3-11-2995/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

22. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2995 Haldusasi Maren Saarnaki kaebus Tartu Vangla vastu

4. aprillist 2011. a kuni 14. septembrini 2011. a lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 01.06.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maren Saarnaki apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Maren Saarnak Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 01.06.2012. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21. novembrini 2013.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 26.07.2010. a käskkirjaga nr 1-4/1328 kohaldati alates 26.07.2010. a kaebaja suhtes vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati 14.09.2011. a käskkirjaga nr 1-4/2335.

2. 26.09.2011. a esitas kaebaja Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude perioodil 04.04.2011-14.09.2011. a alusetult lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 55 eurot iga ööpäeva eest.

3. Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 23.11.2011. a otsusega nr 3-30/292-1 rahuldamata.

4. M. Saarnak esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu 04.042011. a kuni

14. 09. 2011. a lukustatud kambris hoidmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei ole Tartu Vangla käskkirja nr 1-4/1328 vaidlustanud, kuna see oli põhjendatud. Kaebaja ei pea põhjendatuks enda hoidmist lukustatud kambris alates 04.04.2011. a. Vangla on ületanud tema hoidmisel üksikvangistuses igasuguse piiri. Kaebajale on üksikvangistuses viibitud aeg mõjunud väga rängalt, ta on hakanud iseendaga rääkima ja teistega rääkides kogelema.

HALDUSKOHTU LAHEND

5. Tartu Halduskohtu 01.06.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus saab kinnipeetava kahju hüvitamise nõuet lahendada osas, milles on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Nagu juba eelpool osundatud on vastustaja pidanud võimalikuks kaebaja nõuet käsitleda mittevaralise kahju hüvitamiseks esitatud kahjunõudena. Vastustaja on selle nõude jätnud rahuldamata. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja puhul on tegemist süstemaatilise vangistusseaduse ja/või vangla sisekorraeeskirja nõuete rikkujaga, mis nähtub tõsiasjast, et enne vaidlusalust perioodi oli kaebajat karistatud distsiplinaarkorras 13 korral, nagu on tõendanud vastustaja.

Samas on kaebaja vastusega tema teabenõudele (tlk 49) tõendanud, et vaidlusalusel perioodil on teda distsiplinaarkorras karistatud ainult ühel korral. Nimetatud asjaoludest saab esmapilgul teha järelduse, et kaebaja seisukohaga liigpikast julgeolekuabinõude kohaldamisest tuleb nõustuda, kuna kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud juba 26.07.2010. a ja seda kuni 14.09.2011. a ehk rohkem kui aasta jooksul. Samas tuleb arvestada ka poolte poolt kohtuistungil avaldatud asjaolu, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on vangistuse ja ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal toime pannud kriminaalkorras karistatava teo, mis tõendab vastustaja järeldusi, et kaebaja suhtes oli julgeolekuabinõusid vaidlusalusel perioodil tarvis kohaldada preventiivsel ja tõkestaval, mitte aga karistuslikul eesmärgil.

Nimelt on kohtuinfosüsteemi andmetel kaebajat karistatud 28.06.2011. a kohtuotsusega kriminaalkorras kahekuulise vangistusega vanglaametniku solvamise eest. Halduskohtu arvates ei ole praeguse aja kohtupraktikas isiku vangistusega karistamine igapäevane. Seega on tegemist raske õiguserikkumisega vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 mõttes. Seega on vastustaja kaalutlused, mis on välja toodud täiendavate julgeolekuabinõude protokollide väljavõttes kaebaja suhtes vaidlusalusel perioodil (tlk 23-24 põhjendatud ning vastustaja kaalutluste põhjendatus on tõendatud ka asjas kogutud teiste tõenditega, mille tõttu ei ole kaebaja nõue vabaduse võtmise eest mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendatud, kuna kaebajale ei ole seeläbi mittevaralist kahju tekitatud.

Kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatud toiminguga ei ole tõendatud, mille tõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata (HKMS §-de 5 lõike 1 punkt 1, 158 lõike 1 lause 1).

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. M. Saarnak esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kohus ei rahuldanud kaebaja kaebust ja teda hoiti alusetult lukustatud kambris. Kaebajat nimetati 04.04.2011 kuni 14.09.2011 süstemaatiliseks korrarikkujaks, kuigi reaalselt sel ajavahemikul rikkumised puudusid.

7. Tartu Vangla palub jätta M. Saarnaki apellatsioonkaebuse rahuldamata. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 3 sätestab, et käesoleva seaduse lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Kaebaja suhtes kohaldati 26.07.2010 käskkirjaga nr 1-4/1328 täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et ta oli süstemaatiline distsipliinirikkuja (2010. aastal 7 kuuga oli apellant saanud 4 korral distsiplinaarkorras karistada). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust apellant ei vaidlustanud. Perioodil 26.07.2010 - 04.04.2011 määrati apellandile lisaks 15 distsiplinaarkaristust. Lisaks perioodil 05.04.-14.09.2011 sai kaebaja distsiplinaarkorras karistada ühel korral. 09.06.2011 käskkirjaga nr 1-4/1514 määrati kaebajale 24.05.2012 tema elukambrist nr 1029 leitud isevalmistatud veekeeduseadme omamise eest distsiplinaarkaristuseks 5 ööpäeva kartserit. Perioodil 04.04.-14.09.2011 viibis kaebaja reaalselt 4 korral kartseris, olles seal kokku

19 kalendripäeva. Sel ajal prevaleeris kartseri karistuse käskkiri täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ees, st liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine ning lukustatud kambris hoidmine tulenesid kartseris karistuse kandmist reguleerivatest sätetest aga mitte täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisest. Kuna kaebaja ei vaidle vastu halduskohtu tuvastatule ning esitatud tõenditest tehtud järeldustele, samuti ei väida kaebaja, et halduskohus oleks kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnormi või rikkunud menetlusnorme, siis on apellatsioonkaebus põhjendamata ning sellele sisulisi vastuväiteid esitada ei ole võimalik.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 01.06.2012. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata.

9. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja on ebaõigesti asunud seisukohale, et kogu tema poolt märgitud ajavahemiku kestel kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nagu nähtub kaebaja distsiplinaarkaristuste loendist (tl 55-56) kandis kaebaja 01.04 – 08.04.2011, 08.04 – 13.04.2011, 13.04 – 18.04.2011 ja 19.08 -24.08.2011 talle määratud kartserikaristusi ja seega nimetatud ajavahemike vältel tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldatud. Kuna kaebaja ei ole talle määratud kartserikaristusi vaidlustanud, siis puudub tal igasugune õigus nõuda moraalset kahju nende ajavahemike eest.

10. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorranõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamine lõpetatakse. Kaebaja ei ole vaidlustanud enda suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuid on halduskohtule esitatud kaebuses seisukohal, et selliste abinõude kohaldamine ajavahemikul

04.04 – 14.09.2011 oli õigusvastane, kuna tema arvates puudusid alused abinõude kohaldamiseks. Antud juhul on kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud asjaolu, et kaebaja näol on tegemist isikuga, kes omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning tema suhtumine õiguskorda ja vanglas kehtivatesse reeglitesse on ükskõikne ja üleolev, millega ta ohustab vangla julgeolekut ning näitab teistele kinnipeetavatele negatiivset eeskuju. Kuna kaebajal on esinenud agressiivne ja impulsiivne käitumine, siis on alus arvata, et kinnipeetav jätkab ka tulevikus õigusrikkumiste toimepanemist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2010. a otsus nr 3-3-1-33-10, p 12).

11. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise koosolekute protokollide väljavõtete kohaselt (tl 23-24) on 04.04, 03.05, 08.06, 06.07 ja 01.08.2011 otsustatud jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, kuna ta on negatiivselt meelestatud inspektorkontaktisiku suhtes ja häirib vanglateenistuse ametnike tööd. Kinnipeetav on hüperaktiivse käitumisega ning ei suuda teha järeldusi toimepandud tegudest. Samuti on nendes välja toodud, et 01.03.2011 ei allunud kaebaja korraldusele panna kartseri vorm korrektselt selga, 11.03.2011 esitas kauplusele tellimuse, mille täitmine on võimatu, kuna selles nõuti muuhulgas alkoholi, bensiini, kaheraudse ja „hispaania kärbse“ ostmise võimaldamist (tl 57), 24.05.2011 omas kambris isevalmistatud veekeeduseadet ja 28.07.2011 jalutuskäiku sisse lastes avastati jalutusboksi põrandalt vedelikunire. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida seda, et ajavahemikus 04.07 – 29.07.2011 (tl 58-60) esitas kaebaja vanglaametnikele ca 200 avaldust (04.07.2011 58 avaldust ja 19.07.2011 60 avaldust jne), mis kindlasti takistas vanglaametnike tööd ja oli kaebaja poolt ilmselt pahatahtlik käitumine. Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja A. Kliimandi seisukoha kohaselt (tl 54) rikkus kaebaja ka pärast 04.04.2011 vanglas korda ja pani toime distsipliinirikkumisi. Kaebaja oli negatiivselt meelestatud ametnike vastu, keeldudes nendega vestlemast, samuti esitas ta pidevaid ja suures osas põhjendamatuid proteste töökorralduse ja ametnike tegevuse suhtes. Samuti tõendab tema negatiivsust 2011. a augustis koostatud kaastööteade. Kuna eeltoodud alusel esines reaalne oht, et kaebaja jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis oli õigustatud tema suhtes jätkuv täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. Õigusvastasuse tuvastamata jätmise tõttu on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata ka kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise taotluse.

Maili Lokk Madis Ernits Agu Timmi