1-13-1740/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-13-1740

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

22. oktoobril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-1740 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 22.10.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid R.J tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu R.J isikukood xxx xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. a R.J

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 21.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.J tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

R.J Harju Maakohtu 22.02.2013 ning karistati tunnistati süüdi otsusega KarS § 424 järgi

KrMS § 238 lg 2 KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 6,7 alusel kohaldamisega 4 kuulise vangistusega.

suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 31.05.2012 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes liitkaristuseks 10 kuud 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 21.02.2013 ja lõpp 23.12.2013

Kinnipidamisasutuses R.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral isik asub elama tuttava M. Kxxx juurde aadressil xxxx Isikul on põhiharidus. Eriala puudub. Peale põhihariduse omandamist isik asus xxx kinnisvara hooldaja eriala õppima, kuid õpingud jäid pooleli, kuna eriala ei meeldinud. Hariduse täiendamisse suhtumine positiivne.

Töötamise kogemus puudub, varasemalt olnud hõivatud peamiselt õppimisega. Peale xxxxxx lahkumist oli tegevuseta. Vabaduses olles sõltus suuresti M. Kase abist, toetusest. Lähedased materiaalselt ei toetanud. Tulude/ kulude tasakaalus hoidmisega oli raskusi, isikul on suured võlanõuded. M. K on nõus isikut vabanemisjärgselt materiaalselt toetama õpingute ajal või xxx kuni tööle asumiseni. Suhtlusringkonnas on erineva taustaga isikuid, nende seas ka kriminaalkorras karistatuid. Võib teiste poolt mõjutatav/ suunatav olla. Riskeerivale elustiilile viitab isiku mõtlematu käitumine, tegutsemine hetkeemotsioonidest/ vajadustest lähtuvalt, tagajärgedega mittearvestamine, alkoholi tarvitamine. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes olles. Viimasel ajal tarvitas alkoholi vähemalt korra nädalas. Joobeseisundis olles võib käituda ettearvamatult, ka vägivaldselt. Varasemate kohtueelsete ettekannete andmete kohaselt on isik nooruses kasutanud joobe tekitamiseks lenduvaid lahusteid ja liimi. Mõned korrad on tarvitanud amfetamiini ja kanepit. Kriminaalkorras karistatud viis korda, vanglas viibib teist korda. Varasemalt on karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest; varguse eest, mis on toime pandud sissetungimisega, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise ja toime pandud grupi poolt. Samuti karistatud surma põhjustamine ettevaatamatusest eest ja avaliku korra raske rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, eest. Korduvate väär unud ühiskonna norme ja reegleid. Risk edaspidisteks

- ja kuritegudega on rikk rikkumisteks olemas, arvestades varasemat käitumist. Kriminaalseid hoiakuid ei väljenda, ametnikega suhtlemisel viisakas. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, sooritades katseajal uue kuriteo. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2a jooksul 55% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2a jooksul 71% Vangistuses

kinnipeetav on hõivatud tööga. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et enne vangistust elas R.J aadressil xxx. Antud eluaset üürib juba 5 aastat MxxxKxx, kes Rahvastikuregistri andmetel on Tartu elanik. Vestlusest selgus, et R.J on xxx tema juures elanud enne vangistust juba kaks aastat. Enne Raidot elas M. Kxxxjuures R.J vend Vxxx. M. Kxxx on nõus võtma R.J võimalikul vabanemisel tagasi enda juurde elama. Mxxxi Kxx nglast töötab ja teenib piisavalt, et maksta korteriüüri ja abistada R.J pärast va vabanemist materiaalselt, kuni noormees leiab endale töökoha ja hakkab ise teenima. Kui Raido asub edasi õppima, on M. K k nõus teda kuni õpingute lõpuni toetama. xxx

Mxxxi Kxxx elama sõnul on korteriomanik teadlik, et R.J vabanemise korral tuleb ta korterisse ja on sellega nõus. R.J on karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud 5-l korral. Tal on probleeme olnud alkoholiga, mille mõju all olles on ta sooritanud õigusrikkumisi. Teadaolevalt on R.J varasemalt karistatud tapmis e pärast ettevaatamatuse tõttu. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeet ava ennetähtaegset vabastamist. R.J

taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et R.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

R.J on 5 korda kriminaalkorras karistatud ( st mootorsõiduki joobes juhtimise eest; vargu e eest, e ettevaatamatusest ja avaliku korra raske rikkumise eest surma põhjustamis ). Kord . uvalt karistatud ka väärteokorras Jätkuv süütegude toimepanemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Eelmise kohtuotsusega R.J-ile

oli karistuseks mõistetud üldkasulik töö ühes määramisega kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla, mis ei olnud tulemuslik kuna isik jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist.

Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata.

Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna R.J on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada negatiivse mõju tema käitumisele. Isiku kuritegelik käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse alusel ja joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Ülaltoodust võib järeldada, et puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist R.J kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimal ohtlikkust ühiskonnas ik tema alandada.

Varem isikule

oli karistuseks mõistetud üldkasulik töö ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju kuna ta ei suutnud järgida sellega kaasnevaid nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist käitumiskontrolli ajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine kinnipeetavat katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist käitumiskontrolli ajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu vabastamata temale mõistetud R.J vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

(allkirjastatud digitaalsel t) Loretta Pikma Kohtunik