1-12-7864/66 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-7864

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

23. oktoober 2013, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-12-7864 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

M.S , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 12.11.2012 ja lõpp 12.03.2014.

RESOLUTSIOON

Vabastada M.S temale Tartu Maakohtu 05.10.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest koos tema allutamisega tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg , 78 p 2 määrata M.S-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 1 (üks) aasta.

Kohustada M.S-i katsea -6 jal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu m lalises elukohas xxxx; ääratud a

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.S-i katseaj ,7,8 al järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- otsima en

dale töökoha või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- mitte viibima paikades, mis on mõeldud põhiliselt alkoholitarbimiseks ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased;

- osalema sotsiaalabiprogrammis.

Määrata M.S kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada M.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 10.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab M.S karistust Tartu Maakohtu 05.10.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p

9 järgi 7,8, kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust. M.S tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. M.S tunnistati süüdi KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti M.S-ile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.05.2012, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust

Tartu Maakohtu 14.02.2012.a. kuus kuud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistust võrra, mõisteti M.S-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust. M.S-i karistuse kandmise algust loeti alates tema kinnipidamiskohta saabumise päevast. M.S kannab karistust alates 12.11.2012.

M.S-i on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib ta esimest korda.

Kuritegude, mille eest M.S karistust kannab, toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Varasema kuriteo, avaliku korra raske rikkumise eest, mõisteti M.S-ile tingimisi karistus. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Väärteokorras on M.S-i

15-l korral karistatud aks on , sealhulgas korduvalt Alkoholiseaduse § 71 alusel. Käesolevaks aj kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 11 kuu ja kanda jääb veel enam kui 4 kuud vangistust.

Kinnipeetavale 04.12.2012 koostatud individuaalse kohaselt on M.S täitmiskava

ajavahemikul 18.01.- grammi Eluviisitreening. Alates 01.03.2013 läbinud sotsiaalpro

05.12.2012 alustas kinnipeetav õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 9. klassis, kuid klass jäi lõpetamata.

Kinnipeetaval M.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (20.05.2013 kartser 5 ööpäeva vangla vara kahjustamise eest).

Enne vangistust elas M.S koos ema ja kahe vennaga aadressil xxxx. Tegemist on 2- toalise korteriga. Vanglast vabanemisel on M.S võimalus sinna elama asuda.

Kinnipeetav omandas Võru I Põhikoolis 8 klassi jäi vangistuse tõttu pooleli, . Haridustee

probleeme oli õppimisega, kuna kinnipeetav puudus palju. Viru Vanglas alustas M.S õpinguid 9. klassis, kuid kogu õppeaja jooksul on esinenud palju puudumisi, ühelegi lõpueksamile M.S ei ilmunud ning 2013. õppeaastal ta üheksandat klassi ei lõpetanud. M.S oli õpilane, kellel isiklik töötasu puudus. M.S-i ema kasvatab üksinda kolme poega. Kinnipeetav hindab pere majanduslikku olukorda normaalseks ning vargusi sellega ei seosta.

Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema H ning vennad G ja G . Väidetavalt on suhted peres head, kuid isaga on suhted katkenud. Sõpruskonnas on M.S peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, sealjuures mõned sõbrad on temast ka tunduvalt vanemad ning ka vangis viibinud. Mõjutatavusele viitab ka asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis. M.S-i sõnul tarvitas ta alkoholi igapäevaselt, eelistades kangemat alkoholi. Alkoholi hakkas tarvitama suuremates kogustes alates 16. aastaselt. Alkoholijoobes olles muutub isik ta

impulsiivseks ja agressiivseks, on osalenud kaklustes. Kinnipeetava sõnul 3 kuud enne vangistust ta loobus alkoholist, sest pärast autoavariid oli kodus ega soovinud väljas käia. M.S on korra koos sõbraga gaasi hinganud, mis tekitas hallutsinatsioone. Kanepit on kinnipeetav tõmmanud umbes 5 korda, kui sõbral Tallinnas külas käis. Kanepi tarvitamine on seotud konkreetse isikuga, kes ise kasvatab ja tarvitab. Probleemide lahendamisel eelistab kinnipeetav vältimistehnikat. Ta saab aru teiste inimeste seisukohtadest, kuid varasemalt ei muutnud oma käitumist, sest oli sõprade poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetav soovib peale põhihariduse omandamist tööle asuda. Eesmärkide elluviimisel on tal olemas ema toetus.

Uued kuriteod pani kinnipeetav toime katseajal. M.S loodab vabanedes järgida seaduskuulekat eluviisi ning enne vangistust (peale avariid) tegi ta esimesi samme, et seaduskuulekalt elada

– loobus alkoholist ning katkestas suhted mõnede tuttavatega.

Kinnipeetava ohtlikkus avalikkusele väljendub eelkõige varavastaste süütegude toimepanemises. Viru Vanglas on M.S-i suhtes kohaldatud vangla vara kahjustamise tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. ennetähtaegsel Juhul kui kohus otsustab M.S-i t vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada temale kohustused. KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et M.S-i vanemad elavad lahus, lahkumineku põhjuseks olevat isa (H ) alkoholi lembus ning vägivaldsus. K Kontakt isaga

puudub täielikult, isa ei ole osalenud laste kasvatusprotsessis ning poisid ei ole huvitatud isaga suhtlemisest. Ema H sõnul on tal suhted ja läbisaamine Gertiga olnud alati hea. Ema on teadlik sellest, kellega Gert suhtleb ja läbi käib. Vaba aega sisustatakse põhiliselt tulutult linna peal jõlkumise, pidutsemise ning alkoholi tarvitamisega. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on vale sõprusringkond, kellega kinnipeetav suhtles vabaduses olles.

Kriminaalhooldusel olles oli M.S mõningaid probleeme. H E omab alalist töökohta Lõuna Kaitseringkonnas kokana. Ema on andnud nõusoleku toetada Gerti vabaduses olles rahaliselt. Ametlik töökogemus kinnipeetaval puudub, sest vabaduses olles ei tegelenud

M.S mitte millegagi (ei käinud koolis ega teinud juhutöid). Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid ema sõnul on võimalus asuda tööle KEK pojal -i

saekaatrisse. Juhul , siis teeb kui kohus otsustab M.S-i ennetähtaegselt vabastada kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

M.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et töökoha aitaks ema talle otsida. Ta on kindel, et suudab kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid täita. Vabaduses olles loodab ta jätkata õpinguid, et 9. klass ära lõpetada.

Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ingimisi enne ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.S-i t tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla

poolt 12.06.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör arvab, et nimetatud süüdimõistetu puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitum jätkuvalt iskontrolli aja jooksul saaks M.S

maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul.

Prokuratuur

toetab,

isiku taasühiskonnastamise huvides, M.S-i tingimisi ennetähtaegset

vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel 2,4,7 ja 8 KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustused.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulan Viru Vangla poolt ud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.S-i võib vangistusest tingimisi enne M.S-i on varem korduvalt karistatud, tähtaega vabastada vaatamata sellele, et et ta kannab karistust katseajal toimepandud kuritegude eest, olles eelnevalt olnud kriminaalhooldusel. on kinnipeetav vangistuses Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning juba enne vangistust (peale avariid) teinud esimesi samme selleks, et elada seaduskuulekalt loobus alkoholist ning katkestas suhted –

mõnede tuttavatega. M.S soovib näidata, et ta on muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma (lubanud asuda tööle; jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, et lõpetada 9. klass). Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkohol ning vale sõpruskond.

Tööga hõivatus tagaks legaalse sissetuleku ja aitaks hoiduda kuritegelikust eluviisist.

Kinnipeetaval (ema ja kaks venda). on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik

Ema on nõus kinnipeetavat Uue võimaliku kuriteo vabanemisel ka materiaalselt toetama.

toimepanemise riski saab kohtu arvates maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks M.S-ile lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud

tuleks M.S-ile , kes reaalset vangistust kelle näol on tegemist noore inimesega ja kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik