G õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Soovi oma elu muuta ning valmidust alluda kehtivatele reeglitele kinnitab ka asjaolu, et kehtivad distsiplinaarkaristused O. puuduvad ning vangistuse jooksul on G O. võtnud osa mitmetest sotsiaalprogrammidest. Tähelepanuta ei saa jätta ka vangla G iseloomustuses märgitut, mille kohaselt on kinnipeetaval motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vajab abi ja toetust teiste inimeste poolt. Kohtu hinnangul võib isik vajalikku tuge saada läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik