1-13-8218/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2013.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Prokurör Õnne Neare-Vaarmann Kaitsjad Jaan Tedder ja Gennadi Kull

Süüdistatavad . , D B isikukood XXX, elukoht XXX kriminaalkorras karistatud kaks korda, viimati 13.06.2011.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121 järgi vangistus 3 kuud

28 päeva tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 18 kuud. 23.08.2012.a. Harju Maakohtu määrusega pikendati katseaega kahe kuu võrra, töökoht XXX OÜ, ehitaja

isikukood XXX, M.I, elukoht XXX kriminaalkorras karistatud kolm korda, viimati 17.06.2010.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 121, § 136 lg 1 järgi vangistusega 7 kuud 27 päeva tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 2 aastat 6 kuud. Töökoht XXX OY Soomes

Süüdistus D.B – KarS § 122 ja KarS § 120 M.I – KarS § 122 ja KarS § 120

Kriminaalasja nr. 13230103988 Menetluse liik lühimenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista . D B

KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Süüdi mõista . D B

KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. Kriminaalasi nr. 1-13-8218

2

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 4 kuud. Vangistusest 10 kuud mitte pöörata täitmisele, kui D.B ei pane 2-aastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama oma alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p. 2 alusel määrata D.B-le täiendav kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluvast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 08.04.2013.a. kuni 10.04.2013.a. , s.o. 3 päeva. Koheselt kuulub kandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumise kuupäevast.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada D.B suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Süüdi mõista M.I

KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta 6 kuud.

Süüdi mõista M.I

KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskemat, mõista liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.04.2013.a. kuni 16.04.2013.a. , s.o. 2 päeva. Kandmisele kuulub 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumise kuupäevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada M.I suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Tsiviilhagi Välja mõista D.B-lt ja M.I-lt solidaarselt XXX kasuks 200 eurot (kanda XXX a/arvele nr. XXXXXXXXXXXXXX Swedbank).

3

Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista D.B-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 480 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 192 eurot 3)KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud –

0.45 eurot

Välja mõista M.I-lt riigituludesse: 1)KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha – 480 eurot 2)KrMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu – 216 eurot 3)KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud –

0.45 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata M.I kriminaalmenetluse kulude kogusummas 696.45

eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul, kusjuures 5 kuul tasuda 116.07 eurot ja ühes kuus 116.10 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-13-8218 – ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Asitõend CD-plaat (asub kriminaaltoimikus) – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta toimiku juurde

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav.

Süüdistus

D.B süüdistatakse selles, et tema 29.03.2013 ajavahemikul kell 04.00-10.00 Tallinnas, XXXasuvas korteris, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult M.I-ga, kasutas XXX suhtes füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut öö jooksul korduvalt rusikatega keha, pea ja näo piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused kaelal,

laubal ja alahuulel, hematoomid parema ja vasaku silma all, vasaku käe neljanda sõrme küünealune verevalum ja sõrme lõpplüli murd, VIII roide murd vasakul. Oma sellise tegevusega pani D.Boime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so järjepideva kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse D.B selles, et tema 29.03.2013 ajavahemikul kell 04.00-

10.00 Tallinnas, XXXasuvas korteris, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult M.I-ga ,

peksmise vahepeal ähvardas kannatanu XXX ära tappa ja korterist elusalt mitte välja lasta,

ähvardades samuti kannatanul kõrva ära lõigata. Kannatanu võttis ähvardusi reaalsena ning tal oli alusta karta ähvarduste täideviimist. Oma sellise tegevusega pani D.B toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega

ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduste täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4

M.I ’t süüdistatakse selles, et tema 29.03.2013 ajavahemikul kell 04.00-10.00 Tallinnas,

XXX asuvas korteris, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult D.B-ga, kasutas XXX suhtes füüsilist vägivalda, pekstes kannatanut öö jooksul korduvalt rusikatega keha, pea ja näo

piirkonda ning kägistades kannatanut kaelast, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused – marrastused kaelal, laubal ja alahuulel, hematoomid parema ja vasaku silma all, vasaku käe neljanda sõrme küünealune verevalum ja sõrme lõpplüli murd, VIII roide murd vasakul.

Oma sellise tegevusega pani M.I toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so järjepideva kehalise väärkohtlemise.

Samuti süüdistatakse M.I’t selles, et tema 29.03.2013 ajavahemikul kell 04.00-10.00

Tallinnas, XXXasuvas korteris, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult D.B-ga ,

peksmise vahepeal ähvardas kannatanu XXX ära tappa ja korterist elusalt mitte välja lasta. Kannatanu võttis ähvardusi reaalsena ning tal oli alusta karta ähvarduste täideviimist.

Oma sellise tegevusega pani M.I toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega

ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduste täideviimist, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht

D.B ja M.I tunnistasid end süüdi neile esitatud süüdistustes. Kohtus

süüdistatavad enda ülekuulamist ei taotlenud. Alljärgnevalt analüüsib kohus süüdistusi episoodide kaupa.

D.B ja M.I süüdistus KarS § 122 järgi.

Vaidlust ei ole selles, et 29.03.2013.a kella 04.00 kuni 10.00 viibisid Tallinnas XXX asuvas

XXX korteris kannatanu XXX, süüdistatavad D.B ja M.I . Süüdistatavad helistasid öösel ja teatasid XXX, et tulevad külla. XXX oli juba eelnevalt XXX juures. Korteris tarvitati alkoholi.

Samuti ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad lõid XXX öö jooksul korduvalt näkku, ribidesse ja kõhtu, M.I kägistas kannatanut kaelast. Vahepeal süüdistatavad tarvitasid alkoholi ja seejärel jätkasid kannatanu peksmist näo, pea ja keha piirkonda.

XXX suhtes vägivalla toimepanemine on tõendatud ka isiku läbivaatuse protokolliga ja

illustreerivate fotodega, millest nähtuvalt olid kannatanu kaelal ja laubal marrastused, alahuul

marraskil, mõlema silma all hematoomid, vasakul käel lahas ja neljandal sõrmel küünealune sinist värvi.

Vägivalla toimepanemist tõendab veel Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini

osakonna vastus prokuröri päringule koos patsiendikaardiga, mille kohaselt diagnoositi XXX vasaku käe IV sõrme lõpplüli murd ja vasakul VIII roide murd.

Vigastuste olemasolu tõendavad ka tunnistaja XXX kohtueelses menetluses antud ütlused selle

kohta, et kui tema elukaaslane XXX 29.03.2013.a. hommikul X juurest koju saabus, olid ta mõlemad silmad kinni, nägu ja käsi paistes. X ütles, et käsi ja kõht valutavad, teda olid peksnud Rene ja Porks (D.B).

Kannatanu peksmist tõendab veel XXXpoolt 29.03.2013.a. kell 11.36 häirekeskusesse tehtud kõne, mille kohaselt ta teatas, et teda peksti Juurdeveo tänaval.

5

D.B-le ja M.I-le esitatud süüdistuse kohaselt heidetakse isikutele ette kannatanu

XXXjärjepidevat ja suurt valu põhjustanud kehalist väärkohtlemist, s.o KarS § 122 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. KarS §-ga 122 kaitstav õigushüve on inimese tervis. Piinamise objektiivne koosseis seisneb kehalises väärkohtlemises, mille all tuleb mõista KarS §

121 koosseisule vastavaid tegusid (löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline

väärkohtlemine). Piinamisena kvalifitseeruvad nimetatud teod kahel juhul - toime panduna

järjepidevalt või suurt valu põhjustavatena. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või

kestev kehaline väärkohtlemine. Korduvus eeldab vähemalt kahte iseseisvat tegu, mis võivad ajaliselt olla lahutatud ja kantud eri tahtlustest või ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegusid, mis moodustavad piinava situatsiooni. Korduvad löögid vm vägivallateod, mis on hõlmatud ühtsest

tahtlusest ja on toime pandud vahetult üksteisele järgnevatena subsumeeritakse samuti piinamisena.

Tuvastatud on, et D.B ja M.I ühiselt 29.03.2013.a. öösel kella 04.00 kuni 10.00

alkoholi tarbimise vahepeal lõid korduvalt kannatanut, tekitasid talle erinevaid kehavigastusi.

Kohus märgib, et D.B ja M.I peksid kannatanut mitmel korral näo, pea ja keha

piirkonda, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti on süüdistatavad peksmise tulemusel tekitanud K.Piiritsale sõrme lõpplüli ja ühe roide murru. Lisaks kägistas M.I kannatanut

kaelast. Tegemist on ajaliselt üksteisega tihedalt seotud tegudega. Kõik loetletud tegevused ja

kannatanule tekitatud vigastused on kannatanu ütluste kohaselt põhjustanud talle suurt valu:

„Rene hoidis minu käsi kinni ja Markko lõi mulle vasakule ribidesse korduvalt, nii et mul oli valus hingata ja mul oli väga valus“, … „Kui ma vastu hakkasin, võttis Porgand mu vasaku käe sõrmedest kinni ja väänas neid taha nii, et neljanda sõrme lüli murdus, tundsin valu“, … „Külg, kust mind peksti valutas ja kõht ka, sest Porgand peksis mind vastu kõhtu“ (lk. 9).

Süüdistatavad on kuriteo toime pannud kavatsetult. D.B ja M.I olid vihased kannatanu peale. D.B viha põhjuseks oli asjaolu, et kannatanu on varas ja varem teda peksnud, seetõttu lõi korduvalt vaheaegadega näo ja keha piirkonda. M.I viha põhjuseks oli asjaolu, et varasemalt on ta saanud kriminaalkorras karistada kannatanu löömise eest, seetõttu lõi

kannatanut näo ja keha piirkonda ning ka kägistas. Oma tegevustega põhjustasid süüdistatavad

K.Piiritsale järjepidevalt tervisekahjustusi ja suurt valu. Seega on nende tegevuses KarS § 122 süüteokoosseis igakülgselt täidetud.

Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et XXXprovotseeris ise süüdistatavate käitumist sellega,

et ei lahkunud korterist, olles teadlik süüdistatavate saabumisest ja ka hiljem peksmise ajal. Kannatanu selgitas kohtueelses menetluses, et ta ei lahkunud, kuna see oli Allani korter ja arvas, et seal ei saa temaga midagi juhtuda ning aknast oli näha, et süüdistatavad olid kohe kohal ning siis ei olnud enam mõtet ära minna. Kohus leiab, et kui süüdistatavad kuulsid XXX, et korteris

viibib XXX, oli ka neil võimalus korterisse mitte minna, et vältida võimalikke ebameeldivusi. Seda nad ei teinud. Samuti tunnistas kannatanu, et hiljem ei lastudki tal enam lahkuda. Näiteks tualetis, mis asub maja koridoris, käies valvasid Allan ja Porgand (D.B) maja välisukse ees, tehes seal niikaua suitsu, kuni kannatanu tualetis oli.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B ja M.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi.

D.B ja M.I süüdistus KarS § 120 järgi.

Kannatanu ütlustega on tõendatud, et 29.03.2013.a öösel kella 04.00 kuni 10.00 peksmiste

vahepeal surus D.B ta pikali, Rene hoidis ta käsi kinni ja D.B pani ehitusnoa vastu vasakut kõrva, vajutas noaga kõrva peale ja ütles, et lõikab kõrva peast ära. Mõlemad nii D.B kui M.I ütlesid, et nad teda elusalt välja ei lase ja tapavad ta ära. Kannatanu ei

ütelnud midagi, kuna tundis surmahirmu ja arvas, et süüdistatavad tapavadki ta ära. Alust selliseks kartuseks andis asjaolu, et M.I on varasemalt tapmise eest kinni istunud.

6

Süüdistatav D.B on kohtueelses menetluses tunnistanud, et ei ähvardanud Piiritsat tappa.

Ta võttis kõrvast kätega kinni, näppude vahele ja tiris ning seepeale küsis kannatanult, kas lõikame ka kõrva ära, kuid ähvardust ei olnud.

Süüdistatav M.I on kohtueelses menetluses tunnistanud, et purjus peaga sai lubatud XXX ära tappa. Kohtuistungil on mõlemad süüdistatavad tunnistanud end esitatud süüdistuses täielikult süüdi.

KarS § 120 objektiivse koosseisu täitmiseks on oluline, mida tunneb ähvardamise ajal kannatanu ning millistele asjaoludele tuginedes ta temale suunatud ohtu tajub. Nii on kannatanu avaldanud,

miks ta eelkõige M.I kartis ning sellisest teadmisest lähtuvalt oli ka veendunud, et temale suunatud oht on reaalne. Kohtu hinnangul on usutav, et süüdistatavate füüsiline vägivald kutsus

kannatanus esile tugeva hirmutunde ning kannatanu tajus D.B ja M.I ähvardusi tõesena.

Subjektiivse tunnusena esineb süüdistatavate tegevuses kavatsetus. Süüdistatavad soovisid kannatanut ähvardada ja pole oluline, kas nemad seda tõsiselt võtsid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.B ja M.I käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid süüdistuses KarS § 120 ja 122 järgi kohus tuvastanud ei ole.

Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

D.B

Kohus nõustub prokuröriga, et D.B ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. D.B on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, viimati vägivallateo eest. Ta pani toime järjekordse vägivallateo juba 1,5 kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaja lõppemist, kusjuures tema katseaega pikendati 23.08.2012.a. Harju Maakohtu poolt kahe kuu võrra ning määrati KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi katseaja jooksul. Karistuse mõistmise

printsiipidega ei oleks kooskõlas, kui isikule, keda on varem kriminaalkorras karistatud vangistusega, olgugi, et tingimisi, mõistetakse järjekordsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus.

7

Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et inimese parandamiseks ei ole kõige õigem koht vangla,

kuid D.B-le on antud kahel korral võimalus enda muutmiseks ja õiguskuulekale

käitumisele asumiseks. Seda ta teinud ei ole. Süüdistatav hoopis 1,5 kuu möödumist peale eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaja lõppemist, pani toime uued kuriteod. Kohus leiab, et D.B-le tuleb mõista karistuseks vangistus.

Süüdistuses KarS § 122 järgi nõustub kohus prokuröri poolt taotletava karistusega, s.o. vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ning

et lõppkokkuvõttes olid kannatanu tervisekahjustused kergemaliigilised, on võimalik karistust mõista alla sanktsiooni keskmist määra. Vangistus ei saa aga jääda siiski sanktsiooni alammäära

lähedaseks võttes arvesse löömise intensiivsust erinevatesse keha piirkondadesse ja sõrmede väänamist ning ühe sõrme ja ribi murdu. Samuti arvestab kohus karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p. 10 kohaselt kuriteo toimepanemist isikute grupis. KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus ühelt poolt, et kannatanut ähvardati ühel korral ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, teiselt poolt

karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p. 10 kohaselt kuriteo toimepanemist isikute grupis. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vangistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o. 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõistab kohus liitkaristuseks

1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta ja 2 kuud.

Kohus on seisukohal, et D.B suhtes võib talle mõistetud vangistuse jätta osaliselt

täitmisele pööramata KarS § 74 lõigete 1 ja 2 alusel. D.B ei ole varasemalt katseajal

kuritegusid toime pannud, kuid peale katseaja läbimist ei ole suutnud siiski edaspidi täielikult

loobuda kuritegelikust käitumisest. D.B ei ole kinnipidamisasutuses reaalselt karistust kandnud. Kohus leiab, et antud juhul on šokivangistus karistuse eesmärke täitev. Šokivangistus

mõjub isikule oluliselt distsiplineerivamalt, kuna sel juhul on ta vahetult kogenud, mida vangistus endast kujutab ning milliste tegelike vabaduspiirangutega on see seotud ning ilmselgelt

annab võimaluse isiku väärtushinnangute kujundamiseks, omades samaaegselt ka

üldpreventiivset eesmärki. Kohus peab põhjendatuks määrata osaliselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust, jättes ülejäänud karistuse 10 kuud tingimisi täitmisele pööramata,

määrates katseajaks 2 aastat. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 12 leidnud, et karistuse kandmisest osalise vabastamisega taotletakse eripreventiivset eesmärki anda isikule, kelle täielik

karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu

põhjendatud, lühiajalise nn šokivangistusega antakse tõsine hoiatus. Kohus peab antud juhul kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid aspekte silmas pidades just sellise karistuse kohaldamist igati põhistatuks.

Kohtu hinnangul tuleb määrata D.B-le täiendav kohustus käitumiskontrolli ajaks, s.o

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuna kuriteod on süüdistatav toime pannud

alkoholijoobes ja ka ise on ta tunnistanud, et alkohol oli üheks põhjuseks, miks alustas kannatanu peksmist ja ähvardamist.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka arvestada ka

kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.04. kuni 10.04.2013.a, s.o 3 päeva. Kandmisele kuulub 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

M.I

Kohus nõustub prokuröriga, et ka M.I ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. M.I on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistusega tapmise eest. Viimati 17.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt on teda karistatud tingimisi XXXkehalise väärkohtlemise ja ebaseadusliku

vabaduse võtmise eest. Katseaeg lõppes 16.01.2013.a ja juba umbes 2,5 kuu möödudes pani ta

uuesti toime vägivallateod sama isiku suhtes. Kohus asub seisukohale, et varasem tingimisi

8

karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. M.I lõi korduvalt, mitme tunni jooksul, vaheaegadega kannatanut näkku ja kehapiirkonda, põhjustades erinevaid vigastusi ja ka valu. Samuti ähvardas M.I koos kaassüüdistatavaga kannatanut tappa. Kohus ei nõustu

kaitsja seisukohaga, et tapmise ähvardus oli üksnes purjus peaga jutt, sest alkoholijoove ei saa olla vabanduseks või oma tegude õigustuseks. Kohus asub seisukohale, et M.I tuleb karistada vangistusega.

Süüdistuses KarS § 122 järgi nõustub kohus prokuröri poolt taotletava karistusega ning peab põhjendatuks karistada M.I sama pika vangistusega nagu D.B, s.o. 1 aasta ja 6 kuud.

Kohus leiab, et süüdistatavad tegutsesid koos ja nende süü on võrdne. Neil on ka sarnased karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

Ka KarS § 120 järgi karistab kohus M.I nii nagu D.B 6-kuulise vangistusega,

arvestades kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku karistust ja raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemist isikute grupis. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõistab kohus liitkaristuseks

1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendab ühe kolmandiku võrra ja karistuseks jääb 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 15.04 kuni 16.04.2013.a, s.o kaks päeva. Kandmata karistus seega 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

Kohus on seisukohal, et M.I peab talle mõistetud vangistuse ka reaalselt ära kandma.

KarS § 69 lg 1 annab kohtule õiguse asendada isiku nõusolekul kuni kaheaastane vangistus üldkasuliku tööga.

Kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv .(RKL 3-1-1-87-08 p 13)

Kuigi kaitsja taotles kohtult võimalust asendada M.I-le kohaldatud vangistus üldkasuliku

tööga, peab kohus esitatud taotlust põhjendamatuks. Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse

mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusestkohus usub, et isik suudab jätkata enda eluviisi ilma süütegusid toime panemata.

Kohtu hinnangul ei ole M.I isikuks, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta

kriminaalhooldusele (ka üldkasuliku töö tegemise ajal on süüdistatavad allutatud

käitumiskontrollile), samuti ei vastaks see õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohtu sellekohane

veendumus tekkis just M.I eelnevat käitumist arvestades – olles varasemalt XXXkehalise

väärkohtlemise ja vabaduse võtmise eest tingimisi karistatud, katseaja tähtaja lõppemisel juba

2,5 kuu möödumisel, peksis uuesti ja ähvardas tapmisega sama kannatanut, s.o. K.Piiritsat. Kohus leiab, et kriminaalasja tehioludest lähtuvalt ja arvestades süüdistatava isikut, ei ole alust

tema karistuse, s.o vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohus ei pea usutavaks, et

täisealine isik, kellel on väljakujunenud arusaamad ja tõekspidamised õiguskuulekast

käitumisest, suudaks teistkordselt kriminaalhooldaja järelevalve all olles oma eluhoiakuid ja

arusaamu muuta. Seda enam, et kriminaalhooldaja ei jälgi süüdimõistetut igapäevaselt ning vastutus oma tegude eest lasub ikkagi isikul endal. Lisaks on M.I ka raskendatud üldkasuliku

töö tegemine Eestis, kuna ta elab ja töötab Soomes. M.I peab aru saama oma tegude

keelatusest ning mõistma, et õigusvastastele tegevustele kaasnevadki sanktsioonid, mis isikut

kõige enam distsiplineerivad ja õiguskuulekale käitumisele suunavad, antud juhul on selleks reaalne vangistus.

Kriminaalmenetluse kulud

9

Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha, kaitsjatasu ja kriminaaltoimikutest koopiate tegemine kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud süüdimõistetu. See on õiglane ja põhjendatud, kuna ta ise on oma käitumisega

sellised kulutused endale tekitanud ning tal tuleb selle eest ka vastutada ja väljamõistetud menetluskulud kanda.

KrMS § 180 lg 3 võimaldab küll menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuid kohtu

hinnangul käesolevas kriminaalasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis tingiks süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise. Sellist taotlust ei ole ka

kohtuistungil menetlusosalised esitanud. M.I kaitsja poolt esitati üksnes taotlus menetluskulude hüvitamiseks pikema perioodi jooksul. Kohus peab põhjendatuks kohaldada

väljamõistetud menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse

kulude hüvitamine ositi kuue kuu jooksul. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud, kuna süüdimõistetu töötamine ei ole vanglas garanteeritud.

Asitõend Kriminaalasja juures olevast asitõendist kuulub CD plaat jätmisele kriminaalasja juurde.

Tsiviilhagi Kannatanu XXX esitas tsiviilhagi summas 200 eurot, kahju seisnes selles, et ta ei tohtinud kaks kuud minna tööle roide murru tõttu.

Kohtulikul tõendite uurimisel on tuvastatud, et vigastuse kannatanule tekitasid süüdistatavad D.B ja M.I ühiselt, kes tunnistasid hagi.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb XXX tsiviilhagi summas 200 eurot rahuldada.

VÕS § 137 lg 1 alusel, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna K.Piiritsale tekitasid kahju mõlemad süüdistatavad, tuleb neil kannatanule tekitatud kahju hüvitada solidaarselt.

Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate saabumise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 25.10.2013.a.

Kohtunik