2-08-18447/19 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 21.oktoober 2013 Põlva kohtumaja, Võru t.12, Põlva Tsiviilasja number 2-08-18447 Tsiviilasi

H. H. A. I. O. sissenõudjate P. K. O. M. L. T. O. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: H. H. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx; A. I. O.

xxxxxxxx, asukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hagejate lepinguline esindaja: T. A. E. , xxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post: Kostjad: P. K. O.

xxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Seaduslik esindaja: A. S. ;

M. L. T. O. xxxxxxxx, postiaadress xxxxxxxxxxxxxxxxx, Seaduslik esindaja: T. L. ; Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat R. O. - A. C. , xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx E-post:

RESOLUTSIOON TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel

1.Jätta H. H. A. I. O. P. K. O. M. L. T. O. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes läbi vaatamata. 2.Toimetada kohtumäärus kätte hagejate ja kostjate esindajatele.

EDASIKAEBUAMISE KORD TsMS § 427 alusel

Määruse peale võib 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtu menetluses on H. H. A. I. O. P. K. O. M. L. T. O. sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostjad omandanud täitemenetluses enampakkumise käigus kinnisasja, registriosa nr xxxxxx, nimetusega T. , mis on hagejate valduses kasutuslepingute (üürileping) alusel. Selle väljaandmine täitemenetluse käigus rikuks hagejate õigusi. Kostjad on esitanud hagile vastuväited.

Tartu Maakohtu 10.03.2009. a määrusega peatati tsiviilasjas menetlus TsMS § 356 lg 1 alusel kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2-08-13072 – S. H. enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja müüdud asja ostjatelt väljanõudmiseks või kohtutäituri kohustamiseks hüvitama kahju. Menetluse peatamise määruses on kohus märkinud, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise korral ei teki omandit ja langeb ära alus sundtäitmiseks, mille lubamatuks tunnistamine on nõude esemeks tsiviilasjas nr. 2-08-18447.

Tartu Maakohtu 16.09.2013.a. määrusega uuendati peatatud menetlus seoses menetluse peatamise tinginud asjaolude äralangemisega. Tsiviilasjas nr.2-08-13072 tehtud kohtuotsus, millega tunnistati kehtetuks enampakkumine täiteasjas nr 024/2007/795, mille käigus müüdi kinnistu T. , on jõustunud. Kohus andis menetlusosalistele tähtaja seisukohtade avaldamiseks edasise menetluse kohta.

Menetlusosalistele on kohtu määrus menetluse uuendamise kohta kätte toimetatud ning nad ei ole kohtu poolt antud tähtajaks oma seisukohti menetluse jätkamise osas kohtule esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et H. H. A. I. O. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

H. H. A. I. O. õiguste rikkumine on käesolevaks ajaks ära langenud. Sundtäitmist, mille lubamatuks tunnistamist on hagiga taotletud, ei toimu, sest sellele eelnenud enampakkumine on jõustunud kohtulahendiga kehtetuks tunnistatud, millest tulenevalt ei ole kostjate omandit kinnisasjale tekkinud. Seega ei riku võimalik Toomas Heinaste suhtes toimuv täitemenetlus käesoleval ajal hagejate õigusi.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, tagastatakse TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määreatud tähtaja jooksul tagastist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Tagastatavast riigilõivust arvestatakse hagi läbi vaatamata jätmise korral maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel muule isikule.

Käesolevas asjas on 28.07.2008. a tasutud Eurohelp OÜ poolt riigilõiv summas 1000 krooni (tl 37).

Kuna riigilõivu tagastamist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine, selgitab kohus hagejatele, et riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kohtule avaldus, milles märkida isiku nimi ja konto number, kuhu tagastatav riigilõiv kanda.

TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue 2 aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik