2-13-12745/13 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Tsiviilasi nr 2-13-12745

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.2013.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-13-12745 Tsiviilasi Eesti Energia AS hagi Pxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24 Tallinn 12915), esindaja Erik Salur (e-post: erik.salur@energia.ee); Kostja: Pxxxx Kxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja Kerli Kaasik (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst. 1 Tallinn 10143, e-post: kerli.kaasik@cavere.ee). Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel 03.10.2013.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Kostja tasub alates 05. oktoobrist 2013.a hagejale tasumata põhivõlgnevuse summas 577,79 eurot koos viivistega 99,20 eurot ja pool hageja poolt tasutud riigilõivust 62,50 eurot, kokku summas 739,49 eurot alljärgnevalt:

Kuupäev Summa eurodes 07.10.2013 20 07.11.2013 20 07.12.2013 20 07.01.2014 30 07.02.2014 30 07.03.2014 30 07.04.2014 30 07.05.2014 30 07.06.2014 30

2 07.07.2014 30 07.08.2014 30 07.09.2014 30 07.10.2014 30 07.11.2014 30 07.12.2014 30 01.01.2015 45 01.02.2015 45 07.03.2015 45 07.04.2015 45 07.05.2015 45 07.06.2015 45 07.07.2015 49,49

739,49

1.2. Pooled loevad kõigepealt täidetuks viivise, põhivõlgnevuse ja viimasena menetluskulud. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus esitada kostjale viivisarveid tasumata põhivõlgnevusest vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, kuid kokku mitte suuremas summas kui põhivõlgnevus. 1.3. Juhul, kui kostja ei täida p. 2.1.1. (resolutsiooni punktis 1.1.) nimetatud kohustust, on hagejal õigus nõuda koheselt kogu p. 2.1.1. (resolutsiooni punktis 1.1.) nimetatud võlgnevuse tasumata osa ja vastavalt elektrienergia müügilepingule nr 44300129/1 viivise tasumist ning esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse alustamiseks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-12745 menetlus Eesti Energia AS hagis Pxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada Eesti Energia AS arveldusarvele nr 221112223334 Swedbank AS-is, viitenumber 77842100007, pool menetluses tasutud riigilõivust summas 62 (kuuskümmend kaks) eurot ja 50 senti.

Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulude jaotuse p. 2 osas.

Edasikaebamise kord: Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Menetluse käik Eesti Energia AS esitas 19.03.2013.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 765,09 euro saamiseks. 03.04.2013.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.04.2013.a. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja 28.05.2013.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule.

14.06.2013.a esitas Eesti Energia AS kohtule hagiavalduse Pxxxx Kxxxxx vastu elektrienergia tarbimisest tekkinud võlgnevuse ja viivise nõudes kogusummas 716,99 eurot

3 ning lisanduva viivise nõudes 0,1% päevas alates 14.06.2013.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.

26.06.2013.a esitas kostja esindaja kohtule vastuse, milles vaidles hagile vastu. Esindaja teatas, et on võtnud ühendust hageja esindajaga, et kompromissi sõlmida ja peetakse läbirääkimisi. 11.07.2013.a esitas kostja esindaja täiendava vastuse, milles palus tähtaega läbirääkimise pidamiseks ning kompromissi sõlmimiseks.

03.10.2013.a saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissileping ja menetluse lõpetamise taotlus.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Pooled on kokku leppinud, et kohtumäärusele, millega kompromiss kinnitatakse, lühendatakse määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada 3 päevani.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõivust, s.o summas 62,50 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi.

4 Kohus tegi kindlaks, et Eesti Energia AS on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 15.03.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072369 summas 45 eurot ning täiendavalt nõude esitamisel hagimenetluses 13.06.2013.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 summas 80 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 125 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Kohus leiab, et pool tasutud riigilõivust tuleb hagejale tagastada, s.o summas 62,50 eurot.

Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte poolt kantud muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus jätab poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets Kohtunik