2-12-11473/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-11473 Tsiviilasi / hagi ese Osaühing XXX hagi XXXvastu võla nõudes Tsiviilasja hind 280 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja ja tema esindaja Osaühing XXX (registrikood XXX, aadress XXX Seaduslik esindaja juhatuse liige XXX(elektronpost XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Osaühingu XXX (registrikood XXX) hagiavaldus XXX(isikukood XXX) vastu 281,29 euro ja lisanduva viivise tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Osaühingu XXX (registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

2 (3) pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse edasikaebamise korra selgitamine ei kujuta endast loa andmist otsuse edasikaebamiseks. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

I Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. Osaühing XXX (hageja) esitas 20.03.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu (tl 1 ja pöördel). Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 280 eurot, viivise 1,29 ning lisanduva viivise 0,06 eurot päevas alates 19.03.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on hagiavalduses välja toonud järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 13.01.2012 rendilepingu, millega hageja rentis kostjale sõiduauto Opel Zafira. Kostja sai sõiduauto enda kasutusse 13.01.2012 ja tagastas 27.01.2012. Kostja kasutas sõiduautot 14 ööpäeva. Rendilepingu kohaselt on ühe ööpäeva rendi maksumus 20 eurot. Kostja ei ole hagejale auto rentimise eest tasu maksnud.

2. Kohus võttis 21.03.2012 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse (tl-d 11-14). Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.

3. 20.04.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele (tl 20). Kostja ei ole nõus tema vastu esitatud nõudega. Kostja vastuse kohaselt ei ole kostja teinud lepingut hagejaga Osaühinguga XXX. Lepingus ei ole märgitud Osaühingut XXX. Samuti ei ole lepingust arusaadav, kes on rendileandja.

4. Hageja esitas 13.06.2012 arvamuse kostja vastuse kohta (tl 23). Kostja on 13.01.2012 kokkuleppe allkirjastanud. Kostja ei vaidlusta oma allkirja õigsust. Hageja ja kostja suhteid saab kinnitada ütlustega ja dokumentaalse tõendiga GPS sõiduki perioodil 13.01.2012 kuni 27.01.2012. Hageja palub hagiavalduse rahuldada, sest hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud.

II Kohtuotsuse põhjendav osa

5. Kohus menetleb hagiavaldust lihtmenetluses, mistõttu võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).

6. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu kokku 280 euro suurune nõue, mis tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud rendilepingust. Nimetatud nõudele on hageja lisaks arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise1,29 eurot ja lisanduva viivise.

7. Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et kostja on autot kasutanud. Vaidluse all on asjaolu, kas hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping. Kostja vastuväite kohaselt ei ole kostja Osaühinga XXX rendilepingut sõlmitud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas Osaühing XXX on käesolevas asjas õige hageja, s.t kas hagejal on kostja vastu nõudeõigus. Nõude olemasolu tõendamiskoormis lasub hagejal. Arvestades seda, et kostja on esitanud hageja vastu nõude puudumise (tõendamatuse) vastuväite, on hagejal kohustus nõude olemasolu tõendada. Seetõttu kontrollib kohus, kas hageja on oma nõude olemasolu tõendamiseks esitanud tõendeid, mis tõendavad hageja nõude olemasolu kostja vastu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 232 lg 1 ja 2, hindab kohus kõiki tõendeid ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06.02.2008 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-137-07 (p 13) selgitanud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja

3 esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.

Kostja esitas vastuväite, mille kohaselt ei ole kostja teinud lepingut hagejaga Osaühinguga XXX. Hageja nõuab kostjalt rendilepingust tuleva võlgnevuse tasumist (rendileping tl 2). Nimetatud rendilepingus on märgitud rentijaks XXX. Rendileandja andmed lepingus puuduvad. Rendilepingust nähtuvalt on lepingu allkirjastanud rendileandja ja rendilevõtja. Rendileandjaks on käsikirjaliselt märgitud XXX. Rendilepingus puuduvad andmed Osaühingu XXX kohta. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtule esitatud lepingust ei nähtu, et see oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel. Hageja on kohtule tõendina lisaks esitanud arve nr. 439 (tl 3). Nimetatud arvele on märgitud saaja andmeteks XXX, täiendavalt on märgitud auto rent 13.01.12-27.01.12, Opel Zafira, summa käibemaksuta 233, eurot, sealhulgas käibemaks 46,67 eurot. Nimetatud arvest nähtub, et selle võib olla esitanud Osaühing XXX. Nimetatud arve ei sisalda andmeid, millest kohus võiks järeldada, et Osaühingu XXX ja kostja vahel on sõlmitud leping.

Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et 13.01.2012 sõlmitud rendilepingust ja arvest nr 439 ei tulene, et rendileandjaks on Osaühing XXX. Hageja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid. Sõiduki kasutamine kostja poolt ei saa luua hageja ja kostja vahel lepingulist suhet, sest sõiduki kasutamises on kokku lepitud kirjaliku lepinguga, mille pooleks ei ole Osaühing XXX. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud lepingulise suhte ega nõudeõiguse olemasolu kostja vastu.

Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 3). Täitmisele vastuvõtmiseks õigustatud isik on reeglina võlausaldaja ehk lepingupool. Lepingupool võib keelduda kohustuse täitmisest, kui kohustuse täitmist nõuab õigustamata isik.

Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid lepingu ja nõude olemasolule. Kostja vastuväite sisuks on see, et kostja ei ole Osaühinguga XXX lepingut sõlminud. See tähendab, et Osaühingul XXX puudub nõudeõigus kostja vastu. Kostja on esitanud vastuväite lepingulise suhte puudumise kohta ja hageja ei ole lepingulise suhte olemasolu kohta kohtule tõendeid esitanud, millest võiks kostjale hageja ees kohustusi tuleneda. Hageja ja kostja vahel lepingu puudumine ei tähenda, et lepingut ei ole selles märgitud isikute vahel.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada, et hageja Osaühing XXX oli lepingulises suhtes kostjaga ja sellest tulenevalt võis hagejal tuleneda nõudeõigus kostja vastu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu kostja vastu. Hagejal puudub nõue kostja vastu. Seetõttu jätab kohus hagiavalduse rahuldamata.

8. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldama, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkiri digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik