4-13-6047/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 21. oktoobril 2013 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-13-6047

Kohtunik

Anne Rebane

Väärteoasi Z.H väärteoasi LS § 227 lg 1 järgi

Vaidlustatud otsus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

27.08.2013 kiirmenetluse otsus number 10220912923045

Kaebuse esitaja Z.H , isikukood: xxx;

elukoht: Xxx; kodakondsus: määratlemata; töökoht: XxxOÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S-i §-st 132 p 1 ja §-st 120 lg

1 kohus otsustas:

1. Jätta Z.H kaebus rahuldamata.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.08.2013 kiirmenetluse otsus nr

10220912923045 muutmata.

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Käesolev põhjendatud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21. oktoobrist 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.08.2013 kiirmenetluse otsusega nr 10220912923045 karistati Z.H LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot, selle eest, et tema 27.08.2013 kell 14.03 Harju Maakonnas Tallinnas Ehitajate tee 114B maja juures juhtis mootorsõidukit suurima lubatud sõidukiirusega 50 km/h alal 71 (+/-3) km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h, rikkudes liiklusseaduse §-s 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet.

Harju Maakohtusse saabus Z.H kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.08.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220912923045 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta nõuetele, kuna otsuses puudub kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht; blokis „menetlusalune isik“ puudub märge selle kohta, et Z.H on kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument, s.o juhiluba; samuti ei ole kiirmenetluse otsus koostatud kahes identses eksemplaris.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Z.H kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kiirmenetluse otsuses on ametniku eesja perekonnanime lahtris märgitud kohtuvälise menetleja esindajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri patrullpolitseinik Alar Pint. V™S § 57 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses menetlusaluse isiku andmed vastavalt V™S §-le 109 punktidele 4 või 5. Isikuandmete blokis on märgitud isikut tõendavaks dokumendiks elamisluba nr XXX, millega on täidetud V™S-i §-s 57 lg 1 punktis

4 sätestatud nõue. Kehtiv juhtimisõigus on märgitud blokis „sõiduk“, kus on kirjas, et menetlusalusel isikul on olemas kehtiv B-kategooria juhiluba. Kohtu põhjendused ja seisukoht

Kohus, tulenevalt V™S §-st 120 lg 1, peab võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Vastavalt LS-i §-le 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. LS §

227 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude kohta. Z.H poolt 27.08.2013 kell 14.03 Harju Maakonnas Tallinnas Ehitajate tee 114B maja juures mootorsõiduki juhtimine piirkiirusega 50 km/h alal 71 (+/-3) km/h, on tõendatud: liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 27.08.2013 kell 14.03 on Tallinnas Ehitajate tee 114B maja juures mõõdetud Z.H poolt juhitud sõiduki BMW 545, registreerimismärgiga xxx liikumiskiiruseks 71 (+/-3) km/h lubatud piirkiirusega 50 km/h alal, millega sõiduk ületas kiirust mitte vähem, kui 18 km/h;

menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses antud ütlustega, milles ta tunnistab

27.08.2013 kell 14.03 Ehitajate tee 114B, Tallinn asuva maja juures kiiruse ületamist sõidukiga BMW 545 registreerimismärgiga xxx. Seega on täidetud LS § 227 lg 1 objektiivne teokoosseis.

Vastavalt KarS §-le 15 lõikele 3 on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kiirmenetluse otsuses märgitud menetlusaluse isiku ütluste kohaselt Z.H kiirustas. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Z.H teadis, et ületab tema poolt juhitud mootorsõidukiga lubatud sõidukiirust, kuid tegi seda sellegipoolest, mistõttu pani ta teo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Z.H LS §

227 lg 1 järgi.

Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1). LS § 227 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Seega on LS § 227 lg 1 sanktsiooni keskmine karistusmäär 16,5 trahviühikut.

Z.H ületas lubatud sõidukiirust 18 km/h võrra. Seega on LS § 227 lg 1 järgi tegemist maksimummäära lähedase rikkumisega. Kiiruseületamise näol on tegemist massilise rikkumisega, mis põhjustab ohtu nii mootorsõiduki juhile endale kui ka kaasliiklejatele. Z.H pani teo toime tahtlikult. Kergendava asjaoluna on arvestatav Z.H kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, mida kohtuväline menetleja on ka arvestanud. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Z.H poolt süü omaksvõtmist. Kohus arvestab ka, et karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi puuduvad.

Karistusregistri väljatrükist nähtub, et Z.H varasemad õigusrikkumised puuduvad, seega on üldiselt tegemist õiguskuuleka inimesega.

Kohtuvälise menetleja 27.08.2013 otsusega karistati Z.H rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Kohus leiab, et kuigi rikkumine on olnud LS § 227 lg 1 järgi maksimummäära lähedane, võib karistus, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid ja varasemat õiguskuulekat käitumist, jääda veidi alla LS § 227 lg 1 sanktsiooni keskmise määra. Seega on põhjendatud Z.H karistamine rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses.

V™S § 57 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsuses kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi ning ametikoht. Kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud 27.08.2013 otsusest nähtub, et otsuse on teinud Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Alar Pint. Kaebuse esitaja poolt saadetud 27.08.2013 otsuse koopias on aga lahtrid „ametniku eesja perekonnanimi“ ja

„ametikoht“ täitmata. Sellest järeldub, et kohtuvälise menetleja poolt saadetud

originaalotsusesse on tempel kirjaga „Alar Pint, patrullpolitseinik, Lõuna politseijaoskond, Põhja Prefektuur“ lisatud alles pärast Z.H-le otsuse koopia andmist.

Vastavalt V™S §-le 57 lg 3 koostatakse kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allakirjutamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Kuna menetlusalusele isikule anti otsuse koopia, milles ei olnud veel märgitud otsuse koostanud ametniku eesja perekonnanime ning ametikohta, ei ole menetlusalusel isikul originaalotsuse identset koopiat, mistõttu on kohtuväline menetleja rikkunud V™S §-s 57 lõikes 3 toodud kohustust.

V™S §-s 150 lõikes 1 on toodud loetelu, millistel juhtudel on tegemist väärteomenetluse olulise rikkumisega. Ametniku nime ja ameti otsuses märkimata jätmine ning kahes erinevas eksemplaris otsuste koostamine nimetatud sätte alla ei subsumeeru. V™S § 150 lõike 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Käesolevalt on väärteo toimepanemine tõendatud, teo toimepanemise asjaolude osas vaidlus puudub ning Z.H on süü omaks võtnud. Z.H-le on antud võimalus anda ütlusi, samuti on väärteootsuses märgitud edasikaebamise kord. Mõlemas otsuse eksemplaris on kirjas, et kohtuväliseks menetlejaks on Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Lõuna politseijaoskond, märgitud on ka kohtuvälise menetleja aadress. Otsust sisuliselt muudetud ei ole. Ametniku eesja perekonnanimest ning ametikohast ei sõltu otsuse sisu, samuti ei takista nende märkimata jätmine otsuse vaidlustamist. Kohus leiab, et selles osas oluline rikkumine puudub.

V™S § 57 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse kiirmenetluse otsusesse menetlusaluse isiku isikuandmed vastavalt käesoleva seadustiku § 109 punktile 4 või 5. Vastavalt V™S §-le 109 punktile 4 tuleb otsusesse märkida muuhulgas menetlusaluse isiku eesja perekonnanimi ning isikukood. Otsusest nähtub, et Z.H isik on tuvastatud mitte juhiloa, vaid elamisloa nr XXX alusel, milles on samuti kirjas isikukood. Kehtivat juhiluba väljendab lahtris „juhiloa kategooriad“ märgitud „B“, mis tähendab, et isikul on kehtiv B-kategooria juhiluba. LS § 88 lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Seega selles osas kohtuvälise menetleja poolt rikkumine puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on küll käesolevas väärteoasjas menetlusõigust rikkunud, kuid mitte sellisel määral, mis tooks kaasa Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.08.2013 kiirmenetluse otsuse nr 10220912923045 tühistamise. Seega tuleb V™S § 132 p 1 alusel jätta Z.H kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Anne Rebane Kohtunik