4-13-6423/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.10.2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja number

4-13-6423

Kohtunik

Kristina Väliste

Kohtuistungi sekretär

Ave Mõistlik

Tõlk

Oksana Mametova

Väärteoasi

E.D

väärteoasi

Narkootiliste

ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 151 ja Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 ja § 242 lg

1 tunnustel

Väärteoprotokoll:

AB899518

(väärteoasi

nr

2230,13,030137)

Menetlusalune isik

E.D, isikukood XXX, elukoht

XXX; töökohta ei ole;

Kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud

korduvalt

Kohtuväline menetleja

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalitus

Asja läbivaatamise aeg ja koht

24.10.2013 Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik E.D

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada E.D väärteo toimepanemises NPALS § 15

1 järgi ja

mõista karistuseks arest kolm (3) päeva.

2. Süüdi tunnistada E.D väärteo toimepanemises LS § 201 lg 2 ja §

242 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi arest seitse (7) päeva.

4-13-6423

3. KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest (kokku 10 päeva) üldkasuliku tööga kahekümne (20) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd).

4. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kaks (2) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. KarS § 69 lg 4 alusel määrata E.D üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

6. Välja mõista E.D-lt kohtuotsuse jõustumisest alates 12 kuu

jooksul menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 131.- (sada kolmkümmend üks) eurot joobeseisundi tuvastamise eest, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „E.D , 4-13-6423, ekspertiisikulu“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 24.10.2013.a.

Asjaolud, menetluskäik

Politseija Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärelvalvetalituse poolt on 12.09.2013 koostatud väärteoprotokoll AB899518 selle kohta, et E.D 07.05.2013 kella 16.30 ajal juhtis mootorsõidukit BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX juhile keelatud seisundis (amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Tarvitas narkootilist ainet amfetamiin ja metamfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 1426T. Ning juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega rikkus E.D NAPLS § 3 lg 1; LS § 33 lg 11 p 2; LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid ning pani toime NPALS § 151; LS § 242 lg 1 ja LS § 201 lg 2 sätestatud väärteod. Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

-

Indikaatorvahendi kasutamise protokoll;

-

Tunnistaja Ege – Lii Luik´i V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused;

-

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 07.05.2013;

-

Wismari Haigla AS narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise akt nr 224/16;

-

Joobeseisundi saatekirjas nr 1426T antud ekspertarvamus;

-

Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte andmed;

-

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 24.02.2013;

-

E.D juhiloa andmed;

-

Karistusregistri väljavõte;

-

E.D kahtlustatavana antud ütlused. Menetlusalune isik ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb oma ütluste juurde. Kahetseb väga. Rahalised trahvid tasumata. Palun arestide kandmise võimalust ositi või asendada see üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja ei taotlenud kohtuistungi protokollimist ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et E.D eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist ning teda on otstarbekas karistada NPALS § 151 ja LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi arestiga seitse päeva. Palun määrata karistus LS § 201 lg 2 järgi. Kuivõrd tegemist on kahe teoga, siis NPALS siis sellest palume määrata kolm päeva, seega kokku 10 päeva aresti.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et E.D süü 07.05.2013 NPALS § 15 ja LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 rikkumistes on tõendamist leidnud. Teo asetleidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et E.D tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, omamata juhtimisõigust, on tõendatud alljärgnevalt. Narkootilise aine tarvitamine ja joobes juhtimine on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt andis see positiivse tulemuse, protokollile on isik alla kirjutanud „tarvitasin pühapäeva õhtul“. Wismari Haigla AS narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise aktis nr 224/16 antud ekspertarvamusest nähtub samuti, et E.D esinevad amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused.

Joobeseisundi

saatekirjas

nr

1426T

antud

ekspertarvamusest nähtub, et E.D uriinis tuvastati amfetamiin ja metamfetamiin. Samuti liikluspolitsenikust tunnistaja Ege – Lii Luiki ütlustega, millest nähtub, et 07.05.2013 peatas tema kontrolliks sõiduauto BMW riikliku registreerimisnumbriga XXX. Kontrollimisel osutus juhuks E.D , ik XXX. Isikul puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Isikul esinesid mitmed joobele iseloomulikud välised tunnused, s.o tasakaalu häired, silmad märjad/läikivad, suurenenud pupill, misjärel otsustasid kontrollida narkoindikaatoriga. Vahend andis positiivse tulemuse ainetele amfetamiin ja metamfetamiin.

Seega kinnitavad tunnistaja ütlused joobe tunnuseid ning keelatud seisundis sõitmist. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 07.05.2013 nähtuvalt on E.D sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et E.D on 24.02.2013 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seega on isik teo toimepannud korduvalt. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte andmed, milledest nähtub, et E.D lõppes juhtimisõigus 02.12.2012.a.. E.D juhiloa andmed, milledest nähtuvalt omab ta juhilube 15.07.2013 kuni 14.07.2023.

E.D kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab oma süüd. T tunnistab, et tarvitas narkootilist ainet amfetamiin mitu päeva enne kinnipidamist. Rooli asudes ta aine mõjusid ei tundnud. Kehtivat juhtimisõigust ei omanud, kuid otsustas autoga sõita. LS § 33 lg 11 p 2 sätestab, et juhil on keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit. LS § 90 lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Vaidlust selles, et E.D talle süüks pandavad teod toime on pannud, ei ole. Kogutud ja kohtus vahetult uuritud tõenditest nähtub, et E.D oli tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Ta teadis, et on narkootilist ainet tarvitanud, et tal puudub juhtimisõigus, kuid sellele vaatamata istus ta auto rooli ja asus sõitma. Kirjalike tõenditega on tuvastatud, et juhtimisõigus E.D puudus. Kirjalike tõenditega on ka E.D süü objektiivselt tõendatud. Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad esimesse nimekirja. Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on E.D korduvalt liiklusalaste süütegude eest karistatud, sh LS § 201 lg 2. E.D on korduvalt karistatud rahatrahvidega. Need on tasumata. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 kohaselt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS § 242 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, §-des 205–207, §-des 209, 211 ja 212, §-des 214–219, §-des 221–224 või §-des 226–241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud E.D käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.D varasemalt karistatud Liiklusseaduse rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et E.D on karistatud rahatrahviga, milline on tasumata ning samuti arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu.

Seetõttu leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Kohus peab kohaseks karistuse määraks NPALS alusel 3 päeva ja LS rikkumiste eest 7 päeva aresti. Kuivõrd isikut ei ole varem arestidega karistatud, tal puudub töökoht ja ta on avaldanud soovi teha üldkasulikku tööd, siis on põhjnedatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Välja mõista tuleb E.D-lt menetluskulu, s.o ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamine summas 35.- eurot, proovide võtmine kokku summas 96.- eurot, kokku 131.- eurot. Isik on taotlenud ajatamist, kuivõrd tal puudub sissetulek.

Kohus leiab, et olukorras, kus isikul puudub töökoht ja kindel sissetulek, on menetluskulude tasumise ajatamine põhjendatud ning ajatab maksetähtaega 12 kuuni.

Kristina Väliste