Legislator Case Law & Legislation
2-13-31251/11 AI generated

2-13-31251/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-13-31251/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-31251 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2520 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud 10.10.2013.a Hageja seaduslik esindaja ja kostja RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Legislator headnote

AI generated

2-13-31251/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-13-31251

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-31251 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2520 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud 10.10.2013.a Hageja seaduslik esindaja ja kostja RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu elatise 280 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt tasub kostja elatist vaid 140 eurot kuus, hageja vajadusi aitavad katta tema vanaema ja hageja seadusliku esindaja abikaasa. Hageja seaduslik esindaja on lapsehoolduspuhkusel ja tema ainuke sissetulek on lastetoetus 79.9 eurot ja ainuke oluline vara on eluasemena kasutatav kinnistu. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu hageja vajaduste suurenemisele. Kostjale kuulub mitmeid kinnistuid ja mitu autot, samuti on tal arvestatav töötasu.

Kostja XXX tunnistas hagi osaliselt s.o summas 160 eurot. Vastuse kohaselt hageja seaduslik esindaja ei tee omalt poolt midagi hageja majandusliku olukorra parandamiseks, tema töösuhted on olnud lühiajalised, hageja seaduslik esindaja ei oska kulusid kontrolli all hoida. Kostja on tasunud alates juulist 2012.a elatist 185 eurot kuus. Kuna hageja esindaja sissetulekud piirduvad lapsetoetusega, siis on hageja esindaja eesmärgiks kostja-poolset elatist suurendada summani, mis kataks hageja vajadused ilma hageja seadusliku esindaja panuseta. Lahus elaval vanemal on ülalpidamiskohustus võrdselt last kasvatama vanemaga. Kostja sissetulek neto ühes kuus on 782,6 eurot ja tema ühe kuu kulud on 379 eurot.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja seaduslik esindaja on esitanud lapse ühe kuu vajadused alljärgnevalt: suusatreening 33 eurot, toit koolis 20 eurot, sidekulud 24 eurot, kommunaalkulud 36 eurot, treeningute riided ja varustus 60 eurot, treeninglaagrid 60 eurot, toit 120 eurot, koolitarbed ja kooliga seotud üritused 50 eurot, hügieenitarbed ja ravimid 30 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, matemaatika eraõpetaja 80 eurot, kokku lapse kulud 563 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja nimetatud kulutustest ei ole mõistlikud ja põhjendatud kulutused lapse huvitegevusele igas kuus 153 eurot, kohtupraktikaga kooskõlas on kulutused hobidele 10-50 eurot kuus. Samuti ei ole mõistlikud ja hageja poolt tõendatud kulutused eraõpetajale 80 eurot kuus. Mõlemad kulutused on luksuslikud ja neid saab lubada siis, kui vanemate majanduslik järg on väga hea. Lapse ema ja isa poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nende majanduslik olukord selline, et võimaldaks luksuslike kulutuste tegemist. Kui hageja kulutusi huvitegevusele hinnata mõistlikus suuruses ja arvata põhjendatud kulutuste hulgast välja kulutused eraõpetajale, mahuvad hageja ülalpidamiskulud tavapäraste lapse ülalpidamiskulude s.o 320 euro piiresse.

Hageja seadusliku esindaja kirjalikest ja suulistest seletustest nähtub, et tema ainuke sissetulek on riiklik lastetoetus 79.9 eurot. Hageja seadusliku esindaja noorem laps on käesoleval ajal vanuses kaks aastat ja neli kuud. Vanemahüvitise tasumine riigi poolt lõppeb ligikaudu lapse 1,5-aastaseks saamisel ja tavapäraselt asuvad vanemad pärast vanemahüvitise lõppemist tööle, et oma lapsi üleval pidada. Hageja seaduslik esindaja ei ole seda aga teinud. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt avaldanud, et tema abikaasa ja tema ema ehk hageja vanaema aitavad hagejat üleval. Selleks on hageja ema aastaid pensionärina töötanud ja suvel koguni 1,5 koormusega. Tavapäraselt peavad vanemad ise oma lapsi üleval ja see on ka perekonnaseaduse § 96 kohaselt vanema kohustus. Hageja seaduslik esindaja on kujundanud olukorra, kus tema eest täidavad ülalpidamiskohustust tema abikaasa ja eakas ema. Kui last ülalpidav vanem nõuab elatist 280 eurot kuus, siis peab ta ka ise last samas suurusjärgus ülal pidama. PkS § 116 lg 1 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Hageja seadusliku esindaja seletustest nähtuvalt on tema sissetulek aga 79.9 eurot, mis tema enda ja kahe ülalpeetava vahel jagatuna teeb 26.6 eurot iga isiku sealhulgas hageja kohta kuus.

Kogutud tõenditest nähtuvalt lapse isa osaleb lapse ülalpidamises regulaarselt. Lapse isa tasub igas kuus elatist 175 eurot kuus. Seega täidab kostja ülalpidamiskohustust ja alus elatise väljamõistmiseks puudub.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik