4-13-4241/5 · 4-13-4241/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

Väärteoasi nr. 4-13-4241

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.oktoobril 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-4241 Kohtukoosseis Sekretär

Kohtunik Margot Mikler Moonika Rubizova

Väärteoasi I.R väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik I.R, isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, ei tööta

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.R LS § 201 lg 2 järgi ja

mõista karistuseks arest 8 päeva.

Karistuse kandmise alguseks lugeda karistuse

kandmisele ilmumise päev. Kohustada I.R

ilmuma Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Arestimajja (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt

01.01.2014.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada I.R suhtes sundtoomist arestimajja.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kohtuotsus on

kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest.

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo poolt on 19.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB

1271287 selles, et I.R 19.06.2013.a. kell 11:32 ajal juhtis Juhkentali maja nr 35

juures Tallinnas mootorsõidukit Hyundai Accent reg.nr XXX omamata vastava kategooria

2

mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, millega isik rikkus liikluseadus § 90 lg 1 p 3 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Asjaarutamisest oli ta teadlik.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga

koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Nähtuvalt materjalidest on I.R-ile kohtukutse edastatud.

Seega on kohtul õigus eeldada, et I.R on istungi toimumisest teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud, oma mitteilmumise põhjusest ta kohut ei teavitanud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud,

kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku

süü on 19.06.2013.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: vääteoprotokolliga, milles menetlusalune isik selgitas, et sõitis sõpradega poe juurde ja tal ei ole juhtimisõigust. Isik tutvunud protokolliga (tl 3); tunnistaja Andres Damzen ülekuulamise protokolliga, milles

tunnistaja on andnud ütlusi, et olles patrullis 19.06.2013.a., märkasid Juhkentali tänaval

aeglaselt sõitvat sõidukit reg.nr XXX. Pidasid sõiduki kinni ja sõiduki juhiks osutus I.R , kelle puudus vastava kategooria juhtimise õigus. Samuti oli I.R eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. I.R oli rikkumisega nõus (tl. 4); isikusamasuse tuvastamise

protokolliga (tl. 5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 20.09.2012.a. kell 10:45 kõrvaldati sõiduki Audi 80 reg.nr XXX roolist I.R, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 9); sõiduki hoiukohta toimetamise teatis,

mille kohaselt sõiduk Hyundai Accent reg.nr XXX paigutati Rahumäe tee 6 (tl. 7); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt I.R kehtivaid lubasid ei ole (tl. 8) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. I.R-ile karistuse mõistmisel tuleb

arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada I.R edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega leiab kohus, et I.R tuleb karistada arestiga, isikul puudub töökoht, teda on varem väärteokorras karistatud 15-l korral, s.h rahatrahvide ja arestidega ning varasemad trahvid on tasumata.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

Margot Mikler Kohtunik