1-12-4707/144 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-4707

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

24. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-4707 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 24.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi

Viru Vangla esitatud materjalid elektroonilise R.M´i valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu R.M isikukood XXX xxx Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta R.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus R.M´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 48,0 eurot.

Vastavalt 180 lg 3 jätta kaitsjatasu riigi kanda süüdimõistetu loobumise tõttu kaitsjast ja

süüdimõistetul piisavalt vahendite puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas 02.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

R.M-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

R.M tunnistati süüdi KarS §

Viru Maakohtu 07.12.2012 otsusega

199 lg 2 p 7,8,9 järgi ning KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS Viru Maakohtu 14.06.2011 § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati kohtuotsusega KarS § 183 lg 2 p 1 järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust. on karistuse hulka arvatud eelvangistus. KarS § 68 alusel

Karistuse kandmise algus . 07.12.2012 ja lõpp 04.12.2014

Kinnipidamisasutuses i R.M kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressile xxx.

Isikul on haridus. xxx pooleli. põhi eriala omandamine jäi viimasel kursusel On töötanud mitteametlikult lühiajaliselt ehitustöödel. Sissetulekute suurust mõjutasid võlad ja rahatrahvid. Mõlemad kuriteod on sooritatud rahalise kasu saamise eesmärgil. Vanglas nõus töötama. Elektroonilise järelevalve alla vabanedes asuks tööle ehitustöödele, kus saaks xxx

umbes 350 euro suurust töötasu. Garantiikiri töökohast olemas. K

-Raha andmetel 24.07.2013 seisuga tasumata nõudeid 1225,12 eurot. Lähtuvalt sooritatud kuritegudest ja väärtegudest võib eluviisi pidada hoolimatuks ja riskeerivaks. Augustis 2013 kinnipeetav alustab riigikeele õpinguid. Uu

e kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla R.M-i vabanemist ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda oma ema korterisse aadressile xxx xxx

. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on nelja toalise korteriga. Kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris kinnipeetava ema, tema elukaaslane, kinnipeetava vend ja õde. Kinnipeetava ema ja tema elukaaslane andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud korteris kõik vajalikud tingimused.

Rahvastikuregist x xx ri andmetel R.M omab sissekirjutust aadressil . Ema sõnul xx nimetatud korter on üürikorter. R.M-i lähedased on nõus teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama.

Ema töötab suisa töötab . Peale seda on nendele määratud töövõimetuspension xxx ja ka xxx (emal 40%, kasuisal 80%). R.M on EV kodanik. Tal on kehtiv Eesti kodaniku pass kehtivusega 08.07.2011- 08.07.2016. Omab B kategooria juhilubasid kehtivusega 16.10.2012-15.10.2014.

Omab põhiharidust. Jätkas õpinguid , kuid jättis õpingud pooleli. xxx

Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt soovib kinnipeetav tööle asuda xxx, mis tegeleb ehitustöödega. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandjaga selgus, et ta on nõus võtma R.M-i tööle oma firmasse. Tööandja on teadlik R.M-i kriminaalsest minevikust. Kinnipeetav on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab karistust varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja see on toime pandud süstemaatiliselt. 2011.a. oli karistatud narkootikumidega seotud süüteo eest. Väärteokorras on teda karistatud 7 korral. Valdavalt liiklusseaduse rikkumise eest.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

R.M

taotleb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

R.M ähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla i tingimisi enne t vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõ R.M ik i isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning s

ellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on ik. võimal Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

R.M R.M il kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Uue kuriteo pani toime katseajal. R.M on kriminaalkorras karistatud teist korda. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega esimest korda. Viimane karistus narkootikumide käitlemise eest. Vangistust kannab mõisteti varavastase kuriteo eest.

Vaatamata varasemale karistustele paranemise teele ei asunud ning olles karistatud tingimisi vangistusega pani katseajal toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on või meline käituma seaduskuulekalt.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning i R.M puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem on R.M-ile määratud katseaeg ei olnud tulemuslik olnud, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks it R.M uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et s

- ja üüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht n argument ei ing lähedaste toetus kuid see hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes ajal suudab kohtu poolt tema suhtes käesoleval

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades käitumist kinnipeetava katseajal puudub kohtul

käesoleval ajal läbida. kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu

hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu R.M-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma