1-13-9122/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoobril 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-9122 (13231600257) Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär Piret Vogt Tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi J.O süüdistuses KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav J.O

eluk

Xxx, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik,

keskeriharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 13 korda, viimati: 09.07.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 25 lg

2- § 199 lg 2 p 9 järgi mõisteti vangistus 4 kuud; KrMS § 238 sätete alusel kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 2 kuud 20 päeva;

vabanes 27.09.2013 pärast kahistuse ärakandmist; karistus kustumata,

Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1.

Süüdi tunnistada J.O KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada J.O-le mõistetavat

põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista J.O-le 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.O-le mõistetud karistuse

kandmise aja alguseks tema kinnipidamise päev s.o 10.10.2013.a.

4. Tõkendina kohaldada J.O suhtes vahistamine kuni kohtuotsuse

jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni. Vahistada J.O kohtusaalis. Karistuse ärakandmisel enne kohtuotsuse jõustumist vabastada J.O viivitamata vahi alt.

5. Välja mõista J.O-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 256

5 lg 2

alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 240 (kakssada

nelikümmend) eurot. Selgitusse märkida „J.O 1-13-9122, menetluskulud“. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud muus osas riigi kanda ja määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või

Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides

viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002

Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15

päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest

eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS

J.O on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema olles isikuks kes on varem karistatud süstemaatilise varguse eest ( 09.07.2013), uuesti 10.10.2013

kella 19:30 ajal Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamaja AS-ile kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ripsmetuši „Too Faced“ maksumusega 17,90 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tasumata, kuid oli kinnipeetud turvatöötaja poolt.

Seega J.O pani toime kuriteokatse, mis oli suunatud võõra vallasasja

äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuriteo toimepanemist, isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS JA UURITU TÕENDID

Süüdistatav J.O selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 12.10.2013.a

toimunud kohtuistungil, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud

kuriteos tunnistab end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist J.O ei taotlenud. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil avaldas kohtuistungil, et J.O-le esitatud süüdistus põhjendatud.

Kohus uuris prokuröri abi Annika Vanatoa taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid: 10.10.2013.a J.O poolt toime pandud varguse katse episoodis:

Tallinna Kaubamaja poolt 10.10.2013.a esitatud avaldust, millisest nähtub, et eelpool märgitud kuupäeval avastati J.O juurest Tallinna Kaubamajast varastatud kaupa 17,90 euro väärtuses; /kd I tl 2/ Tunnistaja Xxx poolt eeluurimisel 10.10.2013.a antud ütlusi selle kohta, et olles 10.10.2013.a

Viru Väljak 4 Tallinna Kaubamaja ilumaailmas tööl märkas kella 19:15 ajal pruunis

nahktagis meesterahvast, kes võttis riiulist ripsmedušši ja liikus sellega väljapääsu poole,

möödudes kell 19:30 kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest maksmata. Isik peeti

kinni, toimetati turvaruumi, turvakontrolli käigus avastati ripsmetušš maksumusega 17,90 eurot, mille kohta isikul ostutšekki esitada ei olnud. Kaup on korras ja tagastatud osakonda; /kd I tl 3/

Harju Maakohtu 09.07.2013.a kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-13-6315, millest nähtub, et

J.O on süüdi tunnistatud KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja karistatud vangistusega 4 kuud, KrMS § 238 lg 2

alusel on J.O-le mõistetud karistust vähendatud 1/3 võrra ja teda on

karistatud vangistusega 2 kuud ja 20 päeva. J.O suhtes kohaldati tõkendina vahistamist ja karistusaja alguseks loeti 08.07.2013.a, välja mõisteti sundraha ja menetluskulud; /kd I tl 36-39/

Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelite ja videosalvestisega 1 CD plaadil, millistest

nähtub, et J.O viibis 10.10.2013.a kella 19.19 paiku Tallinna

Kaubamajas, võttis müügiriiulilt kauba, liikus sellega edasi müügisaali väljapääsu poole, möödus turvaväravatest, astus välja tänavale; /kd I tl 12-22/ J.O poolt eeluurimisel 11.10.2013.a kahtlustatavana antud ütlusi selles, et tema on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, selgitades, et 10.10.2013.a läks

tema üksi Tallinnas asuvasse Viru Keskuse parfüümiosakonda. Seal tekkis tal varguse

toimepanemise tahtlus. Nimelt võttis ta ripsmetušši maksumusega umbes 20 eurot, selle

kavatses ta maha müüa, kuna oli raha vaja. Hoides ripsmetušši käes läks ta

parfüümiosakonnast välja õue, jõudes uste juurde peeti ta aga kinni. Koheselt andis ta vabatahtlikult ripsmetušši välja, tehtut kahetseb ta puhtsüdamlikult. Kinnitab ta seda, et narkootikume ta ei tarvita, samuti selgitab, et tema on töövõimetuspensionär töövõimetusega 80 %; /kd I tl 8-9, 24-25/

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava J.O

poolt kohtueelsel uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et J.O süü on temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud, seda kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud ja avaldatud ning eelpool refereeritud tõenditega ning J.O tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

Süüdistatava J.O inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, milline on

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, mis on jäänud katse

staadiumisse on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistuse. J.O on kohtueelses menetluses oma süüd kuritegude toimepanemises

kinnitanud, kahetsenud ja selgitanud, et „ripsmetušši varastas ta selleks, et see maha müüa, kuna

raha oli vaja“; /kd I tl 8-9/ Kohtu hinnangul viitavad J.O selgitused varguse toimepanemisel asjaolule, et temale on varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks st. varavastastest süütegudest saadav tulu on viimaste põhiliseks elatusallikaks. Kohtu hinnangul on

J.O toime pannud temale inkrimineeritud kuriteo otsese tahtlusega. J.O üritades võtta temale süüdistuses esitatud kuupäeval s.o 10.10.2013.a võõrast vallasasja

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o käesolevas kriminaalasjas oleva kannatanu tahte

vastaselt, viimastele kuulunud vallasvara, teadis, et hõivatava eseme näol on tegemist temale - J.O-le mittekuuluva vallasasjaga s.t temale võõra asjaga, milliste omamiseks tal

õigust ei ole, kuid vaatamata sellele viimane temale esitatud süüdistuses loetletud eseme võttis ja üritas seda pöörata enda kasuks

J.O näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, viimati 09.07.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, isik vabanes viimase karistuse kandmiselt 27.09.2013.a, milline on kohtule süüdistatava osas iseloomustavaks asjaoluks. Samuti on J.O korduvalt ligi 18 korral karistatud väärtegude toimepanemise eest sh 6 korral KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 15-1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatavapoolset

kahetsemist toimepandud teosse, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.O on toime pannud tahtlikult teise astme kuriteo katse. Süüdistatava J.O poolt toimepandud kuritegu, milline jäi katse staadiumisse oli suunatud võõra vallasasja vastu, antud fakti loeb kohus tõendatuks

eelpool refereeritud, kohtu poolt avaldatud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega, isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole.

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks J.O karistada rahalise karistusega, kuna isikut on varem korduvalt

kriminaal – ja väärteokorras karistatud. J.O on väärtegude toimepanemise eest

karistuseks mõistetud rahatrahvid tasumata s.t viimastel on juba rahalised kohustused riigi ees,

millised on täitmata. J.O puuduvad kindlad piisavad igakuised rahalised

vahendid igapäevase eluga toimetulekuks sh ei oma ta kindlat töökohta ja viimane ei ole teinud piisavaid järeldusi temale varasemalt mõistetud karistustest s.t J.O ei ole asunud elama õiguskuulekat elu.

Kohus ei pea J.O suhtes võimalikuks ka ÜKT kohaldamist. J.O on kohtuistungil selgitanud, et „ta soovib teha ÜKT-d, et ta on ka varem tööd teinud ja

narkootikume ta ei tarvita juba 6 aastat“. Kohtu arvates ei ole põhjendatud üldkasuliku töö

kohaldamine isiku suhtes, kes paneb kuritegusid toime süstemaatiliselt, kelle karistusandmetest nähtub, et tal esineb sõltuvusprobleem ning kelle ankeetandmetest nähtub, et ta ei ole pikema aja vältel töötanud, seega puudub tal ilmselt tööharjumus.

Käesoleval juhul leiab kohus, et J.O tuleb karistada reaalse tähtajalise

vangistusega, sest süüdistatav ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi

teinud, vaid jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü

suurusest. Süüdistatava süü raskusastet hinnates, arvestab kohus asjaolu, et käesolevas

kriminaalasjas süüdistatakse teda ühes varavastase kuriteo episoodis, mis on jäänud katse staadiumisse ja, milline on toime pandud vaid 13 päeva hiljem peale varasemalt temale samalaadse

kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse ärakandmist ja kinnipidamisasutusest vabanemist.

Seetõttu kohus leiab, et süüdistatava suhtes on välistatud tingimisi karistuse kohaldamine nii

osaliselt kui ka täielikult. Kuriteoga ei ole J.O kannatanule kahju tekitanud, sellest kohus järeldab, et süüdistatava süü ei ole niivõrd suur.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib osa

menetluskuludest jätta riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu s.t

kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaalub, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu

kanda või kohustada süüdimõistetut KrMS § 180 lg-s 3 sätestatut arvestades hüvitama

menetluskulud üksnes osaliselt, jättes ülejäänud osa menetluskuludest riigi kanda. Käesolevas

kriminaalasjas on tuvastamist leidnud asjaolu, et süüdistatav J.O ei tööta tal

puuduvad igakuised sissetulekuallikad, tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, tal on juba varasemalt rahalised kohustused riigi ees, millised on täitmata ning antud asjaolusid arvestades peab

kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t jätta J.O-le osutatud õigusabi kulud s.t kaitsjatasu riigi kanda. Arvestades asjaolu, et käesolevat kriminaalasja on

menetletud kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 240 eurot, milline tuleb süüdistataval tema süüdi mõistmise korral tasuda riigi tuludesse.

Kohtunik Katre Poljakova: /allkiri/