3-13-454/38 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 12.12.2012 kella 20.15 paiku vanglaametniku poolt õhtuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi. Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluste tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/52 (tlk 27) noomitusega.
Legislator headnote
AI generated3-13-454/38 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlustatud käskkirjade andmise hetkel kehtinud Tartu Vangla direktori 29.04.2009 käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 6.5 sätestab, et loendust teostav ametnik kontrollib loenduse ajal kinnipeetava vastavaust paigutuskaardile ja ametniku nõudmisel ütleb kinni peetav isik oma nime.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 3-13-454 Otsuse kuupäev
22. oktoober 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla peaspetsialistüksuse juhi 10. jaanuari 2013 käskkirja nr 6-2/52, 10. jaanuari 2013 käskkirja nr 6-2/53, 10. jaanuari 2013 käskkirja nr 6-2/54, 14. jaanuari 2013 käskkirja nr 6- 2/86 ning 14. jaanuari 2013 käskkirja nr 6-2/87 tühistamiseks
Kohtuistungi kuupäev
8. oktoober 2013
Menetlusosalised
Resolutsioon Kaebaja- Nikolai Lebedev Vastustaja- Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 21. novembrini 2013. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 12.12.2012 kella 20.15 paiku vanglaametniku poolt õhtuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi.
Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluste tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/52 (tlk 27) noomitusega.
2. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 13.12.2012 kella 20.15 paiku vanglaametniku poolt õhtuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi.
Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluste tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/53 (tlk 32) noomitusega.
3. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 14.12.2012 kella 08.12 paiku vanglaametniku poolt hommikuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi.
Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/54 (tlk 38) noomitusega.
4. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 15.12.2012 kella 08.20 paiku vanglaametniku poolt hommikuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi.
Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 14.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/87 (tlk 22) noomitusega.
5. Tartu Vangla kinnipeetav Nikolai Lebedev ei allunud 15.12.2012 kella 20.15 paiku vanglaametniku poolt õhtuse loenduse ajal antud korraldusele öelda oma nimi.
Tartu Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse tulemusena karistati Nikolai Lebedevi peaspetsialist-üksuse juhi 14.01.2013 käskkirjaga nr 6-2/86 (tlk 44) noomitusega.
6. N. Lebedev esitas Tartu Vanglale eelpool nimetatud käskkirjade kehtetuks tunnistamiseks vaide (tlk 9), mille Tartu Vangla jättis 22.02.2013 vaideotsusega nr 1- 11/44-1 (tlk 8) rahuldamata.
7. 28.02.2013 saabus Tartu Halduskohtusse N. Lebedevi kaebus, milles ta taotleb eelpool nimetatud Tartu Vangla käskkirjade tühistamist.
Kaebuse põhjendused ja taotlused
8. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta hakkas vaikima 13.12.2012, mitte 12.12.2012 loenduse ajal, on 14.12.2012 alustatud distsiplinaarmenetlus valvur J. Raidla poolt koostatud paljasõnalise ja ebaõige ettekande nr 4166 alusel põhjendamatu. Samuti ei mõista kaebaja, kuidas sai selles menetluses kasutada tema poolt 13.12.2012 teises menetluses antud seletusi. Kuigi kaebaja teatas, et tal ei ole midagi 13.12.2012 antud ütlustele lisada, ei saa seda kasutada tema karistamisel.
9. Kaebaja leiab, et ei ole rikkunud distsipliini, kuna ei ole midagi teinud. Mitte midagi ütlemist ei saa pidada allumatuseks. Kaebaja arvates ei ole ta kohustatud vangla ametnikega rääkima, kui ta ei soovi. Samuti ei tulene sellist kohustust vangla kodukorrast, mis ütleb, et kinnipeetav ütleb ametniku korraldusel oma nime, mitte et kinnipeetav oleks selleks kohustatud. Kaebaja leiab, et ta ei pea täitma ametnike korraldusi, mis on seotud alandamisega. Kinnipeetavatel on kaelas nimesilt ning seetõttu ei ole nime ütlemine vajalik. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud karistused on seetõttu alusetud. Kaebaja viitab ka asjaolule, et tal ei olnud varem mingeid karistusi, kuid pärast konflikti ametnikega, mille käigus murti tal sõrm, hakkasid järgnema karistused. Kaebaja palub vaidlustatud käskkirjad tühistada.
Vastustaja vastuväited
10. VangS § 67 p 1 sätestab, et julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav isik kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vaidlustatud käskkirjade andmise hetkel kehtinud Tartu Vangla direktori 29.04.2009 käskkirjaga kinnitatud Tartu Vangla kodukorra p 6.5 sätestab, et loendust teostav ametnik kontrollib loenduse ajal kinnipeetava vastavaust paigutuskaardile ja ametniku nõudmisel ütleb kinni peetav isik oma nime.
N. Lebedevi distsiplinaarsüüteod seisnesid selles, et ta ei allunud 12.12.2012 õhtuse loenduse ajal, 13.12.2012 õhtuse loenduse ajal, 14.12.2012 hommikuse loenduse ajal, 15.12.2012 hommikuse loenduse ajal ning 15.12.2012 õhtuse loenduse ajal vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele öelda loenduse ajal oma nimi.
11. Vastustaja jääb Tartu Vangla direktori 22.02.2013 otsuses nr 1-11/44-1, millega jäeti rahuldamata kaebaja vaie, toodud seisukohtade ning põhjenduste juurde. Halduskohtusse esitatud kaebuse kohta lisab vastustaja järgmist.
Kaebaja on omakäeliselt 12.12.2012 toime pannud rikkumise, mis alustati J. Raidla poolt 12.12.2012 koostatud ettekande nr 4166 alusel, kohta 14.12.2012 tehtud distsiplinaarmenetlusest alustamise teatele kirjutanud, et on rikkumise kohta seletuse andnud 13.12.2012 ning selles toodule ta midagi lisada ei soovi. Seega, nähes teatisest, millisel kuupäeval toimepandud intsidendi kohta teda distsiplinaarmenetluse alustamistest teavitati ja sellele vastuväiteid esitamata, võttis N. Lebedev sisuliselt omaks, et ta 12.12.2012 õhtuse loenduse ajal nime ei öelnud. Märkides teatele, et seletus ja põhjendus tema poolt 12.12.2012 toimepandud teole sisaldub tema 13.12.2012 antud seletuses, andis
N. Lebedev teada, et menetleja võib arvestada tema 13.12.2012 seletuses väidetut ka 12.12.2012 asetleidnud intsidendi kohta käivas distsiplinaarmenetluses. Kui N. Lebedev soovis 12.12.2012 intsidendi kohta midagi täiendavalt või muud öelda, siis oli temal selleks võimalus olemas.
Seega on N. Lebedevi etteheide, et 12.12.2012 intsidendi menetluses kasutati hilisemat so 13.12.2012 antud seletust põhjendamatu.
Ka tegevusetus st mitte millegi tegemine on sisuliselt tegevus ning seega saab korraldust, öelda oma nimi rikkuda ka siis, kui kinnipeetav lihtsalt vaikib. Rikkumine seisnebki ju selles, et kaebaja ei öelnud loendust teostavale vanglaametnikule peale vastavasisulist korraldust, oma nime.
Kaebaja väited ja põhjendused selle kohta, et tema arvates korralduse peale nime ütlemine on alandav, on asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja põhjendas oma 13.12.2012 seletuskirjas oma vaikimist sellega, et tema ei soovi vanglaametnikuga suhelda ja vaikib nn protestist, milles põhjustas tema öeldust väidetavalt valesti arusaamine aga mitte seetõttu, et nime ütlemine on tema jaoks alandav.
12. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkorras karistamine vaidlustatud käskkirjade alusel oli õiguspärane, kaebaja on temale süüks arvatud teod toime pannud, ta on seda ka ise sisuliselt tunnistanud ning seega puudub käskkirjade tühistamiseks alus. Eeltoodule tuginedes palun jätta kaebus rahuldamata.
Kohtu põhjendused ja otsus
13. Esmalt peab kohus vajalikuks peatud vaidluse esemel, kuna Tartu Vangla 22.02.2013 vaideotsuses nr 1-11-/44-1 (tlk 8 ) sisalduva ilmse ebatäpsuse tõttu on ka haldusasja menetlusse võtmise määrus (tlk 12-13) ebatäpne vaidlusaluste haldusaktide kuupäevade osas. Nimelt on vaideotsuses kaebaja poolt kohtueelses menetluses vaidlustatud käskkirjade kuupäevad märgitud ebaõigesti (käskkirjade õigete kuupäevade asemel on märgitud kaebaja poolt distsipliinirikkumiste toimepanemise kuupäevad).
Kaebaja on vaides (tlk 9) vaidlustanud Tartu Vangla 10.01.2013 käskkirjad nr 6-2/52, 6-2- /53, 6-2/54 ja 14.01.2013 käskkirjad nr 6-2-/86 ja 6-2/87).
Samade käskkirjade tühistamiseks on kohtueelse menetluse läbimise järgselt kaebaja esitanud kaebuse (tlk 1) ka halduskohtule.
HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus.
Seega on vaidluse esemeks käesolevas asjas Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirja nr 6-2/52 (tlk 27), Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirja nr 6-2/53 (tlk 32), Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 10.01.2013 käskkirja nr 6-2/54 (tlk 38), Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 14.01.2013 käskkirja nr 6-2/87 (tlk 22) ja Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi 14.01.2013 käskkirja nr 6-2/86 (tlk 44) tühistamise nõue.
14. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vaideotsuses sisalduv ilmne ebatäpsus ei ole mõjutanud ega saanudki mõjutada vaidemenetluse esemeks olnud käskkirjade õiguspärasust, mille tõttu ei saa vaidemenetluse minetus tuua kaasa kaebuse rahuldamist.
15. Halduskohus on asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates seisukohal, et puudub alus distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade tühistamiseks. Nähtuvalt asjas kogutud tõenditest karistati kaebajat selle eest, et ta ei täitnud vanglaametnike poolt loendustel kaebajale kui kinnipeetavale antud korraldust öelda oma nimi. Sellega rikkus kaebaja distsipliinirikkumiste toimepanemise ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra vastavat sätet, mis kohustas kinnipeetavat loendust teostava ametniku korraldusel ütlema oma nime.
VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Osundatud sättest tulenevalt on kaebaja kohustatud täitma vaidlustatud intsidentide ajal kehtinud Tartu Vangla kodukorra sätteid, mille tõttu on kaebaja teod vaidlustatud käskkirjades kvalifitseeritud õigesti ja tema süü distsipliinirikkumiste toimepanemises haldusmenetluses kogutud tõenditega kohtu hinnangul tõendatud
16. Tulenevalt HKMS § 165 lg-s 2 sätestatust nõustub kohus vaidlustatud haldusaktides ja vaideotsustes toodud vastustaja põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.
17. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Isegi juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt RKHK 1. märtsi 2007. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Käesoleval juhul on ilmselge, et kaebaja poolt täitmata jäetud vanglaametnike korraldused ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on kaebaja vanglaametniku korralduste täitmata jätmisega rikkunud VangS § 67 p 1 ning distsiplinaarkaristuste määramine on õiguspärane.
Vastustaja ei ole käskkirjade andmise haldusmenetluses eiranud menetlust reguleerivate õigusaktide sätteid, mistõttu ei saa kaebus ka sel alusel rahuldamisele kuuluda. Vaides (tlk 9) ei ole kaebaja väitnud, et ta ei ole 12.12.2012 distsipliinirikkumist toime pannud, mistõttu ei saa ka see väide olla aluseks kaebuse rahuldamisel, kuna selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
18. Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas kinnipeetava arvates oli see õiguspärane, st Tartu Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. Kaebaja väited, et nime ütlemist ei ole tegelikult vanglaametnikele vaja ja et nime ütlemine on talle alandav, ei muuda korraldusi nime ütlemiseks õigusvastaseks.
19. Neil asjaoludel jääb kaebus rahuldamata (HKMS §-de 5 lg 1 ja 158 lg 1) ja poolte menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Roby Koik kohtunik