1-13-7832/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2013.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi Prokurör Ainar Koik Kaitsja Leelo Viil

Süüdistatav J.M, isikukood XXX, kriminaalkorras karistamata, Elukoht XXX Töökoht: XXXAS, maaler

Süüdistus KarS § 115 järgi Menetluse liik lühimenetlus Kriminaalasja nr. 13230100002

RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista KarS § 115 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat. J.M KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.01.2013.a. – 02.01.2013.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumise kuupäevast.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista J.M-ilt riigituludesse:

- KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot

- KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 628.80 eurot

- KrMS § 175 lg 1 p. 3 alusel ambulatoorse kohtupsühhiaatria ja –psühholoogia

kompleksekspertiisi maksumus 318.75 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 391 eurot, kokku ekspertiiside eest 709.75 eurot

- KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise

kulud -0.45 eurot

Kriminaalasi nr. 1-13-7832

2 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 2337 eurot ja J.M esinenud kehavigastustega seoses tehtud isiku ekspertiisiakti maksumus 61 eurot riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 1819 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, kusjuures 11 kuul tasuda igas kuus 151,58 eurot ja ühes kuus 151,62 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-7832 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõendid: 1)Kaks nuga (asuvad kriminaaltoimiku juures) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada

2)Mobiiltelefon Nokia kõnekaardiga abonentnumbrile 58242079 (asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel anda üle kannatanule (tapetu XXXõele) XXX 3)Süüdistatava J.M-i riided: aluspüksid, varrukateta särk, retuusid, sokid ja riietelt võetud

DNA proovid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada, kuna omanik neid tagasi ei soovinud 4)Tapetu XXX seljas olnud riided: sokid, teksapüksid, T-särk, lühikesed püksid, aluspüksid ja nendelt võetud DNA-proovid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p. 4 alusel hävitada 5)Kolm CD-R plaati videoja kõnesalvestustega (asuvad kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud

kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav.

Süüdistus

J.M-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 01.01.2013.a. kella 00.30 paiku Tallinnas

XXX korteris ehk oma elukohas, peale seda kui tema elukaaslane XXX oli J.M-i järjekordselt ajanud ära nende ühisest elukohast ja löönud J.M-i rusikaga näkku ning võtnud

kätte kööginoa, ehk J.M XXXkirjeldatud provotseerivast käitumisest vahetult tingituna,

olles äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille põhjustas XXX ehk kannatanu poolne kirjeldatud vägivald ja solvamine ehk järjekordne alusetu minemaajamine nende mõlema ühisest elukohast, haaras J.M omakorda kätte teise noa, millega lõi XXX(s XXX.a.) kehasse, millega põhjustas XXXrinnaõõnde tungiva torke-lõikehaava rindkere eespinnal südame parema

vatsakese vigastusega, samuti torkehaava vasakul pool rindkere eespinnal ning lõikehaavad parema küünarvarre sirutuspinnal ja paremal labakäel selgmiselt, milliste vigastustega kaasnes äge verekaotus, mille tagajärjel XXXsealsamas korteris J.M-i poolt koheselt kutsutud kiirabi saabumisele ja kiirabi jõupingutustele vaatamata suri.

Kirjeldatud käitumisega pani J.M toime provotseeritud tapmise ehk KarS § 115 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht

3 Vaidlust ei ole selles, et J.M süüdistuses kirjeldatud kohas, ajal ja viisil pani toime XXX tapmise. J.M tunnistas end talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi, kuid seletas, et ta ei soovinud XXXtappa. Ta ei mäleta tegu, kuid on andnud eelneva tegevuse kohta kohtueelses menetluses

ütlusi. Aastavahetuse tähistamisel tarvitasid elukaaslasega alkoholi, seejärel hakkas XXXteda korterist järjekordselt ära ajama. Kui XXX tuli tuppa tagasi saluudi vaatamiselt, karjus ta: „Sa

saast oled veel siin! Kao minema!“ Ta seisis köögis valamu kõrval, kui XXX tuli otse tema suunas ja lõi teda vasaku käe rusikaga vastu nägu. Tal lõi silme eest täiesti pimedaks. Järgmisel

hetkel mäletab Indrekut taarumas ja põrandale pikali vajumas. Põrandale kukkudes nägi ta Indreku paremas käes nuga. Kust see nuga sinna sattus, ta ei oska öelda. Ta mäletab, et tal oli

eelnevalt mõte anda mehele süüa, lõigata mehele praad lahti, sellega lootis meest rahustada. Süüdistatav tunnistas, et neil oli elukaaslasega 2012. aastal umbes 50 konflikti. Kui XXXmiski ei meeldinud hakkas teda korterist välja ajama, solvama.

XXXtapmine on tuvastatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt Loometsa 6 korteri

71 esiku põrandal selili asendis pea üle vannitoa lävepaku, jalad garderoobi seina suunas oli meesterahva surnukeha.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 13E-PõS0001 kohaselt eksperdiarvamus kinnitas J.M-i ütlusi XXXnoaga löömise kohta. Nimelt on vastavalt eksperdiarvamusele XXXsurma põhjuseks

rinnaõõnde tungiv torke-lõikehaav rindkere eespinnal koos südame parema vatsakese

vigastusega. Lisaks oli torkehaav vasakul pool rindkere eespinnal ning lõikehaavad paremal

küünarvarrel ja paremal labakäel. Torke-lõikehaav ja torkehaav oli saadud eksperdiarvamuse

kohaselt löökidest teravaservalise torkelõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Lõikehaavad

võisid olla saadud löökide tõrjumisel torke-lõikevahendi tera libisevast toimest nahapinnale.

Surm võis olla saabunud orienteeruvalt kuni 3 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal 01.01.2013.a kell 02.20. Toksikoloogiauuringul leiti surnukeha verest 2,93 mg/g ja uriinist 3,37 mg/g etanooli. Ekspert on ekspertiisiarvamuse põhjenduse osas selgitanud, et tõenäoliselt tekitati tapetu vigastus musta käepidemega kööginoaga.

Tapetu vere leidmist eelnimetatud kööginoal tõendab DNA ekspertiisiakt nr 13E-GE0074, mille

kohaselt saadi musta värvi käepidemega kööginoa teralt ja tera ja käepideme ühenduskohast

DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad XXXvõrdlusproovist määratletud DNA profiiliga.

J.M-i poolt XXXnoaga löömist ja abi kutsumist tõendab ka 01.01.2013.a. kell 00:37:19

süüdistatava poolt tehtud kõne häirekeskusesse. Kõnest nähtub, et J.M on erutatud, häirekeskuse töötaja palub tal rahuneda.

J.M-i ütlusi kinnitas tunnistajana kohtueelses menetluses üle kuulatud patrullpolitseinik

Peeter Gross, kes on andnud ütlusi, et 01.01.2013.a. kella 00:42 said raadio teel väljakutse Loometsa 6-71. Kohale jõudes naisterahvas nuttis, oli hüsteerias. Korteri esiku põrandal lamas meesterahvas, kelle vasakus käes oli valge käepidemega nuga, esikus välisukse juures oli pika

teraga musta käepidemega kööginuga, mis oli verega määrdunud. Ta asetas mõlemad noad

välisukse juurde, peale pani teksatagi. J.M selgitas talle, et nad tähistasid mehega

aastavahetust, tekkis tüli, seejärel lähenes X J.M-i juurde kööginuga käes ja hakkas ähvardama, peale seda oli ka J.M võtnud noa kätte, XXX oli teinud noaga provotseerivaid liigutusi, mille peale lõi J.M XXX.

Tapetu poolt eelnevat füüsilise vägivalla kasutamist tõendab isiku ekspertiisiakt nr 13E-PõI0004, mille kohaselt tuvastati J.M värske nahaaluse verevalumiga ümbritsetud limaskestadefekt

paremal pool alahuule limaskestal, paremal õlavarrel ja mõlemal küünarvarrel, värsked

4

nahakriimustused vasakul küünarvarrel ning nahamarrastus paremal küünarvarrel.

Tervisekahjustused on eksperdiarvamuse kohaselt tekitatud tömbi vägivalla toimel. Alahuule

limaskestal tuvastatud vigastused võisid olla tekitatud suu pihta suunatud löögist kõva tömbi

esemega, näiteks rusikaga. Nahaalused verevalumid ja nahamarrastus olid tekitatud tömbi

vägivalla toimel, võimalik, et survest/pigistamisest sõrmedega, löökidest kõva tömbi

esemega/esemetega või kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga esemeid või pindu. Nahakriimustused võisid olla tekitatud ka kriimustamisest mõne tömbi eseme terava servaga. Värsked vigastused võisid olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal - 01.01.2013.aastal. Ekspert andis arvamuse, et ekspertiisi käigus tuvastatud vigastused ülajäsemetel võisid olla tekitatud enesekaitse käigus.

J.M-i ütlusi varasemate tülide ja korterist välja viskamiste kohta kinnitas tunnistaja XXX. Süüdistatava ja tapetu vahel olevaid probleeme tunnistas ka tunnistaja XXX.

Süüdistatava ja tapetu varasemad omavahelised tülid on tõendatud politsei andmebaasi õiendiga,

mille kohaselt ajavahemikul 01.01.2012 kuni 01.08.2013.a registreeritud kaks juhtumit:

03.02.2012.a. juhtum märgitud muu juhtumi nime all ja 18.10.2012.a. juhtum märkega perevägivald/-tüli.

KarS § 115 järgi kvalifitseeritakse teise isiku tapmine juhul, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja suhtes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendis nr 3-1-1-86-04 on selgitanud, et

Kohus leiab, et kvalifikatsioon on õige. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ja

kohtupsühholoogilise kompleksekspertiisi akti nr 60 kohaselt on ka ekspert andnud vastused, mille kohaselt J.M oli temale inkrimineeritava teo ajal 01.01.2013.a tavalises alkoholijoobes

ja tugevas emotsionaalse erutuse seisundis, mis vallandus situatsioonist lähtudes, kuid ei

takistanud temal aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt seda juhtima. Ekspert andis

arvamuse, et J.M oli talle süüksarvatud teo ajal süüdivusseisundis. Kohtul puudub alus asuda ekspertiisi arvamuses vastupidisele seisukohale.

5 Kohus leiab, et XXXpoolne süüdistatava solvamine seisnes vana-aastaõhtul järjekordselt ühisest

kodust J.M-i äraajamises, millele järgnes ka löök rusikaga näkku. Süüdistatava ütluste kohaselt läks tal seepeale silme eest pimedaks, ei mäleta kust võttis noa ja kuidas lõi elukaaslast

kõhtu. Lisaks olid ka süüdistataval vigastused, mis viitavad otseselt XXXvägivaldsele tegevusele. Tapetu oli juba pikemat aega J.M-i oma ühisest kodust minema ajanud. Kohus asub seisukohale, et J.M tekkis tapetu eelneva solvamise ja vägivalla tulemusena hingeline erutuse seisund, mis väljendus süüdistatava sõnade kohaselt „silme eest läks pimedaks“. Kohus

arvestab ka asjaoluga, et ühine korter oli elukaaslase oma, kuid kõik kommunaalkulud tasus süüdistatav, kuid vaatamata sellele ajas elukaaslane teda pidevalt korterist minema. Tal ei olnud

kuhugi minna, samuti ta selgitas, et tema jaoks on üksinda korteri üürimine kallis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tapetupoolne pikaajaline solvamine ning vana-aastaõhtul

järjekordne solvamine ja vägivaldne käitumine viis süüdistatava erutusseisundisse. Selle tulemusena haaras J.M noa ja lõi sellega mitmel korral XXXrindkere eespinnale, tekkinud vigastuste tulemusena kaasnes äge verekaotus, mille tagajärjel XXXsuri.

Subjektiivse külje poolest on tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, J.M lüües noaga kahel korral rindkere eespinnale pidas võimalikuks igasuguste tagajärgede, sh surma saabumist ja möönis seda.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. J.M-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 115 järgi, s.o provotseeritud tapmisena.

Karistamine Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 115 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks ühekuni viieaastase vangistuse.

Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurust mõjutavate ning karistust kergendavate

ja raskendavate asjaolude esinemisele suurendada või vähendada. Kohus ei leidnud süüd

suurendavaid ega vähendavaid tegureid, mistõttu tema süü suurust tuleb hinnata keskmiseks. J.M-i puhul tuleb aga arvestada kahe kergendava asjaoluga, millisteks on KarS § 57 lg 1 p. 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus ja KarS § 57 lg 1 p. 1 kohaselt süüteo kahjulike tagajärgede

ärahoidmine ja abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist. Viimatinimetatud kergendavad asjaolud seisnesid J.M-i poolt koheselt peale noaga löömist

ja kannatanu mahakukkumist häirekeskusesse helistamises ja kiirabi kohalekutsumises.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavale tuleb mõista vangistus alla KarS § 115 sanktsiooni keskmist, mis on kolm aastat ja karistab teda kaheaastase vangistusega. Kuna kriminaalasja arutamine toimus lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust veelgi vähendada ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

6

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks kinnipeetuna viibitud aeg 01.01. kuni 02.01. 2013.a, s.o 2 päeva ning kandmata karistuseks lugeda 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

Kohus leiab, et mõistetud vangistuse peab J.M ka reaalselt ära kandma.

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära. (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99- 06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik,

vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt

karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas

iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Riigikohus on oma lahendites asunud seisukohale, et kuriteo raskusest tulenevalt on süüdlase tingimisi karistusest vabastamine välistatud selliste isikuvastaste

kuritegude puhul, millega on põhjustatud kannatanu surm või muu raske tagajärg /Riigikohtu

otsus nr III-1/1-78/95, 3-1-1-100-96/. Antud põhimõtetest lähtuvalt ei nõustu kohus kaitsja taotlusega vabastada J.M tingimisi karistuse kandmisest. Vaatamata sellele, et KarS § 115 on

teise astme kuritegu, leiab kohus, et teise isiku surma põhjustamise puhul on tegemist raske

tagajärjega, mistõttu sellist kuritegu võib õigustatult pidada raskeks. Asjaolu, et kuritegu oli toime pandud tugevas hingelise erutuse seisundis, ei õigusta tapmist. Ka süüdistatava varasem

kriminaalkorras karistamatus ei ole selline eriline asjaolu, mis igal juhul toob kaasa tingimisi karistusest vabastamise.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu, kriminaaltoimikutest koopiate tegemise kulud ning mitmete erinevate ekspertiiside maksumused. KrMS § 180 lg 3 võimaldab jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda kui nende hüvitamine käib

süüdimõistetule üle jõu. Arvestades menetluskulude kogusummat ja süüdistatava varalist seisundit (tõend maksustatava tulu kohta näitab, et J.M-i tulu pärast tulumaksu mahaarvamist

2012.a. oli 998 eurot), on ilmselge, et nende tasumine käib J.M-ile üle jõu. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus osa ekspertiiside eest tehtud kulutused J.M-ilt välja mõistmata.

Kuivõrd ka väljamõistetud menetluskulud on suured, võimaldab kohus need tasuda ositi ühe aasta jooksul.

Asitõendid

Kriminaalasja juures olevatest asitõenditest kuuluvad kolm CD plaati videoja kõnesalvestustega jätmisele kriminaalasja juurde; mobiiltelefon Nokia üleandmisele kannatanu

(tapetu XXXõele) XXX; kaks nuga, süüdistatava J.M-i riided ja tapetu XXXseljas olnud riided kuuluvad hävitamisele, kuivõrd riideid ei soovinud tagasi ei süüdistatav ega kannatanu.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu kättesaadav alates 25.10.2013.a.

Kohtunik

7