2-13-12795/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

(Kentmanni tn 13, Tallinn) 23. oktoobril 2013

Tsiviilasja number

2-13-12795

Tsiviilasi

OÜ

XXXhagi

AS

XXXvastu

129 561,50

euro

väljamõistmiseks

Hagihind

129 561,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Aleksandr X

Kostja:

AS

XXX(registrikood

XXX,

asukoht

XXX),

lepinguline esindaja adv. Jaana Nõgisto

Kohtuistungi aeg

23. september 2013

Resolutsioon

OÜ

XXX

hagi

AS

XXX

vastu

129 561,50

euro

väljamõistmiseks jätta rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta OÜ XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 01.05.2005 mitteeluruumide üürileping, mille kohaselt

võttis hageja üürile XXXTallinnas hoones II asuvad ruumid alates 01.05.2005 kuni 01.08.2019.

Eelnevalt kasutas hageja samu ruume AS-iga XXX sõlmitud üürilepingu alusel.

26.10.2011 ütles kostja mitteeluruumide üürilepingu üles.

Hageja vaidlustas üürilepingu ülesütlemise 24.11.2012 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses

ning teatas kostjale, et lähtub VÕS § 329 lg 4 sättest, mille kohaselt kehtib üürileping

kohtumenetluse ajal edasi senistel tingimustel, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti. Pooled ei

muutnud kohtumenetluse ajaks üürilepingu tingimusi.

Alates 16.12.2011 takistas kostja hagejal üürilepingust tulenevate õiguste teostamist ega

võimaldanud hageja klientidele juurdepääsu territooriumile, mis teenindab hageja valduses olevaid

ruume ning millel asub üürilepingu alusel hageja kasutusse antud saunakompleks. Kostjapoolsete

takistuste tõttu sai hageja ööpäevaringselt varalist kahju saamata tulu näol, kuna kliendid ei

pääsenud sauna kella 20.00-st kuni kella 09.00-ni tööpäeviti ning ööpäevaringselt laupäeval ja

pühapäeval, kuigi hageja kliendid kasutasid saunateenust just õhtu- ja öötundidel.

Hageja tasus kommunaalteenuste arved vastavalt lepingu tingimustele. Kostja ei võimaldanud

hagejal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega ja väljastas hagejale arveid oluliselt

suurema tariifiga (elektri päevane tariif + 46,7% ja öine tariif +45,9%), kui on lepingus ettenähtud.

Seisuga 31.12.2011 on hageja valearvestuse alusel tasunud kostjale 4766.09 EUR ja üürilepingu

tagatisrahana 1488,96 EUR.

23.01.2012 hoiatas kostja, et kui hageja ei tasu nõutavaid kommunaal- ja muid tasusid sellises

suuruses, mida üürileandja nõuab, siis lõpetavad nad kommunaalteenustega varustamise alates

25.01.2012 kella 10.00-st.

Hageja valmistas oma tehnilised seadmed, sh serverid, ette olukorraks, kus kostja lülitab elektri

välja. Kuna 25.01.2012 kella 10.00 polnud elekter välja lülitatud, siis asus hageja seisukohale, et

kostja on nõustunud arutama tekkinud probleemi ja võttis kell 12.00 maha kõik tehnilistele

seadmetele, sh serveritele, tehtud ohutusmeetmed.

25.01.2012 kell 15.00 katkestati üüritud hoones elektriga varustamine ja hoone elektriboileri

küttesüsteem seiskus. Üüritud ruume, mida köeti elektriga, ei olnud võimalik enam kasutada.

Saamata jäänud tulu saunakompleksi tegevusest ajavahemikul 25.01.2012 kuni 03.07.2012 on

hageja arvestuse järgi 22 012.00 EUR.

Kostja nõudis hagejalt XXX üüritud hoone valduse üleandmist 12.03.2012 tööpäeva jooksul.

13.03.2012 vahetas ta üüritud ruumide välisuste lukud, mis piiras hageja õigust siseneda

ruumidesse ja oma vara kasutada. Kostja hõivas hagejale ja kolmandatele isikutele kuuluva vara ja

kavatses selle enampakkumisel 21.05.2012 kell 12:00 võõrandada.

Eeltoodu tõttu oli hageja sunnitud sõlmima 26.04.2012 uue äriruumide üürilepingu üürileandjaga

OÜ XXXruumidele asukohaga Tallinn XXX ning tasuma kuue kuu üüritasu kokku 6199,20 EUR.

Kuna hagejal puudus võimalus kasutada temale kuuluvat vara, siis oli ta sunnitud ostma

üüritavasse äriruumi uue mööbli 3850 EUR väärtuses.

Harju Maakohtu kohtumäärusega 09.05.2012 tsiviilasjas nr. 2-11-57853 kohustati kostjat taastama

hageja õigused üüritud ruumidele. Kostja võimaldas üüritud ruume hagejal kasutama hakata

03.07.2012.

Hageja lõpetas seejärel ennetähtaegselt üürilepingu ruumidele asukohaga Tallinn XXXning tasus

vastavalt üürilepingu tingimustele kuue kuu üüritasu summas 7560 EUR.

Üüritud hoone, milles hageja oli teinud remonttöid, kütmata jätmisega ajavahemikul 25.01.2012

kuni 03.07.2012 tekitati hagejale materiaalset kahju 21 780 EUR.

25.01.2012 üüritud hoones elektrivarustuse ootamatu katkestamise tõttu kahjustusid hageja ja

kolmandate isikute serverid, mis asusid eraldi ruumis ja millede turvalisuse tagamiseks oli ruumi

uks suletud elektronluku ja -koodiga. Serveriruumi sisenemiseks oli hageja sunnitud lõhkuma

serveriruumi ukselukud, mis võttis palju aega ja seetõttu lülitusid serverid välja mittetavapäraselt.

Serverites asuvad andmebaasid hävisid osaliselt ning kuue päeva jooksul toimus uue ruumi

otsimine, vigade väljaselgitamine, taastamis- ja installeerimiseprotsessid. Kuna serverite omanik

Venemaa äriühing XXX ei saanud õigeaegselt serveriteenuseid, siis ütles ta lepingu

ennetähtaegselt üles ja esitas hageja vastu serverite kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise

nõude summas 62 850 EUR. Äriühingu XXX ja hageja vahel sõlmitud kompromissi tulemusena

tasus hageja äriühingule 25 000 EUR, mis on hageja otseseks kahjuks.

Hagejal jäi 05.05.2011 Venemaa äriühinguga XXX sõlmitud lepingu nr 0505 ennetähtaegse

lõpetamise tõttu saamata igakuine teenustasu 3000 EUR kvartalis 25.01.2012 kuni 31.12.2015,

kokku 43 200 EUR.

Hageja investeeris hoone küttesüsteemi ümberehitamiseks enda rahalisi vahendeid kokku 94 296

EEK ehk 6027,00 EUR ning sõlmis 22.12.2010 kostjaga kokkuleppe, et investeeritud

küttesüsteemi ümbertegemiseks rahalised vahendid tasaarvestatakse üüri-ja kommunaaltasude

arvelt igakuiselt. Kostja tegi tasaarvestust kolme kuu vältel - 2011. aasta veebruarist aprillini, kuid

hiljem lõpetas selle ühepoolselt.

Hageja kulutas küttesüsteemi ümbertegemiseks 6027,00 EUR, millest tasaarvestusega on

kustutatud vaid 492 EUR. Tasaarvestamata jäi 5535.00 EUR. Kuna kostja avaldas soovi

ennetähtaegselt üürileping lõpetada, siis peab kostja hüvitama hagejale kantud kulud summas

5535.00 EUR.

Lisaks oli hageja sunnitud osaliselt demonteerima küttesüsteemi kütte puudumisel 2012. aasta

talveperioodil. Avariiohtlikuks muutunud küttesüsteemi demonteerimise maksumus on 350,00

EUR ja monteerimise maksumus oktoobris 2012 250,00 EUR.

Seega on hageja kulutanud küttesüsteemi ümberehitamiseks, demonteerimiseks ja monteerimiseks

kokku 6135,00 EUR.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt on hagi täies ulatuses

alusetu.

Hageja on esitanud kostja vastu 6 erinevat kahju hüvitamise nõuet, mis kõik tuginevad eeldusele,

nagu kostja oleks lepingut rikkunud. Kuna ülesütlemisavaldus on kehtiv ning leping alates

26.10.2011 lõppenud, siis puudus hagejal õigus vallata ja kasutada lepingu eset ning nõuda lepingu

täitmist kostjalt. Kuivõrd puudub kostjapoolne lepingu rikkumine, pole ka kahju hüvitamise nõuete

rahuldamise alused täidetud

Hageja nõue saamata jäänud tulu näol on põhjendamatu. Hageja poolt viidatud ajavahemikus,

16.12.2011 kuni 03.07.2012, oli lepinguline võlasuhe poolte vahel lõppenud, mistõttu ei saanud

saunakompleksi kasutamise takistamine kujutada endast lepingu rikkumist. Kostjal puudus

äriruumide omanikuna vastavasisuline õiguslikul alusel rajanev kohustus. Ebaõige on hageja väide,

nagu oleks leping pärast ülesütlemisavalduse tegemist kostja poolt kohtuvaidluse ajal VÕS § 329

lg 4 kohaselt edasi kehtinud ning sauna kasutamise piiramine sellel ajal tähendanud kostja poolt

lepingujärgse kohustuse rikkumist.

Hageja elektriga varustamise katkestamine 25.01.2012. kuni 3.07.2012 oli hagejale teada, kuna

kostja teavitas sellest hagejat kirja teel. Teavitamise ja elektriteenusega varustamisega lõpetamise

vahele jäi piisav ajavahemik (2 tööpäeva), mille vältel saanuks hageja oma vara mõnes teises

hoones asuvatesse ruuumidesse paigutada. Seega oli hagejal võimalik oma ja kolmanda isiku

äriühingu XXX varale tekkinud kahju vältida. Hageja pidi arvestama võimalusega, et tegemist on

lepingu kehtiva ülesütlemisega, et tema valdus on ebaseaduslik ning seda ja kirja teel antud

hoiatust silmas pidades asjad kostjale kuuluvatest ruumidest mujale viima.

Hagejale väidetavalt tekkinud kahju on põhjuslikus seoses tema enda poolt ohutusmeetmete

kasutusele võtmata jätmisega, mitte kostja tegevusega elektrivarustuse katkestamisel.

Hagejal puudub äriruumide üürilepinguga nr 20120426 seonduv üüritasu ning mööbli ja

kontoritehnika ostmiseks tehtud kulutuste nõue. Hageja valdus oli ebaseaduslik. Asjaolu, et ta

otsustas sõlmida teise üürileandjaga uue äriruumide üürilepingu, oli hageja enda vaba valik ja

otsustusõigus ega seondu kuidagi hageja ja kostja vahel varem kehtinud lepinguga. Uue

üürilepingu alusel tasumisele kuulunud üürisummad on hageja majanduskulud, mis ei ole

käsitletavad hagejal tekkinud kahjuna. Hageja majanduskulude hulka kuuluvad ka kulutused

mööbli ja kontoritehnika ostmisele.

Kostja teostas 13. märtsil 2012 VÕS §-de 305 ja 307 alusel üürileandja pandiõigust hageja üüri ja

kommunaalmaksete võlgnevuse täitmise tagamiseks. Kostja andis hagejale ka tähtaja nõuete

rahuldamiseks ja võimaluse muu tagatise andmiseks.

Hageja nõuab kostjalt küttesüsteemile tehtud kulutuste hüvitamist, milest kostja pole kunagi

keeldunud. Kostja on hinnanud hageja paigaldatud küttesüsteemi jääkväärtuseks 6000 eurot ning

teinud hagejale vastavasisuline tasaarvestusavalduse, arvestades viidatud summa maha kostja poolt

hagejale võlgnetavast 34 049,33 eurost. Hageja nõue küttesüsteemile tehtud kulutuste hüvitamiseks

on tasaarvestusavaldusega lõppenud.

Kostjale jäävad arusaamatuks hagiavalduse väited väidetavate „ülemakstud“ summade osas, mis ei

ole tõendatud, esitatud on üksnes hageja enda arvutused. Samuti pole hageja vastavat nõuet

kostjale varem esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 276 lg 1 kohaselt üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks

koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles

seisundis lepingu kehtivuse ajal.

Üürilepingu p 9.2.2 kohaselt kohustus üürileandja võimaldama üürnikul takistamata kasutada

üüripinda ja nendes olevaid kommunikatsioone vastavalt lepingu tingimustele.

Harju Maakohtu 08.11.2012 kohtuotsuses on tuvastatud, et poolte vahel 01.05.2005 sõlmitud

äriruumide üürileping lõppes kostjapoolse erakorralise ülesütlemisega kostja 25.10.2011 teate

alusel üürilepingu rikkumise tõttu, kuna hageja tarbis arvestiväliselt elektrit ja vett, tekitas

üüriruumides elektriohu ning andis osa lepingu esemest ilma kostja nõusolekuta allüürile.

Maakohus asus seisukohale, et lepingu ülesütlemine oli kehtiv.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.04.2013 kohtuotsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ning asus seisukohale, et hagejapoolsed lepingu rikkumised on tõendatud ja ülesütlemisavaldus on

kehtiv. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 21. mail 2013. a.

Eelviidatud kohtuotsuste ja kohtule kirjaliku tõendina esitatud hagiavaldusega tsiviilasjas nr 2-11-

57853 on tõendatud, et hageja ei ole üürilepingu ülesütlemise vaidlustamisel tuginenud asjaolule

nagu oleks üürilepingu ülesütlemine olnud vastuolus hea usu põhimõttega ja kohtud ei ole seda ka

tuvastatud. Hageja on üürilepingu ülesütlemise vaidlustanud põhjusel, et ta ei ole ülesütlemisteates

märgitud rikkumisi toime pannud, mistõttu on ülesütlemine seadusega vastuolus.

VÕS §-dest 326 - 329 nähtub ka, et eelnimetatud sätted kohalduvad eluruumide üürilepingule.

Poolte vahel oli sõlmitud aga mitteeluruumide üürileping.

Järelikult ei kohaldu asjas VÕS § 329 lg 4, üürileping kohtuvaidluse ajal edasi ei kehtinud ning

hageja valdus mitteeluruumidele oli pärast üürilepingu lõppemist 26.10.2011 ebaseaduslik.

Hageja väidab hagiavalduses, et kostja põhjustas talle varalist kahju 22 212 EUR saamata jäänud

tulu näol saunakompleksi tegevusest sellega, et takistas hageja klientidel lepingu esemeks olevale

territooriumile pääsemist alates 16.12.2011 ega võimaldanud saunakompleksi kasutamist

25.01.2012 kuni 03.07.2012.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui on aset leidnud

kohustuse rikkumine, mille eest võlgnik vastutab.

Kuna pooltevaheline leping lõppes juba 26.10.2011, ei kujutanud kostja poolt saunakompleksi

kasutamise takistamine hageja viidatud ajavahemikel endast lepingu rikkumist, sest kostjal puudus

äriruumide omanikuna õiguslikul alusel põhinev kohustus võimaldada hagejal saunakompleksi

kasutamist.

Hageja valdus mitteeluruumidele oli pärast üürilepingu ülesütlemist ebaseaduslik. Järelikult

välistab kostjapoolse lepingurikkumise puudumine saamata jäänud tulu nõude, mis tuleb

rahuldamata jätta.

Hageja on asunud hagiavalduse punktis II seisukohale, et elektriga varustamise katkestamine

25.01.2012 kuni 3.07.2012 põhjustas üüritud ruumides olnud hageja varale kahju 21 780 euro

ulatuses.

Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas ta eksperthinnangu 22.10.2012, millest nähtuvalt kulub

üüritud ruumide uuesti kasutusele võtmiseks remont-ennistustöödele 21 780 EUR. Muu vara

kahjustumist ei ole hageja esile toonud ega tõendanud.

Kohus on seisukohal, et kuna üüritud ruumid kuuluvad omandiõiguse alusel kostjale mitte

hagejale, kes valdas neid üürilepingu alusel, siis ei saa nimetatud kahju olla ka hageja kahjuks ning

hagi tuleb selles osas jätta põhjendamatuse tõttu rahuldamata.

Hageja nõuab kostjalt 25 000.00 EUR kolmandale isikule, äriühingule XXX, tekitatud kahju

hüvitamise eest ning saamata jäänud tulu 43 200.00 EUR äriühingu XXX serveri hoiustamise ja

teenindamise eest põhjusel, et kostja poolt lepingu esemeks olnud ruumides elektri väljalülitamine

25.01.2012 kell 15.00 põhjustas kolmandate isikute serverite kahjustumise.

Hageja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja teatas talle 23.01.2012 kirjaga kommunaalteenuste

peatamisest alates 25.01.2012 kella 10.00-st seoses 7953,18 EUR üürivõlgnevusega.

Seega oli hageja elektri väljalülitamisest teadlik, mistõttu see ei olnud talle ootamatu ja ta pidi

sellega arvestama.

Kohus on seisukohal, et kuna teavitamise ja elektriteenusega varustamisega lõpetamise vahele jäi 2

tööpäeva, siis oli see aeg piisav, et hageja oleks nii temale endale kui ka kolmandale isikule

kuuluva vara mõnes teises hoones asuvatesse ruuumidesse paigutada.

Järelikult oli hagejal võimalik varale tekkinud kahju vältida. Asjaolu, et kostja lülitas elektri välja

mõned tunnid hiljem kirjas märgitust, andis hagejale lisaaega. Hageja ei ole tõendanud oma väidet,

et tal oli alust arvata, et kostja elektrit välja ei lülita ja asub hagejaga selle asemel

läbirääkimistesse.

Kuna hageja ei võtnud serverite puhul kasutusele ohutusabinõusid, siis vastutab ta ise Venemaa

äriühingule XXX kuuluvate serverite kahjustumise eest ja võimaluse eest saada kolmandalt isikult

tulu.

Kuivõrd pooltevaheline üürileping oli elektri väljalülitamise ajaks lõppenud, siis ei olnud poolte

vahel lepingulist võlasuhet. Seega ei ole kostja ka lepingut rikkunud ega vastuta hagejale tekkinud

kahju eest. Kuigi hageja esitas Harju Maakohtusse hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, pidi ta

arvestama võimalusega, et tegemist on kehtiva ülesütlemisega, et poolte vahel puudub kehtiv

üürileping ning tema valdus mitteeluruumidele on ebaseaduslik.

Hageja ei ole lepingulise kohustuse rikkumise kõrval kostjale mõnel muul õiguslikul alusel

põhineva kohustuse rikkumist ette heitnud. Seega tuleb hagi eeltoodud nõuete osas jätta

rahuldamata.

Hageja on väitnud, et kuna tal puudus kostja süü tõttu võimalus kasutada ajavahemikus 25.01.2012

kuni 03.07.2012 üüritud ruume, siis oli ta sunnitud sõlmima 26.04.2012 uue äriruumide

üürilepingu nr 20120426 üürileandjaga OÜ XXXruumidele asukohaga Tallinn XXXühe kuu üüriga

1 033,20 EUR ning tasuma üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vastavalt üürilepingu punktile

10.2.3 kuue kuu üüritasu 1033,20 × 6 = 6199,20 EUR.

Hageja esitatud äriruumide üürilepingu punktist 10.2.3 eelnevat järeldada ei saa, kuna nimetatud

punktis on märgitud, et üürnik võib igal ajal üürilepingu ennetähtaegselt lõpetada üürileandjale

etteteatamisega vähemalt kuus kuud. Kuutasu maksmise kohustust juhul kui üürnik

etteteatamistähtaega ei järgi, üürilepingust ei tulene.

Seega puudus hagejal kohustus maksta OÜ-le XXXkuue kuu üüri lepingu ennetähtaegse

lõpetamise eest. Asjaolu, et hageja otsustas kuue kuu tasu üürileandjale maksta, oli tema enda vaba

valik, mitte lepingust tulenev kohustus, seega hageja majanduskulu, mis ei ole käsitletav kahjuna.

Kuna poolte vaheline leping oli lõppenud, siis puudus kostjal kohustus võimaldada hagejal lepingu

objektiks olnud ruumide kasutamist.

Hageja majanduskulude hulka kuuluvad ka kulutused mööbli ja kontoritehnika ostmisele.

Seejuures ei ole kohtule esitatud maksekorraldusega 10.03.2013 tõendatud, et hageja ostis hagis

märgitud kontorimööblit, tõendatud on vaid mööbli eest tasumine 3850 EUR. Tõendeid selle

kohta, et osteti just kontorimööblit, puuduvad.

VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks

pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde

kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. Pandiga on tagatud jooksva

ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.

VÕS § 307 lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib

üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja

võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi.

Poolte kirjavahetuse ja kostja 01.aktiga 03.07.2012 on tõendatud, et kostja teostas 13.03.2012 VÕS

§-de 305 ja 307 alusel üürileandja pandiõigust hageja üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse

täitmise tagamiseks. Kostja andis kirjades hagejale korduvalt tähtaegu võla kustutamiseks ja

tagatise tagastamiseks. Hageja ei ole üürivõla olemasolu vaidlustanud ega selle puudumist

tõendanud.

Seega on kostja tominud kooskõlas seadusega ja hageja mööbli ja kontoritehnika kulutuste

hüvitamise nõue on alusetu ning tuleb rahuldamata jätta.

Hageja 1185,30 EUR nõue kostja vastu seoses kostjale ettemaksuna tasutud üüri- ja

kommunaaltasudega on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata, sest hageja on

esitanud kohtule vaid omapoolsed arvutused ning poolte kirjavahetuse, milles hageja märgib, et

kostja kohaldab ebaõigeid tariife ning kostja arvestuse ebaõigsust ei tunnista. Eeltoodud

kirjavahetuse alusel ei ole võimalik pidada hageja nõuet põhjendatuks ega tõendatuks.

Kuna kostja esitatud tõenditest tuleneb, et hagejal oli kostja ees üüri- ja kommunaaltasude

võlgnevus ja hageja ei ole tõendanud vastupidist, siis ei saa asuda seisukohale, et kostjal tuleks

hagejale mingi osa kommunaalteenuste eest tehtud maksetest tagastada. Antud nõude esitamine

eeldab lepingust tulenevate maksete võla puudumist.

Hageja nõuab kostjalt küttesüsteemile tehtud kulutuste 6135.00 EUR hüvitamist, mis seisneb

kostja hoone küttesüsteemi ümberehitamiseks tehtud kulutustest.

Üürilepingu lisaga 5 on tõendatud, et 22.12.2010 sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja teostab

oma vahendite eest küttesüsteemi ümberehituse maksumusega 94 296 EEK ning kostja hüvitab

teostatud tööde maksumuse iskuise üürisumma vähendamisega 2619 EEK võrra kolme aasta

jooksul, alates 01.veebruarist 2011 kuni 31.jaanuarini 2014.

Kostja vastuse kohaselt ei ole ta küttesüsteemi ümberehitusega seotud kulutuste hüvitamisest

keeldunud.

Hagiavaldusele lisatud arvetega nr 110041 06.01.2011, nr 110153 06.02.2011 ja nr 110269

06.03.2011 on tõendatud, et kostja on arvetel märgitud üüri vähendanud igakuiselt 139,48 EUR

võrra.

Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks järgnevad arved esitanud talle ilma tasaarvestust tegemata,

tõendamata on kostja esitatud arvete tasumine mistahes suuruses.

Kostja kirjadest hagejale nähtub, et hagejal on kostja ees üüri- ja kommunaalmaksete võlg.

Kohtule esitatud kostja e-kirjaga 27.03.2013 on tõendatud, et kostja on hinnanud hageja

paigaldatud küttesüsteemi jääkväärtuseks 6000 eurot ning teinud hagejale vastavasisulise

tasaarvestusavalduse, arvestades viidatud summa maha hageja poolt kostjale võlgnetavatest

summadest.

Järelikult on hageja nõue küttesüsteemile tehtud kulutuste hüvitamiseks lõppenud tasaarvestusega.

Eeltoodust lähtudes tuleb hagi täies ulatuses jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud

esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega;

lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude

täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu

nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja

menetluskuludelt

arvestatava

käibemaksu

hüvitamiseks

kinnitama,

et

ta

ei

ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada;

lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega

seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise

vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik: