1-13-2593/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-13-2593

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

21.oktoobril 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär X juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu . tingimisi enne tähtaega vangistusest D G vabastamist,

l e i d i s :

Tartu Maakohtu 19.märtsi 2013.a otsusega tunnistati . süüdi KarS § 424 järgi ja D G

karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

D G . -le Tartu Maakohtu 11.juuni 2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 4 päeva vangistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 18.märtsist 2013.a. Kohtuotsus jõustus 04.aprillil 2013.a.

D G . karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.veebruaril 2014.a.

D G . on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Valga Maakohtu 15.septembri 2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 3-kuulise

vangistusega KarS § 74 aluse tingimisi 2-aastase katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 27.jaanuari 2010.a otsusega KarS § 424 järgi 4-kuulise vangistusega

KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 11.juuni 2012.a otsusega KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega, mis

asendati KarS § 69 alusel 300 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta.

D G . on karistatud ka väärteokorras.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on . puhul uue üldise kuriteo toimepanemise D G tõenäosus kahe aasta jooksul 30%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on . vabanemisel olemas kindel elukoht D G oma X juures. Lähedastest on tal lisaks eelnimetatutele ka X, kellel võib olla probleeme liigse

alkoholitarvitamisega. Samuti on alkoholi tarvitamine süüdimõistetu enda oluliseks

riskiteguriks. Riski suurendab ka töökoha puudumine vabanemisel. Süüdimõistetu on olnud

varasemalt katseajal ja ka üldkasulikku tööd sooritanud. Kriminaalhoolduse nõudeid täitis ta

rahuldavalt, üldkasuliku töö ajal oli probleeme töössesuhtumisega ning ta pani toime ka uue kuriteo.

D G . kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning elada

edaspidiselt seadusekuulekalt. Tal on olemas kindel elukoht ning toetavad lähedased.

Süüdimõistetu on veendunud, et vabaduses suudab olla alkoholi liigtarvitamata ja katseaja jooksul täita kriminaalhooldusnõudeid.

Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses . tingimisi ennetähtaegset D G

vabastamist ei toeta, leides, et süüdimõistetut iseloomustava materjali põhjal puudub

veendumus, et tema käitumist ja eluviisi oleks võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega ja ennetähtaegne vabastamine oleks tulemuslik.

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on . ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja D G

rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D G . on kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning reaalset vangistust kannab ta

esimest korda. Temale mõistetud vangistusi on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele

pööramata ning seda on asendatud ka üldkasuliku tööga, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist jätkanud, sealhulgas üldkasuliku tööga kaasneval käitumiskontrolli ajal.

Seega on ilmne, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule senini piisavat mõju avaldanud ega teda edasisele õiguskuulekusele suunanud.

Süüdimõistetu kuritegeliku käitumise põhiteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, mida ta ka ise tunnistab. Süüdimõistetu ei ole saanud varasemalt seoses alkoholi liigtarvitamisega ravi ja ei ole pidanud vajalikuks vabaduses olles läbida ka vastavaid sotsiaalprogramme. Käesoleva

vangistuse ajal on .

läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud D G sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Kuna vangistust kannab ta esmakordselt, siis ilmselt on ka selle õiguskuulekusele suunav mõju suurem kui korduvat vangistust kandva isiku puhul.

Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et on valmis alkoholi tarvitamisest katseajal hoiduma.

Kriminaalhooldusesse suhtub . positiivselt ning leiab, et suudab seekord kõiki D G nõudeid täita. Kuigi varasemate kriminaalhoolduste ajal on ta pannud toime uued kuriteod, siis nüüd on süüdimõistetu enda sõnul mõistnud, et peab edaspidi rohkem pingutama ja alkoholist

hoiduma. Kohus leiab, et eeltoodu põhjal on alust arvata, et käesolev esmane vangistus on

süüdimõistetule mõju avaldanud ning tal on olemas motivatsioon oma alkoholiprobleemiga

tegelemiseks ja edasipidise õiguskuulekuse saavutamiseks, milles oleks talle suureks abiks ilmselt ka koostöö kriminaalhooldajaga. Samuti on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased ning kindel elukoht.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et . katseajaga tingimisi enne tähtaega D G vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. On alust arvata, et käesolev esmane vangistus on süüdimõistetule mõju avaldanud, tal on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja ta on

asunud sellega ka reaalselt tegelema. Ta on küll kahel korral vangistuse ajal toime pannud

distsiplinaarrikkumise, kuid need ei ole oma sisult sellise kaaluga, mis seaksid tema motiivid ennetähtaegseks vabanemiseks ohtu. Kohus leiab, et . ennetähtaegne vabastamine ja D G

kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele

ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Ennetähtaegse

vabastamise puhul oleks kriminaalhooldajal võimalik süüdimõistetud kuriteoriskidega edasi tegeleda ning samas teostada tema üle ka teatud järelevalvet. Samuti oleks süüdimõistetu

kuriteoriskide maandamiseks ja tema distsiplineerimiseks võimalik määrata talle katseajaks vajalikke lisakohustusi.

Kuna . puhul on peamiseks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel alkoholi D G

tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks talle kriminaalhoolduse ajaks alkoholi ja

narkootikumide mittetarvitamise kohustuste panemist. Samuti peab kohus vajalikuks määrata

süüdimõistetule lisakohustus läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavaid

sotsiaalprogramme. Kuigi süüdimõistetu sõnul soovib ta vabanedes asuda tööle, kuid

vabanedes tal kindel töökoht puudub, siis peab kohus vajalikuks määrata talle tööle asumise

või töötuna registreerimise lisakohustuse, et tagada ka reaalne tööleasumine ja seega mõtestatud tegevusega hõivatus, et piirata võimalusi alkoholi tarvitamiseks. Samuti peab kohus

vajalikuks määrata . -le süüdimõistetule katseajaks lisakohustus mitte suhelda D G

kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, et hoida ära teiste isikute poolne võimalik negatiivne mõju süüdimõistetule ja tema eluviisidele. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus m ä ä r a s :

Vabastada (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 19.märtsi 2013.a otsusega D.G mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg kestusega üks (1) aasta. D.G-le

KarS § 78 p 2 alusel hakata katseaega arvestama alates käesoleva määruse D.G jõustumisest.

Määrata katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna X talituse (asuk. D.G Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Kohustada katseajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid: D.G

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – X;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused: D.G-le

1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe (1) kuu jooksul vabanemisest alates;

3. läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavad sotsiaalprogrammid;

4. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata.

Vabastada vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. D.G

Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik

määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik