1-11-14198/71 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14198 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. septembri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu . määruskaebus B F

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390:

1. jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2013 määrus muutmata.

2. süüdimõistetu B. määruskaebus jätta rahuldamata. F

Edasikaebamise kord:

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu 24.09.2013 määrusega jäeti . temale mõistetud vangistusest B F tingimisi enne tähtaega vabastamata.

B F . tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.04.2012 kohtuotsusega KarS § 424 ja § 329 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega 2 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse alguseks loeti 16.11.2011.

ESIMESE ASTME KOHTU MÄÄRUSE SISU

2. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse, leidis, et B F . tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

2

B F . -iga on vanglas viidud läbi vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga,

kuid isik ei ole osalenud üheski programmis, mis käsitleks alkoholi tarvitamisega seotud riske.

Samuti ei tunnista . eriti alkoholiprobleemi olemasolu, kuigi ta on pannud kõik B F

kuriteod alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult toime. Vaatamata seni antud

võimalustele on kinnipeetaval palju aastaid olnud probleemid enesedistsipliiniga ja seaduskuuleka eluviisiga. . on vanglas 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tal B F on probleeme enesedistsipliiniga ka range järelevalve tingimustes.

Nendel asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja lubadustest B F . ennetähtaegseks vabastamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Tartu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse . , kes taotleb tühistada Tartu B F

Maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega vabastada ta mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. . seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. B F

3.1 Määruskaebuse esitaja leiab, et tema ennetähtaegse vabastamata jätmise tingis prokuröri eelarvamuslik suhtumine. Prokuratuur rõhutas, et . on kehtiv distsiplinaarkaristus, B F

jättes tähelepanuta, et nimetatud karistuse aluseks on asjaolu, et valvur sundis sorteerima

prügi kinnasteta. . selgitab, et kambris oli 6 inimest, nende hulgas ka AIDSija B F hepatiidihaiged. Sellises olukorras ei tahtnud ta oma tervist ohtu seada. 3.2 . märgib, et ta on kõikidel kohtuistungitel oma süüd täielikult tunnistanud, ent B F

sai alles hiljem teada, et prokuratuur eristab süü tunnistamise kaheks grupiks – 1. süü

tunnistamine teo eest, 2. asjaolu, et kuriteo toimepanemise ajal oli isikul alkoholisõltuvus. B F . tunnistab oma süüd täielikult nii mõlemas punktis.

3.3 Ehkki prokuratuur väidab, et määruskaebuse esitajal puudub vastutuseja kohusetunne,

see nii ei ole. 2010. a määrati . -ile kohtumäärusega ÜKT 474 h, mille ta pidi ära B F

tegema 2 aasta jooksul, ent mille ta sooritas ilma igasuguste märkusteta kriminaalhooldaja poolt 1 aastaga, mis omakorda räägib määruskaebuse esitaja kohusetundlikkusest.

3.4 Lisaks palub . arvestada, et tal on tööja elukoht ning tema ülalpidamisel on B F pensionärist ema. Lisaks kannatab . tervisehädade all, millele vanglas viibides ei B F ole võimalik kvalifitseeritud arstiabi saada. 4. Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti prokurörile kirjalikus menetluses aega esitada oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 17. oktoobrini. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole

võimalik . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on B F süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

5 1. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

5.2 Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav

3 on seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime

uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema

käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik).

5.3 . puhul sellist positiivset eripreventiivset prognoosi teha on raske – teda on 6 B F

korral kriminaalkorras karistatud. Süüdimõistetu kuriteod on mõistetud peamiselt

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes (viimases kriminaalasjas 8 episoodi). Lisaks

sellele on teda korduvalt karistatud samalaadsete rikkumiste eest väärteomenetluse korras.

Mõistetud korduv karistatus viitab . riskivale ja hoolimatule elustiilile. Kuriteod B F

pani ta toime ajal, mil temalt oli ära võetud juhtimisõigus. Sõiduautot juhtis ta korduvalt

joobes üldkasuliku töö tegemise ajal. Seetõttu on kaheldav, kas kriminaalhoolduslike

vahenditega on võimalik ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Tallinna Vangla

iseloomustusest nähtub, et . ei tunnista alkoholiprobleemi ja seetõttu puudub tal B F motivatsioon ka sellest loobuda.

Lisaks on . ka vangistuses kehtiv distsiplinaarkaristus. Süüdimõistetu on B F selgitanud selle mõistmise asjaolusid ja ringkonnakohus arvestab nendega.

5.4 Apellatsioonikohtule esitatud kaebuses märgib . , et tal on tööja elukoht ning B F

ülalpidamisel pensionärist ema. Maakohtu istungi protokollist nähtub, et määruskaebuses

esitatud väited (tööja elukoht) on kohtule ka istungil teatavaks saanud (tlk 17). Kohus on

sellele vaatamata leidnud, et . ei kuulu ennetähtaegsele vabastamisele. Ehkki B F B F . iseloomustuses on veel teisigi teda positiivselt iseloomustavaid andmeid, nt head

ja toetavad peresuhted, vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga ning

osalemine suitsetamisest loobumise grupis, tuleb KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid

hinnata nende kogumis, mistõttu ei kuulu määruskaebuse esitaja ennetähtaegselt vabastamisele.

5.5 . terviseprobleemid, millele väidetavalt ei ole vangistuses võimalik B F

kvalifitseeritud arstiabi saada, ei ole põhjenduseks tema tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel, kuivõrd vangistusseaduse alusel suunatakse kinnipeetav, kes vajab ravi, mille

andmiseks puudub vanglas võimalus, arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Juhul, kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult haigestunud, toimub tema

ennetähtaegse vabastamise otsustamine karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtuniku määrusega karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse

alusel KarS § 79 kohaselt. Antud juhul sellekohast esildist tehtud ei ole, mistõttu puudub apellatsioonikohtul võimalus ise hinnata . terviseprobleemide ulatust. B F

5.6 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat

elukäiku ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine

õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase

ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik

ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

Vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatule on kinnipeetaval küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

6. Eelnevast lähtuvalt jätab apellatsioonikohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus