1-13-6947/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-13-6947

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. 10. 2013.a. kell 11.20, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6947 (13260101604) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi H.N

süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Meelis Juursoo

Süüdistatav H.N

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi

kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; juhutööd

(töövõimekaotus

80%); elukoht ja aadress:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx; kriminaalkorras

karistatud varem 1-l korral: 10.04.2013a. Tartu Maakohtu poolt

KarS § 424 järgi vangistus 6 kuud tingimisi katseaeg 3 aastat, mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Tõkend: elukohast lahkumise keeld

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada H.N KarS § 424 ja 329 järgi ning KarS § 63 alusel mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

10.04.2013.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra ning mõista H.N-ile liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada H.N-ile karistuseks mõistetud 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust 960 (üheksasaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata H.N-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks)

aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel on H.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata H.N Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada H.N suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista H.N-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot;

 kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot;

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et H.N on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kaheteistkümne) kuu jooksul alates ( kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-6947, H.N, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.N süüdistatakse selles, et tema 14. mail 2013 a. kella 00.10 ajal juhtis Võru linnas Räpina maanteel mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxxx olles alkoholijoobes so alkoholisisaldus H.N-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 0,99 mg/l (+/- 0,09) mg/l. Antud teoga rikkus H.N Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes.

Seega pani H.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

H.N süüdistatakse selles, et tema, hoidis kõrvale täitmisele pööratud Tartu Maakohtu 10.04.2013 a. kohtuotsusega nr 1-13-2645 süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles:

-14. mail 2013 a. kella 00.10 ajal juhtis H.N Võru linnas Räpina maanteel mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxxx, kusjuures eelnimetatud kohtuotsusega oli H.N-ilt ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Seega pani H.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo - täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidmise.

Kokkuleppe sisu

KarS § 329 ; KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.N-ile karistuseks 10 (kümne)-kuulist vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 10.04.2013a.

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra, mõista H.N-ile liitkaristuseks 1(üks) aasta 4(neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 5; § 69 alusel asendada vangistus 960 (üheksasaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb teostada 2 (kahe)-aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Määrata H.N üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldus-osakonna poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla;

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.N , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. H.N selgitas, et vaatamta töövõime kaotusele 80 % saab ta teha tööd, hetkel teeb juhutöid ehitusel. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt

kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on

järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.N süüdi tunnistada KarS § 424 ja KarS § 329 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

H.N-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu kokku 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks

on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, selgitades, et saab need tasuda 12 kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab

kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. H.N-i

sissetulekuks on pension 250 eurot ja juhutöödest saadav tasu (mis oli septembris umbes 300 eurot), seega käib menetluskulude hüvitamine korraga ilmselgelt H.N-ile üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades H.N-i varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel H.N-ile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik