2-13-6730/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-6730

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 18.10.2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-6730 Kohtuasi XXX ja XXX taotlus vanema õiguste määramiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldajate esindaja vandeadvokaat Maria Mägi- Rohtmets (Maria Mägi Advokaadibüroo, e-post menetlus@mmab.ee) Puudutatud isik I XXX (XXX) (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus vanema õiguse määramiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud avaldajate kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Menetluse käik 12.02.2013.a esitasid avaldajad XXX ja XXX kohtule avalduse vanema õiguste määramiseks XXXsuhtes koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Taotluse kohaselt on avaldajatele saanud teatavaks, et nende poolvenna XXX ema XXX ei teosta oma lapse suhtes varahooldusõigust vastavalt seadusele, mistõttu võib olla ohus XXXvara. XXX on XXXainuke eestkostja, kuna XXX isa XXX suri XXX.a. XXXoli koos avaldajatega võrdsetes osades XXX seadusjärgne pärija. XXX pärandvara koosseis oli alljärgnev: Pärandvara nimetus Väärtus (EEK) Kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX) (edaspidi

1 500 000

nimetatud XXX kinnistu) XXX kinnistu asukohaga XXX(registriosa nr XXX) (edaspidi nimetatud XXX kinnistu)

1 000 000 Sõiduk Ford Transit 350 L SCAB

650 000 Omavalmistatud sõiduk ESTFIELD

250 000 AS SEB Eesti Ühispank pärandaja üleöödeposiidil nr XXXXXXXX EEK olev summa

305 892,15 AS SEB Eesti Ühispank pärandaja kasutushoiusel nr XXXXXXXXX EEK olev summa

25 000 AS SEB Eesti Ühispank pärandaja väärtpaberikontol nr XXXXXXXXXX olevad väärtpaberid:

1) 1256 XXX aktsiat (nimiväärtus a’ 1,55000 EUR) 2) 720 AS XXX aktsiat (nimiväärtus a’ 500.00000 EEK)

390 460,80 AS Hansapank pärandaja arvelduskontol nr XXXXXXXX olev summa

122 385,25 AS Hansapank pärandaja hoiukontol nr XXXXXXXXXX olev summa

12 899,02 Pärandvara väärtus kokku:

4 256 637,22 EEK

272 048,70 eurot

Pärast pärandvara vastuvõtmist 03.05.2007.a tegid pärijad pärandatud varaga järgmised tehingud:

• 03.05.2007.a kinkisid avaldajad oma mõttelised osad XXX kinnistust XXX.

• 28.06.2007.a kinkisid avaldajad ja XXXXXX kinnistu oma vanaemale (XXX emale) XXX.

• 01.07.2007.a kinkis XXXosa AS XXXaktsiatest avaldajatele ja XXXaktsiad jagunesid pärijate vahel järgmiselt: XXXkuulus 270 aktsiat, mis moodustas aktsiakapitalist 33,75 %; XXXkuulus 270 aktsiat, mis moodustas aktsiakapitalist 33,75 % ja XXX kuulus 180 aktsiat, mis moodustas aktsiakapitalist 22,5 %.

• Avaldajad kinkisid XXX ka oma osad sõiduki Ford Transit ja sõiduki ESTFIELD omandist. 01.07.2007.a seisuga kuulus XXX avaldajatele teadaolevalt alljärgnev vara:

• XXX kinnistu;

• Sõiduk Ford Transit;

• Sõiduk ESTFIELD;

• 180 AS XXXaktsiat;

• Raha summas 151 092,35 krooni (s.o 9 656,56 eurot). Avaldajatele teadaolevalt on puudutatud isik I võõrandanud osa XXXvarast ning omandanud vara võõrandamisest saadud raha eest korteriomandi enda nimele. Avaldajatele on eelnimetatu avaldanud XXX, samuti viitavad sellele järgmised asjaolud:

• 2009.a võõrandas puudutatud isik I XXXseadusliku esindajana sõiduki Ford Transit.

• 2010.a kevadel võõrandas puudutatud isik I XXXseadusliku esindajana 180 AS XXXaktsiat.

• 14.05.2010.a omandas puudutatud isik I korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX). Korteriomand on hüpoteegiga koormamata, mis viitab asjaolule, et puudutatud isik ei võtnud korteri ostmiseks laenu.

Avaldajad on seisukohal, et lapse vara eest vanema enda nimele vara omandamine on vastuolus lapse huvidega ning see on vanema õiguste teostamise rikkumine. 06.02.2013.a on puudutatud isik I XXXseadusliku esindajana tõenäoliselt võõrandanud XXX kinnistu. Avaldajatel on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik I rikub varahooldusõigusega seotud kohustusi ehk rikub kohustusi, millised tulenevad otse seadusest ning mida puudutatud isik I XXXvarahooldusõiguse teostamisel peab järgima. Seaduses sätestatud varahooldusõigusega seotud kohustuste rikkumise korral eeldatakse, et lapse vara on ohus. Lapse vara ohustatus on ühtlasi ka ohuks lapsele. Avaldajatele teadaolevalt on puudutatud isik I rikkunud varahooldusõigust järgmiselt:

• Ajavahemikul 2009 kuni 2010 on puudutatud isik I võõrandanud XXXvara ja omandanud vara võõrandamisest saadud raha eest vara enda nimele. Taoline käitumine on enne 01.07.2010.a kehtinud PKS § 50 lg 2 ja lg 4 rikkumine.

• 06.02.2013.a on puudutatud isik I võõrandanud XXXomandis oleva XXX kinnistu ja seda tõenäoliselt kohtu eelneva nõusolekuta, mis on kehtiva PKS §

131 lg 1 ja § 187 rikkumine.

• Puudutatud isik I ei hoia XXXrahalisi vahendeid lahus enda rahalistest vahenditest ja ei valitse XXXrahalisi vahendeid kooskõlas kehtiva PKS § 130 ja § 186. Avaldajad ei taotle puudutatud isikult I hooldusõiguse äravõtmist ega ka varahooldusõiguse ära võtmist, kuid leiavad, et kui käesolevas menetluses selgub, et puudutatud isik on varahooldusõigust rikkunud, mille tulemusena on XXX tekkinud kahju või võib ohtu sattuda XXXvara, siis tuleb kohtul rakendada vajalikke piiranguid ja meetmeid ohu ärahoidmiseks ja/või tekkinud kahju hüvitamiseks puudutatud isiku I poolt XXX. PkS § 136 lg 4 kohaselt on kohtul õigus lapse varalisi huve kahjustavalt vanemalt nõuda tagatist tema valitsetava vara väärtuse ulatuses. Selleks, et kohus saaks otsustada, kas puudutatud isik I on varahooldusõigust rikkunud, tuleb välja selgitada XXXvaraline olukord ning mil viisil on XXXvara s.h raha kasutatud. Kõigi asjaolude väljaselgitamine võib olla aeganõudev ning ajaks, mil kohtul on selgus kõigi oluliste asjaolude suhtes ning ka selles suhtes kas tuleb muu hulgas kohaldada ka PkS § 136 lg 4, võib puudutatud isik I olla võõrandanud oma korteriomandi, et vältida olukorda, kus see pannakse tagatiseks. See omakorda võib teha võimatuks käesoleva kohtumenetluse eesmärgi saavutamise ning võimalike rikkumiste heastamise puudutatud isiku I poolt. Eeltoodust tulenevalt on avaldajate hinnangul mõistlik seada esialgse õiguskaitse korras kohtulik hüpoteek summas 96 000 eurot puudutatud isiku I korteriomandile asukohaga Vahtra tee 2-1.

Puudutatud isik I XXX(XXX) esitas kirjaliku vastuse kohtule, millise kohaselt puudub sisuline alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. XXX ei ole rikkunud lapse varahooldusõigust. Lapse vara ei ole ta müünud ilma lubadeta. Lapsele kuulunud sõiduauto on müüdud tollal kehtinud PkS §-le 99 vastava XXX Vallavalitsuse nõusolekul ning kinnistu XXX vallas Harju Maakohtu 29.03.2013.a määrusega antud nõusolekul. XXXpangakonto väljavõttest nähtub selle jääk 177136 eurot. Lapse ema ja lapse vaheline suhe on olnud avatud ja aus ning kõigist pereelu otsustest on laps teadnud enne otsuste langetamist. Erik on intellektuaalselt võimekas ja mitte ainult ema, vaid ka tema õpetajate arvates väga hea analüüsivõimega noormees. Avaldajad on olnud lapse ema XXXsuhtes vaenulikult meelestatud, mida näitab fakt, et nad ei ole alates 2010. aastast XXXsuhelnud. Suhtluse totaalne vältimine ilmneb ka avaldajate ekslikust väitest, et XXX kinnistu on müüdud ilma kohtu loata, kuigi selle väite õigsuse kontrollimine oleks olnud lihtne, kui avaldajad suudaksid lapse emaga suhelda. Suhtlemisest veel: enne 2010. aastat, ajavahemikus 2008 - 2009, olid kontaktid harvad ja 2007 - 2008 näitasid avaldajad suhtlemisel negatiivset hoiakut. XXXon jõudnud info, et avaldajad otsisid võimalusi, kuidas XXXvanema hooldusõigus ära võtta ja kuidas avaldajad nimetasid XXXvargaks. Avaldajate poolsesse soovi kaitsta kohtu kaudu oma poolvenna huve on raske uskuda, sest avaldajad ei teagi, mis elu nende poolvend elab. Avaldajate kontaktid poolvennaga on olnud harvad ja toimunud emaga kooskõlastamata, mis ühtlasi on tekitanud palju pingeid lapses ja muret ja pahameelt lapse emas, ning muuhulgas on nendes kohtumistes avaldatud lapsele kahtlust ka tema kasuisa XXXmotiivide osas lapse vara suhtes, kellega avaldajad ei ole kunagi isegi suhelnud.

Lapse eestkosteasustus Rae Vallavalitsus esitas kohtule kirjaliku vastuse, millise kohaselt Rae Vallavalitsuse arvates ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist kohtus XXXja alaealise lapse XXX. XXXisa XXXsuri 23.01.2007.a raske haiguse tagajärjel. XXXon ainuhooldusõigus ja ta on lapse seaduslik esindaja. XXXvesteldes selgus, et ta praegu elab koos lapse XXXja abikaasa XXXaadressil XXX. XXXon XXXabielus alates 12.05.2012.a. Pärimistunnistuse kohaselt XXX pärandvara läks üle võrdsetes osades XXX, XXXja XXX. Lapsega vesteldes selgus, et ema XXXarutab pojaga alati kõik otsused ja tehingud eelnevalt läbi ja ema arvestab tema arvamusega. Peale vestlus XXXvõib järeldada, et lapsel on emaga väga soe ja lähedane suhe ning ei ole alust arvata, et ema XXXkahjustaks lapse huve. XXXsõnul on ta XXXvara müünud alati vastavate lubadega. 29.03.2012.a andis Harju Maakohus XXXtsiviilasjas nr. 2-12-2369 loa võõrandada XXXomandis oleva kinnisasja asukohaga XXX. Kohus kohustas XXXpaigutama kinnisasja võõrandamisest saadud raha XXXarveldusarvele ning nimetatud raha võis kasutada vaid uue eluaseme soetamiseks tingimusel, et kinnisasi omanikuks saab XXX. XXXesitas AS SEB Pank XXXpangaväljavõtte (23.02.2013.a.), kus perioodi lõppjääk on 177

336.02 eurot. XXXsõnul müüs XXX kuulunud sõiduauto Ford Transit 955 M66 vastavalt tollal kehtinud Perekonnaseaduse §-le 99 XXX Vallavalitsuse nõusolekul. XXX esitas XXX Vallavalitsuse 26.10.2009.a korralduse nr. 228. Sõiduki müügist laekus 391000 EEK. XXXkinnitusel AS XXX180 väärtpaberite müügist laekus poja XXXarveldusarvele 750000 EEK, peale tulumaksu tasumist jäi 600000 EEK. XXXkinnitusel ostis ta käesoleva kodu XXX Ford Transiti müügist ja AS XXXväärtpaberite müügist saadud raha eest. Peresisese otsuse alusel kirjutati korter ema XXXnimele. Otsustamisse oli kaasatud ka XXXvanaema Silvia Kiviselg (XXXema). XXXon teadlik, et tema pojal XXX on nõude esitamise õigus korteriomandi saamiseks lapse täisealiseks saamisel. Ema on mõelnud, et ta ise seisab selle eest, et laps saab vara oma valdusesse täisealiseks saamisel. XXXsõnul XXX pärandatud arvelduskontol olev rahasumma kulus kuni 2010.aastani osaliselt XXX maja ülalpidamiseks ja lapse kasvatamiseks ja heaolu tagamiseks. Osa summast (ca 2800 eurot on hoiustatud Swedbank AS hoiusearvelduskontole. XXXkinnitusel on omavalmistatud sõiduk Estfield (registreerimismärgiga XXX) alles ja paikneb Tartus tuttavate garaažis. Sõiduk paikneb tuttavate juures, kuna perel puudub hetkel sõiduki jaoks isiklik garaaž. XXXesitas oma väidete kinnituseks kõik tõendavad dokumendid ja ema kinnitab, et on oma otsustes lähtunud vaid poja XXXhuvidest.

Puudutatud isik I esitas kohtule täiendava kirjaliku seisukoha, millise kohaselt on lapse kasvatuse ja tema vara hoolduseks kulunud kokku ligikaudse arvestuse järgi 23000 eurot alljärgnevalt:

1) lapse kasvatamise ja tema igapäevaste vajalike tegemiste tarbeks, mis võimaldavad lapsel areneda ja tagada toimetulek, on kulunud ligikaudu 18376 eurot. Need kulud on osaliselt (kuni viie tuhande euro ulatuses) kaetud lapse pärandvara arvelt. Kulutuste tegemine on jäänud aega, kui pere ei olnud veel Harjumaale elama asunud, ja kui lapse ema sissetulek oli ebastabiilne. Lapse kontol olevat raha kasutas lapse ema XXX kodu ülalpidamiseks, peamiselt kütteõli ostuks ja elektri eest tasumiseks.

2) Lapse vara väärtuse säilitamise ja vara parendamise peale ning otseste ja vältimatute varahaldusega seotud kulude peale on kulunud kokku 4624 eurot. Need kulud on lapse ema katnud peamiselt oma sissetulekutest. Arvestades kogu perioodil (2007 – 2013 märts) kulunud summat lapse kasvatamise ja tema pärandvara hoidmise peale, tuleb antud perioodil ühe kuu keskmiseks summaks 373,2 eurot. Selle summa sees on kõik lapse kasvatuse, arengu ja hobidega seotud kulud nagu riided, toit, kino, meelelahutus, mängud, treeningud, taskuraha, puhkus, reisimine, raamatud, koolikulud, spordiinventar, arvuti, mängukonsoolid, mängud, toa sisustamine ja mitmed teised lapse kasvatusega seotud kulud ning otsesed lapse vara hoolduse ja halduse kulud, nagu maamaks, lapsele kuuluva kinnistu elamule terrassi ehitus, kütteõli ostmine, tehnika ja katla hooldus, kiirendusauto Estfield hooldus, kinnistu müügi ja ostuga seonduvad kulud.

Puudutatud isik seletab, et kasutanud lapse vara müügist saadud tulu korteriomandi XXX ostuks, kuid mitte täies ulatuses. Korteriomandi soetamiseks pidi puudutatud isik investeerima ka oma sissetulekutest saadud raha. Korteriomand aadressil XXX (67 941 euro eest/1 063 050 krooni) kirjutati puudutatud isiku nimele põhjusel, et tulevikus saaks lihtsamalt sellega tehinguid teha, kuna oli plaan XXXl asuva maja müügi korral soetada maja Harjumaale, mis puhul võiks olla vajalik korteri müük. Hetkel on plaan realiseerunud ka ilma korteri müügita.

Uus maja aadressil XXX on ostetud lapse nimele. Lapse ema ei soovi lapse vara ohtu seada ning selle kinnistuseks tahtis ta seada lapse kasuks korteriomandile hüpoteegi summas 62867 eurot, mis on Ford Transiti müügist ja XXX aktsiatest saadud raha kogusumma. Notar keeldus tehingu tegemisest viidates perekonnaseaduse § -le 180 ja § - le 209. Puudutatud isiku I ülevaade pärandvarast ning selle kasutusest:

Pärandina saadud vara ja selle algväärtus Tulemus, selgitused XXX kinnistu (ühekorruseline puitkarkassiga maja ehitusaasta 1999 aasta)

1 500 000 krooni / 95 867,47 eurot Asendatud. XXX kinnistu (kahekorruseline kivimaja, ehitatud 2007)

170 000 eurot

XXX aktsiad 97 615,19 krooni /

6 238,74 eurot Müüdud. Netotulu 37 867 eurot ( 592 500 krooni). Tõenduseks on pangaväljavõte laekumisest. Investeeritud 100 % korteriomandisse.

Ford Transit (matkabuss) 650 000 krooni / 41 542,5 eurot Müüdud. 25 000 eurot, sellest panga valuutakontole sissemakse 24 300 eurot. Investeeritud korteriomandisse. Estfield 250 000 krooni/ 15 978 eurot Alles. Väärtus ca 10 000 eurot

Raha 151 092,35 krooni / 9 656,56 eurot Alles osaliselt. 2 738 eurot

Algväärtus kokku 169 283,27 eurot Vara väärtus kokku 245 404 eurot

Võrreldes lapse vara väärtuse algseisuga 03. mai 2007 a, mil pärimistunnistuse järgi oli kogu tema vara väärtus 169 283,26 eurot (2 648 707,54 krooni), ei ole tehingud kahjustanud lapse varalisi huve ega ohtu seadnud tema vara väärtust, sest tänase seisuga on lapse vara väärtus kasvanud ligikaudu 245 404 euroni (arvestan koos korteriomandi all oleva rahaga). Puudutatud isik leiab, et lapse vara väärtust on tal võimalik veel kasvatada ja praegu on käsil lapsele kuuluva kinnistu XXX22 arendamine. Kavas on tõsta selle väärtus 200 000 eurole, mis on Järveküla küla piirkonnas konkurentsivõimeline hind, kui peaks olema vajadus kinnisvara realiseerida. Kavas kinnistu müüki ei ole, sest see saab olema lapse koduks. Vanema kohus on säilitada oma lapse vara väärtust, mis ei seisne muutuvas majandusruumis kaugeltki vaid vara hoidmises ja selle eest korrapärase hoolduse tegemises. Kuna aktsiate hind, kinnisvara hind ja mitte eksklusiivsete sõidukite hind on seotud riigi majanduse üldise heakäiguga ja sõltub paljudest teguritest, siis vara väärtus võib langeda või tõusta vara hooldaja tegevusest mittesõltuvatest teguritest. Õigete ja hästi ajastatud otsuste korral võib vara väärtust tõsta, kuid selliste otsuste tegemiseks on vaja perekonna sees vastavaid kokkuleppeid ja usaldust.

Avaldajad esitasid kohtule täiendava seisukoha, millise kohaselt kohtule esitatud asjaolude ja neid kinnitavate tõendite kohaselt on XXXvaraga alates 01.07.2007.a tehtud alljärgnevad tehingud:

Jrk nr Kuupäev Vara Tehingu sisu ja hind (EUR) Raha XXXkont ol (EUR) Raha laekumine Signe Heiberg’ ile (EUR) Müük Ost 01.07.2007 Raha

+9656,56

17.10.2009 Sõiduk Ford Transit 25000,00

25 000 04.05.2010

180 AS K-Auto aktsiat 37867,00

+37867

14.05.2010 Raha

-37867 37867 06.02.2013 XXX kinnistu 177136,00

+177136

15.03.2013 XXXkinnistu

177136,001 -177136

25.03.2013 Raha

-6918,56

249659,56 177136,00 +2738 62867

Eeltoodust tulenevalt võib avaldajate arvates eeldada, et XXXvara võõrandati kokku hinnaga 249659,56 eurot. Vara võõrandamisest saadud raha eest omandati XXXnimele XXXkinnistu hinnaga 177136 eurot ja kulutati 6 918,56 eurot XXXülalpidamiseks. 25.03.2013.a seisuga oli XXXkontol rahalisi vahendeid 2738 eurot. Vara võõrandamisest saadud rahast on 62867 eurot kulutatud puudutatud isiku XXXnimele korteriomandi omandamiseks. Asjas on tõendamist leidnud, et puudutatud isik I on XXXrahalisi vahendeid kokku summas

62 867 eurot kasutanud puudutatud isiku enda nimele korteriomandi omandamiseks. Puudutatud isiku omandis olev korteriomand ei ole XXXvara ning selle väärtust ei saa arvestada XXXvara väärtuse hulka. XXXei ole sõiduki Ford Transit müügist saadud raha kulutanud vastavalt XXX Vallavalitsuse 26.10.2009. a korraldusele nr 228. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et XXXvara on vähenenud 62867 euro võrra. Samuti on tõendamist leidnud, et sama summa ulatuses on paranenud puudutatud isiku varaline seisund. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et puudutatud isik ei ole XXXvara üle hooldusõigust teostades lähtunud lapse huvidest, vaid puudutatud isiku enda huvidest.

Ebaõige on puudutatud isiku poolt 25.03.2013.a menetlusdokumendis esitatud võrdlus, milles kõrvutatakse pärimistunnistuses toodud väärtusi käesolevaks ajaks turusituatsioonist tulenevalt tõusnud väärtustega. Taoline lähenemine võiks olla aktsepteeritav vaid siis, kui vara koosseis oleks sama. XXXvara koosseis on aga oluliselt muutunud. Seega saaks XXXvaralist olukorda pidada mittekahjustatuks vaid juhul, kui XXXvara müügist saadud raha oleks alles või kulutatud põhjendatult XXXhuvides. Avaldajad rõhutavad, et XXXvarast on 62867 eurot puudutatud isik kulutanud enda, mitte XXXhuvides ning see summa on käesoleval juhul summaks, mille võrra on XXXvaraline olukord halvenenud.

XXXvara puudutatud isiku huvides ära kasutamine ei ole kuidagi seotud majanduse üldise heakäiguga ega ole ka puudutatud isikust mittesõltuv asjaolu. Puudutatud isik I on märkinud, et lapse vara väärtust on tal võimalik veel kasvatada ja praegu on käsil lapsele kuuluva kinnistu XXX 22 arendamine ja kavas on tõsta XXX 22 kinnistu väärtus 200 000 eurole. XXX on lisaks XXX 22 kinnistule varana säilinud sõiduk ESTFIELD, mille väärtuseks on puudutatud isik hinnanud 10000 eurot ja raha kontol 25.03.2013.a seisuga summas 2 738 eurot. Jääb arusaamatuks milliste vahendite arvel kavatseb puudutatud isik XXX kuuluvat XXX22 kinnistut arendada.

Lapse vara tuleb valitseda siiski lapse enda vahendite arvel, kuid need on käesolevaks ajaks sisuliselt ära kulutatud. Kolmandate isikute rahaliste vahendite paigutamine kinnistu arendamisesse võib aga kaasa tuua nõudeid lapse vastu. Eeltoodust tulenevalt on menetluses vajalik välja selgitada puudutatud isiku kavatsused XXX22 kinnistu arendamisega seoses ning keelata tehingud ja toimingud, mis võivad lõppkokkuvõttes XXXvaralist seisundit veelgi halvendada. XXX ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, millistel tingimustel võõrandati XXX kinnistu ja millistel tingimustel omandati XXX22 kinnistu.

Samuti ei ole XXXesitanud tõendeid selle kohta, mil viisil on XXX kinnistu müügist saadud raha kasutatud. Avaldajad on seisukohal, et XXX huvides on välja selgitada järgmised asjaolud:

1) Millise hinnaga võõrandati XXX kinnistu;

2) Kas kogu XXX kinnistu müügihind on XXX kontole laekunud ja mil viisil seda raha on kasutatud;

3) Millise hinnaga omandati XXX 22 kinnistu. Avaldajad on seisukohal, et XXX varaline olukord on puudutatud isiku tegevuse tulemusena halvenenud vähemalt 62867 euro ulatuses. Eelnimetatud summa tuleb puudutatud isikul XXX hüvitada. Samuti tuleb avaldajate hinnangul kaaluda PKS § 136 lg 4 kohaldamist ning nõuda puudutatud isikult tagatist XXX vara väärtuse ulatuses.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstus õigus või huvi kaitseks ja lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul on avaldajad pöördunud kohtusse teise isiku huvide kaitseks. TsMS § 476 lg 1 kohaselt hagita menetluse algatab kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Avaldajad ei ole menetluslikus mõttes huvitatud isikud ja kohus peab kaaluma, kas esinevad alused menetluse alustamiseks kohtu poolt omal algatusel.

Perekonnaseaduse (PkS) § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid; sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele vallavõi linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.

Ülalnimetatud sätteid koos tõlgendades ilmneb, et lapse heaolu all peetakse silmas kehalist, vaimset või hingelist heaolu, lapse vara ohustamine ei ole nimetatud lapse heaolu all. Lapse heaolu ohustamisest võivad kohtule teatada ka kõrvalised isikud ja vajadusel rakendab kohus omaalgatuslikult abinõusid. Lapse vara ohustamine ei ole § 134 lõigete 1 ja 2 tekstist nähtuvalt asjaolu, milles kohus rakendab omal algatusel lapse kaitseks abinõusid. Eeltoodust nähtuvalt on lapse vara ohustamisega seotud menetluse algatamiseks vajalik avaldus huvitatud isikult või isikult, kellel on õigus esitada avaldus teisi isikute huvides.

Avaldajad on isikud, kellel puudub puutumus XXX vanema õiguste määramiseks seoses XXX vara kaitsmisega. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus avaldajate avalduse alusel algatada menetlust XXX vara kaitsmiseks. PkS § 116 lg 2 kohaselt vanema hooldusõigus hõlmab õigust /…/ hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) /…/. PkS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Nimetatud sätetest nähtuvalt on õigus lapse varaga seotud avalduste esitamiseks lapse eestkostja volitust omaval isikul ja sotsiaalhoolekande seadusest §-dest 8 p

4 ja 24 lg 1 p 4 tulenevalt eestkosteasutusel. Kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus ei võta koos avaldusega menetlusse ka taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. TsMS § 477’ lg 1 kohaselt esialgset õiguskaitset saab hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada /…/ üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on tegemist menetlusega, mida saab algatada vaid avalduse alusel ning eeltoodust tulenevalt saab ka esialgset õiguskaitset kohaldada vaid avalduse alusel. Kuna avaldajad ei ole isikud, kellel oleks õigust nn põhiavaldust esitada, ei ole neil ka õigust esitada taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldajate kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik