3-12-2116/165 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saaremets

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2116

Haldusasi

U M kaebus Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011

korralduse nr 71 p 2 õigusvastasuse tuvastamiseks või

alternatiivselt

Mustjala

Vallavalitsuse

23.08.2011

korralduse nr 71 p 2 tühistamiseks, ning Mustjala

Vallavalitsuse

06.06.2012

korralduse

nr

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – U M, volitatud esindaja adv Merli Paddar

Vastustaja – Mustjala Vallavalitsus, volitatud esindaja

v.adv Heiki Rajamäe-Parik

Kolmandad isikud – OÜ Adepte, esindaja juh. liige H

R; S K; J L; H L; N K; V J; S T; E K; A H; T T; E

A

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.02.2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

U M apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta U M apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.02.2013

otsus haldusasjas nr 3-12-2116 muutmata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

3. Tagastada U Mle 16.10.2013 esitatud tõendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22.11.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-12-2116

2(9)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Õigusvastaselt

võõrandatud

vara

tagastamise

ja

kompenseerimise

Saare

Maakonnakomisjoni 24.09.1996 otsusega nr 7/131 tunnistati Saare maakonnas Mustjala vallas

Pahapilli külas asunud „Uuela nr 63“ maaüksuse (pindalaga 19,103 ha), mis natsionaliseeriti

ENSV Riigikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga, osas õigustatud subjektiks vara omanik H M,

kes loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma lastele U Mle, V Mle, M Mle, Mle, A Mle, L

Mle ja M Mle.

2. Mustjala Vallavalitsuse 09.06.2009 korraldusega nr 64 määrati Pahapilli küla Varese

sadama ehitiste kordategemiseks tähtaeg.

3. Mustjala Vallavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 65 resolutsiooni p-ga 1 määrati

Pahapilli küla Varese sadama hoonete oluliseks rekonstrueerimiseks ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimused. Viidatud korralduse resolutsiooni p-s 3 märgiti, et

projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Korralduse preambulas

märgiti, et Klotoid OÜ projektbüroo ekspertarvamuse kohaselt on Varese sadama kaid nr 1 ja

2 rahuldavas seisukorras. Kai nr 2 on küll 2005. a jaanuaritormis oluliselt kannatada saanud,

kuid täidab oma funktsiooni. Sadama uuesti tööle rakendudes on mõistlik kai nr 2 viia 2005. a

tormi eelsesse seisundisse. Ladu nr 6 on olnud kasutusel kütusehoidlana ja otstarbekas on

pärast hoone korrastamist ja kaasaegsete nõuetega vastavusse viimist selle kasutamise

jätkamine

samal

või

mõnel

muul

otstarbel.

Projektbüroo

soovitas

väljastada

projekteerimistingimused

Varese

sadama

hoonete

rekonstrueerimiseks.

Rekonstrueerimisprojekti alusel väljastatakse ehitusluba ja viiakse hooned seisu, mis vastab

hoonetele ettenähtud nõuetele. Tegemist on olulise rekonstrueerimisega.

4. Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94 p-ga 2 tunnistati kehtetuks

vallavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 64 p-d 2 ja 3 ning korralduse p-s 3 tehti Pahapilli küla

Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise uus ettepanek ja anti ehitiste

kordategemiseks tähtaeg kaks aastat. Viidatud korralduse resolutsiooni p-s 3.5 peeti

võimalikuks maa erastamist pärast lagunenud ehitiste kordategemist. U. M vaidlustas

vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94, kuid Tallinna Halduskohus jättis kaebuse

17.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-09-2485 rahuldamata.

5. Mustjala Vallavalitsus luges 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni p-s 2 ehitised,

sh ladu nr 6, kai nr 1 ja kai nr 2 remondituks ning vastavaks ehitusseaduse (EhS) §-st 3

tulenevatele nõuetele.

6. Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusega nr 71 p-ga 1 otsustati erastada

Pahapilli külas Varese sadama ehitiste juurde ostueesõigusega maad 2,3237 ha.

3-12-2116

3(9)

Mustjala Vallavalitsuse 21.11.2012 korraldusega nr 127 täiendati 06.06.2012 korraldust nr 71

punktiga 1 järgmiselt: „Määrata ostueesõigusega erastatava Pahapilli küla Varese sadama

maaüksuse suuruseks 2,3237 ha“. 06.06.2012 korralduse nr 71 punktid 1-7 loeti vastavalt

punktideks 2-8.

7. U M palus 05.10.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses ja hilisemates

täpsustustes tuvastada Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni p 2

õigusvastasus või alternatiivselt tühistada viidatud punkt, ja tühistada Mustjala Vallavalitsuse

06.06.2012 korraldus nr 71.

1) Kaebaja taotleb 23.08.2011 korralduse tühistamist, kui kohus leiab, et tegemist on

haldusaktiga, ja alternatiivselt korralduse õigusvastasuse tuvastamist, kui leitakse, et tegemist

on toiminguga.

2) Ladu nr 6 ning kaid nr 1 ja 2 on tagastatavale maale ehitatud pärast maa õigusvastast

võõrandamist. Vaidlusalune maa on erastatud maareformi seaduse (MaaRS) nõuetele

mittevastavate, tähtaegselt korrastamata jäetud ja EhS nõuetele mittevastavate rajatiste juurde.

Kuna tähtaeg ehitiste kordategemiseks on möödunud, kuuluvad ehitised sundvõõrandamisele

ja ehitiste alune maa tagastamisele. Hoonete omanik on parandustöid teinud ilma ehitusloata.

3) Kuna kai nr 2 ja ladu nr 6 on sihipärasest kasutusest välja langenud, ei kuulunud maa

ehitiste juurde erastamisele (MaaRS § 6 lg 31). Kai nr 2 on kasutusel üksnes muulina ja seda ei

ole võimalik kasutada rajatisena, mille äärde laevad võivad randuda. Kai nr 2 äärde on

võimatu silduda kailt vette varisenud kivide tõttu. Varese sadama 05.05.2008 vaatluse

protokollist nähtub, et ladu nr 6 ei vasta MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud nõuetele. Viidatud ladu

on vormiliselt kasutuses kütuselaona, kuid kütust seal ei ole ja seda ei ole ka kasutatud

kütuselaona.

4) Kaebajat ei kaasatud Varese sadama ehitiste aluse maa erastamismenetlusse ja talle ei

antud võimalust oma seisukoha esitamiseks. Kaebaja kaasamata jätmine võis tingida

korralduse aluseks olevate asjaolude ebaõige hindamise. Erastamismenetluses eristatakse

kolme eraldiseisvat menetlusetappi: a) ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise

ettepaneku tegemine; b) ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja c) maa erastamise

otsustamine. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist iseseisva menetlusetapina ei ole

toimunud, maad on võimalik erastada alles pärast maa määramise otsustamist.

5) Vastustaja ei ole Varese sadama ehitiste aluse maa erastamisel kaalunud maa tagastamise

õigustatud subjektide õigusi ega huve. Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusest nr 71 ei selgu,

miks on vastustaja pidanud vajalikuks ja põhjendatuks lao nr 6 ning kaide nr 1 ja 2 aluse maa

erastamist.

6) Vastustajal puudus pädevus deklareerida 23.08.2011 korraldusega nr 71 ehitised

kordatehtuks ja lugeda need EhS ja MaaRS nõuetele vastavaks. Ehitisi ei olnud tähtaegselt ja

seaduslikult korda tehtud.

8. Mustjala vald palus jätta kaebuse rahuldamata, leides kokkuvõtvalt järgmist.

1) Kaebaja oli teadlik, et 16.09.2009 korralduse andmisest kahe aasta pärast saabub ehitiste

kordategemise tähtaeg ja seega on vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse vaidlustamise tähtaeg

möödunud ning kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata.

2) Vaidlustatud erastamise otsus on õiguspärane. MaaRS § 6 lg 31 ei viita ehitusseadusele.

Haldusorganil puudus volitus väljuda MaaRS-s sätestatud volitusnormist ja kehtestada

3-12-2116

4(9)

ehitistele veel mingeid nõudeid. Fotodelt on tuvastav, et ükski ehitis ei ole lagunenud ega

maastikupilti tunduvalt kahjustav, samuti ei ole need kasutusest väljalangenud.

3) Vallavalitsuse 16.09.2009 korraldus ja ka sellele eelnenud ja kehtetuks tunnistatud

09.06.2009 korraldus ei viita sellele, et kõik ehitised on vaja kooskõlla viia/remontida

kõnealuste projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustes ei ole viidet, et kaide ja lao

nr 6 suhtes tuleks ette võtta ehitustööd. Kolmas isik on veenvalt tõendanud, et

projekteerimistingimusi taotleti vallalt mitte ehitiste MaaRS-ga kooskõlla viimiseks, vaid ka

muud perspektiivi silmas pidades.

4) Ehitiste teenindamiseks vajalik maa on määratud hiljemalt 21.11.2012 korraldusega nr

127. Katastriüksus moodustati pärast 16.09.2009 korraldust ja seetõttu tuleb selles määratud

piiride kulgemist käsitleda maa määramise ettepanekuna.

5) Kaebaja väitis, et ärakuulamisel soovinuks ta osundada ehitiste kordategemist

puudutavatele asjaoludele. Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsusest nr 3-09-2485 nähtub, et

kaebaja on välja toonud ehitise kordategemise puudused, sh ehitusloa puudumise. Sellega on

kaebaja väited jõudnud haldusorganini ja tema ärakuulamise õigusi ei ole riivatud. Kuna

ehitised ei olnud MaaRS § 6 lg 31 mõttes kasutusest välja langenud, lagunenud ega

maastikupilti kahjustavad, ei oleks kaebaja eeltoodud viide muutnud haldusorgani otsust.

9. OÜ Adepte palus jätta kaebuse rahuldamata. Ladu nr 6 ning kaid nr 1 ja nr 2 on olnud

korras ja täitnud sadamas kindlat funktsiooni. Kai nr 2 funktsiooniks oli lisaks laevade

sildumise võimaldamisele ka akvatooriumi kaitsmine avamere kahjustavate mõjutuste eest.

Varese sadama hooned olid osaliselt amortiseerunud ja ilmastikutingimuste tõttu väliselt

kulunud, kuid neid kasutati määrdeainete, kalapüügivahendite ja ehitusmaterjali hoidmiseks.

Samuti viidi kalurite hoones läbi MTÜ Varese Sadam koosolekuid ning kalapüügilt tulles olid

hooned kalameeste kogunemiskohaks.

10. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2013 otsusega U. M kaebuse rahuldamata. Otsuse

põhjendused:

1) Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse nr 71 tühistamistaotlus on tähtaegne, kuna kaebaja

väitel sai ta korralduse olemasolust teada 24.09.2012 ja asjas ei viita ükski tõend sellele, et

kaebaja oleks nimetatud korralduse varem kätte saanud.

2) Ehitiste kordategemiseks ei olnud vaja teostada EhS kohaselt ehitusluba nõudvaid töid.

Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduses nr 71 räägitakse läbivalt hoonetest mitmuses ja see

kinnitab vastustaja ning kolmanda isiku kohtuistungil antud selgitusi, et ehitiste korrastamisel

ei piirdutud vaidluse all olevate rajatiste renoveerimisega, vaid korrastati kõiki sadama ehitisi

ja rajatisi. Vastustaja selgitas istungil, et lao hoonel vahetati eterniitplaadid hoone

vettpidavuse suurendamiseks, pandi uksed paremini käima, täideti aknaavad, vahetati

aknaklaasid – teostati sanitaarremont. Samuti nähtub 23.08.2011 korraldusest, et kõikide

hoonete kandekonstruktsioonid on tugevdatud.

3) Varese sadama maaüksusel asuvate hoonete ja rajatiste 30.04.2008 vaatluse alusel

05.05.2008 koostatud protokollist (I kd, tl 52) nähtub, et hinnang on antud kõikidele sadama

rajatistele ja hinnatud nende vastavust EhS-le, mitte MaaRS § 6 lg-le 31. Remontivajava

ehitise juurde ei ole maa erastamine MaaRS kohaselt takistatud. Kohalikul omavalitsusel on

õigus anda tähtaeg ehitiste kordategemiseks üksnes juhul, kui ehitised on lagunenud, ühtlasi

kasutusest välja langenud ning ühtlasi ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad.

Ühestki kogutud tõendist ei tulene, et vaidlusalused ehitised olid lagunenud. Samuti ei nähtu,

et lao kordategemiseks olnuks vaja tegevusi, mis nõuavad EhS kohaselt ehitusluba.

3-12-2116

5(9)

Kohtvaatluse protokollis on keskendutud EhS nõuetele, mis ei ole aga asjakohased, kuna

ehitiste juurde maa erastamise võimalikkuse otsustamisel tuleb lähtuda MaaRS § 6 lg-s 31

sätestatud tingimustest.

4) Ehitusloa puudumine võib kaasa tuua ehitusjärelevalve ja teatud juhul ka ehitise

lammutamise, ent ehitusloata korda tehtud ehitis ei ole automaatselt lagunenud, kasutusest

välja langenud ja ühtlasi ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav MaaRS § 6 lg 31

tähenduses.

5) Kai nr 2 on kasutuses lainemurdjana ehk muulina, seda kinnitavad aerofoto ja

kohtuistungil OÜ Adepte antud seletused. Ei saa pidada vajalikuks, et muul opereeriks

igapäevaselt kaina nii, nagu ehitusregistris märgitud. Muulil on täita sadama kaitserajatisena

vajalik funktsioon ja sadam ei saaks ilma muulita tegutseda. Ka ladu ei pea olema kasutuses

tingimata kütuselaona (milline oli tema algne funktsioon).

6) Kaebaja tulnuks kaasata 23.08.2011 korralduse nr 71 andmise protsessi ja ta pidanuks

saama esitada selles menetluses oma vastuväiteid. Leevendavaks asjaoluks on, et haldusasja

nr 3-09-2485 menetluses oli samuti vaidluse all ehitiste juurde määratava maa võimalikkus

ning argumendid ehitiste MaaRS § 6 lg 31 nõuetele mittevastavuse kohta oleks kaebaja saanud

esitada ka viidatud haldusasja menetluses. Kaebaja on aktiivselt osalenud kogu

erastamismenetluses ja väljendanud oma seisukohti korduvalt nii Mustjala Vallavalitsusele

kui ka Saare maavanemale. Ka käesolevas menetluses oli kaebajal võimalik esitada oma

argumente. Vaidlustatud korralduse tühistamine ainuüksi haldusmenetluse seaduse (HMS) §

40 nõuete rikkumise tõttu ei oleks põhjendatud. Kaebaja ei tugine väitele, et maad võinuks

määrata teistes piirides. Ärakuulamisõiguse nõuetekohaselt tagamata jätmine oli küll

menetluslik viga, kuid see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Erastamise eeltoimingutena

tehtavad otsustused ja ka erastamisotsus ei ole haldusaktidena kaalutlusotsused ja seetõttu ei

ole puudutatud isiku ärakuulamine sedavõrd suure tähtsusega. Erastamisel on vaja tuvastada

ehitiste olemasolu ja nende MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud tingimustele vastavus ja õigustatud

subjekti huve ei ole õigust täiendavalt kaaluda. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud

korraldused õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. U M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada kaebus ning jätta kantud menetluskulud vastustaja kanda.

1) MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt saab maa tagastamist takistada üksnes taolise ehitise

olemasolu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt. Riigikohus on kinnitanud, et viidatud sättes

nimetatud kolme tingimuse üheaegne esinemine ei ole nõutav (lahend nr 3-3-1-57-04, p 14).

Samuti saab maa tagastamist takistada üksnes taolise ehitise olemasolu, mida kasutatakse

sihtotstarbeliselt või mida on võimalik kasutada sihtotstarbele vastavalt. Kaid nr 2 ja ladu nr 6

ei ole võimalik endisel sihtotstarbel kasutada, mistõttu ei saanud ehitiste juurde

teenindusmaad määrata ega maad erastada. Nimetatud ehitiste kasutusotstarvet on muudetud

pärast omandireformi algust, mistõttu on nende erastamine õigusvastane. Kai nr 2 faktiline

olukord välistab sinna juurde laevade randumise.

2) Haldusorgan on hinnanud ehitised EhS-le vastavaks ja selliselt käitunud vastuoluliselt.

Kuigi MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel on maa erastamine prioriteetne maa tagastamise ees, ei

tähenda see, et maa erastamine võib toimuda sellekohase menetluseta ja vastavat otsust ei pea

põhjendama. Riigikohus on selgitanud, et maa riigi omandisse jätmise menetlus peab vastama

haldusmenetlusele kehtestatud nõuetele ja maa riigi omandisse jätmist tuleb motiveerida,

3-12-2116

6(9)

kaaludes erinevaid huve (lahend nr 3-3-1-37-07). Käesolevas haldusasjas ei viidud

erastamismenetlust läbi korrektselt. Vastavalt 09.06.2009 projekteerimistingimustele ja

09.06.2009 ning 16.09.2009 korraldustele oli Varese sadama ehitiste kordategemiseks ja

vastavusse viimiseks MaaRS § 6 lg 31 nõuetega tegemist olulise rekonstrueerimisega. Ehitiste

MaaRS § 6 lg 31 nõuetega kooskõlla viimine peab toimuma seaduslikul alusel, s.o EhS alusel.

3) Lao nr 6 osas sedastati projekteerimistingimustes, et hoone vajab kordategemist ning

nähti ette vajadus hoonete rekonstrueerimiseks, sh kandekonstruktsioonide kindlustamiseks.

Samuti nenditi, et kaid nr 1 ja nr 2 vajavad kordategemist. Eeltoodut kinnitab 05.05.2008

kohtvaatluse protokoll. Kohus on põhjendamatult lugenud ehitised vastavaks MaaRS ja EhS

nõuetele. Saare Maavalitsus kinnitas 16.09.2011 kirjas nr 8-3/849 üheselt ehituslubade

vajalikkust hoonete rekonstrueerimisel. Ehitamine ilma ehitusloata on õigusvastane ja sellise

tegevusega võidakse kahjustada nii omandireformi õigustatud subjektide kui ehitise omanike

õigusi ja huve. Ehitiste aluse maa erastamine hoonete juurde, mis ei ole tähtaegselt

seaduslikult korda tehtud, on õigusvastane ja kahjustab maa tagastamise õigustatud subjekti

võimalust saada maa tagasi endistes piirides. Apellandil puudub kohustus leida, missugused

mõned ehitised ei vaja ehitusluba. Väide, et lao nr 6 korrastamine ei eeldanud ehitusluba, on

tõendamata.

4) Maa erastamine ja erastamise eeltoimingud on diskretsiooniotsused. Ärakuulamisõiguse

rikkumine on kaasa toonud õigusvastase korralduse väljaandmise. Ostueesõigusega erastatava

maa suuruse määramisel tuleb kindlaks määrata ka õigustatud subjektile tagastatava ja

tagastamata jääva maa ulatus (MaaRS § 9 ja Vabariigi Valitsuse 02.05.1993 määrusega nr 36

kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 51 ap 7 ja p 52).

Arusaamatuks jääb kohtu väide leevendavate asjaolude kohta. Menetlusetapis, kus lahendati

kaebust maa piiride määramise ettepanekule, milles määrati tähtaeg ehitiste kordategemiseks,

ei saanud kohus anda hinnangut, kas ehitised on korda tehtud. Kaebaja ei ole aktiivselt

osalenud erastamismenetluses, kaebaja oli kaasatud maa piiride määramise ettepaneku

menetlusse.

5) Vastustaja

ei

võimaldanud

pooltel

jõuda

kokkuleppele

hoonestusõiguse

või

kasutusvalduse seadmises vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3 ja § 9 lg-le 1.

6) Haldusorgan ei ole 06.06.2012 korraldusega nr 71 määranud ehitise teenindamiseks

vajalikku maad. Maa piiride ja suuruse määramist ei ole võimalik tagantjärele parandada

haldusakti täiendamisega, nagu on seda teinud vastustaja 21.11.2012 korraldusega.

U. M palub 08.10.2013 esitatud taotluses mõista vastustajalt apellandi kasuks välja

apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2778 eurot (sisaldab käibemaksu).

U. M esitas 16.10.2013 kokkuvõtlikud seisukohad ja vastuväited vastustaja seisukohale

ning samuti fotod kaist nr 2 ja laost. Kaebaja on vaidlustanud vallavalitsuse 06.06.2012

korralduse, millega otsustati erastada 2,3237 ha suurune maaüksus. Ehitise teenindamiseks

vajaliku maa määramist iseseisva menetlusetapina ei ole Vabariigi Valitsuse 30.06.1998

määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“

(teenindusmaa määramise kord) p-de 8, 11 ja 12 kohaselt toimunud.

Haldusorgan ei saa seadusliku aluseta läbi viia „deklareerivat“ haldusmenetlust. Vallavalitsuse

23.08.2011 korraldusest ega selle põhjendavas osas käsitletud eksperthinnangust ei nähtu, et

vastustaja oleks hinnanud lao nr 6 seisukorda ning kaide nr 1 ja 2 suhtes tehtud töid.

12. Mustjala vald palub 29.04.2013 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

nõustub halduskohtu otsusega, v.a apellandi väite osas, et MaaRS ei nõua ehitiseks

3-12-2116

7(9)

mittelugemiseks kõigi kolme aluse esinemist. Siiski välistab kaebuse rahuldamise asjaolu, et

MaaRS § 6 lg 31 kohaselt tuleb ehitiseks lugeda ehitised, mida kas kasutatakse endisel

otstarbel või neid on võimalik kasutada endisel otstarbel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-04, p

14). Kaebaja ei ole väitnud, et ehitisi ei ole võimalik kasutada endisel otstarbel.

Haldusmenetluse osalistel oli piisavalt aega ja võimalust jõuda kokkuleppele hoonestusõiguse

või kasutusvalduse seadmises. Haldusorganil puudub kohustus läbirääkimisi vahendada.

Vastuseks apellandi väitele, et haldusorganil ei olnud õigus 06.06.2012 korraldusega maad

määrata, selgitab vastustaja, et teenindusmaa määramise korra p 12 kohaselt saab maa

määramine toimuda pärast katastriüksuse moodustamist. Katastriüksus moodustati pärast

16.09.2009 korraldust, mistõttu tuleb selles määratud piiride kulgemist käsitleda maa

määramise ettepanekuna. Viidatud korra p 11 kohaselt moodustatakse katastriüksus vastavalt

maa määramise ettepanekule.

Mustjala vald palub 17.10.2013 seisukohas jätta apellandi 16.10.2013 esitatud tõendid vastu

võtmata, sest need on esitatud tähtaega ületades.

13. OÜ Adepte nõustub vaidlustatud halduskohtu otsusega ja toetab vallavalitsuse

vastuväiteid apellatsioonkaebusele. Saare Maavalitsus leidis 25.01.2013 kirjas nr 3-2/2013/6

(haldusasi nr 3-12-2454 U. M kaebus), et nii mõlemad kaid kui ladu on olnud sihipärases

kasutuses ja esitatud tõenditest ei nähtu, et ehitised oleks ehitatud omavoliliselt ning seetõttu

on maa ostueesõigusega erastamine viidatud hoonete juurde õiguspärane ega kahjusta kaebaja

õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Menetlusosaliste vahel on juba toimunud kohtuvaidlus Mustjala Vallavalitsuse

16.09.2009 korralduse nr 94 p 3 õiguspärasuse üle. Nimetatud punktis otsustati järgmist:

„3. Teha Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise uus

ettepanek järgmiste tingimustega:

3.1 Teenindusmaa määratakse kindlaks järgmistele ehitistele: Varese kalurite maja nr 1 /---/,

Varese valvurite maja nr 2 /---/, Varese kalurite maja nr 3 /---/, Ladu nr 4 /---/, Kuur nr 5 /---/,

Ladu nr 6 /---/, Kai nr 1 plaanil nr 8 /---/, Kai nr 2 plaani nr 9 /---/, Varese sadama abihoone

nr 7 /---/.

3.2 Punktis 3.1 nimetatud ehitised on märgitud lisatud asendiplaanil numbritega 1 kuni 9.

3.3 Punktis 3.1 nimetatud ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse lisatud

asendiplaanil määratud piires.

3.4 Lagunenud ehitised tuleb omanikul korda teha 2 aasta jooksul, arvates ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramisest või sama aja jooksul kasutusest välja langenud

ehitised lammutada. Kui kaldatammi, lainemurdja või muu sadamarajatise funktsioone täitev

kai on kaina kasutusest välja langenud, siis võib vastava rajatise kordategemine seisneda ka

selle vastavas ümbervormistamises.

3.5 Ehitise omanikel on õigus erastada ehitiste teenindamiseks vajalik maa pärast lagunenud

ehitiste korda tegemist.“

Halduskohus on jõustunud 17.04.2012 otsuses haldusasjas nr 3-09-2485 eelnimetatud

regulatsiooni kohta leidnud, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks on kohus

märkinud, et kaid on ehitatud merre ega asu õigusvastaselt võõrandatud maal, mistõttu ei saa

kaidealuse maa teenindusmaaks määramise kavatsus kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja

õigusi saab piiride kulgemise ettepanek rikkuda vaid selles osas, millega määratakse kaile ja

3-12-2116

8(9)

laohoonele teenindusmaad õigusvastaselt võõrandatud maa arvel. Kõik kolm vaidlusalust

objekti – kai nr 1, kai nr 2 ja ladu nr 6, on ehitised ning nende õiguspärane omandamine

kolmandate isikute poolt on tõendatud. Kai nr 1 ja kai nr 2, mis on tegelikult muul, on

püstitatud õiguslikul alusel. Kai nr 2 on muulina kasutuses olnud kogu aeg ning kai nr 1 on

olnud kogu aega kasutuses sadamasillana laevade sildumiseks. Mõlemat ehitist on kasutatud

sihipäraselt. Lao nr 6 õiguslikku alust tõendab Mustjala Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldus

nr 35, millega anti sellele hoonele kasutusluba, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Vastustaja

poolt kai nr 2 (muul) ja lao nr 6 kordategemiseks tähtaja määramine oli õiguspärane.

Eeltoodust tuleneb, et kaebaja ei saa enam vaielda selle üle, kas kaide nr 1 ja 2 ning lao nr 6

juurde maa erastamine üleüldse on võimalik või mitte. See on siduvalt kindlaks tehtud

jõustunud kohtulahendiga. Vaidlus saab seisneda üksnes selles, kas kolmandad isikud Varese

sadama ehitiste omanikena on 16.09.2009 korralduse nr 94 täitnud nõuetekohaselt, so teinud

lagunenud ehitised korda.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MaaRS § 6 lg 31 kohaselt saab erastamata

jätta maa üksnes selliste ehitiste juurde, mis on lagunenud ja kasutusest välja langenud ning

ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad. Nimetatud säte ei seo erastamist ehitiste

vastavusega ehitusseaduse nõuetele. Erastamise õigustatud subjekt peab ehitised korda tegema

viisil, et need vastaksid MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud miinimumstandardile. Vastasel juhul

tooks see kaasa erastamise õigustatud subjektide ebavõrdse kohtlemise.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vaidlusalused ehitised on seisundis, mis

võimaldavad nende juurde maa erastamist. HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes ringkonnakohus

halduskohtu vastavat põhjendust ei korda.

16. Kaebaja heidab vastustajale veel ette, et teda ei ole erastatava maa piiride

kindlaksmääramise menetlusse kaasatud. Vastustaja tegi sadamakompleksi (sh kaid nr 1 ja 2

ning ladu nr 6) osas ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku 16.09.2009

korraldusega nr 94. Teenindusmaa määramise korra p 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek

saadeti, õigus ühe kuu jooksul esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited sellele

ettepanekule. Nimetatud õigust oli selgitatud ka korralduse nr 94 p-s 7. Kaebaja vaidlustas

korralduse nr 94 kohtus, kuid ei esitanud seal sisulisi vastuväited teenindusmaa piiride osas.

Eeltoodut silmas pidades oli katastriüksuse moodustamine 16.09.2009 korralduse nr 94 alusel

põhjendatud.

Kaebaja kutsuti piiriprotokolli koostamise juurde, kuid ta ei ilmunud kohale.

17. Teenindusmaa määramise korra p 12 järgi võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise säte sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega

erastamise otsuses. Antud juhul vastustaja nii 06.06.2012 korralduse nr 71 andmisel käituski.

Korraldust ei ole alust pidada õigusvastaseks ning tühistada seetõttu, et see ei sisaldanud

algselt regulatsiooni ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta (vastav täiendus

tehti alles 21.11.2012 korraldusega nr 127). Korraldusega nr 71 tutvudes on ilmne, et tegemist

on vaid vormilise, mitte sisulise puudusega. Erastamisele kuuluva maa suurus oli ka algses

korralduses fikseeritud.

18. Faktilisi asjaolusid arvestades ei ole alust kahelda, et teenindusmaa suuruse määramisel

pole kaebaja õigusi piiratud ebaproportsionaalselt. Ostueesõigusega erastatud 2,3237 hektarist

kattub vastustaja väitel vaid 0,17 hektarit maaga, mille osas kaebaja on omandireformi

õigustatud subjekt. Haldusasjas nr 3-09-2485 on kaebaja ise väitnud, et teenindusmaa kattub

vähem kui 8% ulatuses tagastatava maaga. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et

3-12-2116

9(9)

maa tagastamise õigustatud subjektide ning maa erastamise õigustatud subjektide huvid on

maa erastamisel igati tasakaalus.

Asjaolu, et vald ei teinud osapooltele ettepanekut jõuda kokkuleppele hoonestusõiguse või

kasutusvalduse seadmises, ei too kaasa 06.06.2012 korralduse nr 71 õigusvastasust.

Kohtumenetluse dokumentidest ei nähtu, et pooltel üldse oleks valmidus taoline kokkulepe

sõlmida.

19. Kaebaja on 16.10.2013 esitanud täiendavad tõendid (3 fotot kaide ja lao nr 6 seisukorra

kohta). Kuigi taotlus on esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul, tuleb esitatud tõendid jätta

asja juurde võtmata. Kaebaja pole selgitanud, miks ei olnud nende tõendite esitamine võimalik

varasemas menetluses.

20. Esitatud

apellatsioonkaebus

jääb

rahuldamata.

Kaebaja

on

esitanud

taotluse

menetluskulude hüvitamiseks summas 2778 eurot. HKMS 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja

menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets