3-12-228/50 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-12-228

Määruse kuupäev

18. oktoober 2013

Kohtunik

Mare Krull

Kohtuasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks

trenažööride tagasitoomiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Aleksei Nikiforovi kaebus.

2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A. Nikiforov esitas 31. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas

trenažööride äraviimise Viru Vangla eluhoonest S8 ajavahemikul 11.-13. oktoober 2011 ja

palus kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus trenažööride tagasitoomiseks.

2. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määrusega tagastati kaebus kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga

tegelemiseks. Viru Vangla toiming trenažööride äravõtmise näol ei riku kaebaja

vangistusseadusest ja Viru Vangla kodukorrast tulenevaid õigusi kehakultuuriga tegelemiseks.

Viru Vangla kodukorra järgi kasutavad S1 kuni S18 osakondade kinnipeetavad spordiga

tegelemiseks spordisaali või spordiväljakut. Spordisaali külastamine on kaebajale lubatud,

kuna ta viibib S8 eluhoones, ning kaebaja kasutab seda võimalust. Vanglale ei ole

vangistusseaduses ega Viru Vangla kodukorras ette nähtud kohustust luua kinnipeetavate

jaoks täiendavaid spordiga tegelemise võimalusi. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus

nõuda vanglalt seda tegevust. Vaidemenetluse käigus selgus, et julgeoleku kaalutlusel ei saa

vangla enam lubada S8 eluhoones viibivatele kinnipeetavatele sporditrenažööride kasutamist.

Seega puudub kaebajal ilmselgelt seadusest tulenev õigus nõuda vanglalt toimingu sooritamist

sporditrenažööride paigaldamise näol.

3. A. Nikiforov esitas 20. märtsil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.

veebruari 2012. a määruse tühistada.

3-12-228

4. Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Tartu

Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määrus ja saadeti asi tagasi esimese astme kohtule.

Kaebaja esitas halduskohtule kohustamiskaebuse, milles taotleb vastustajale kohustava

ettekirjutuse tegemist, et viimane paigaldaks kaebaja elamissektsiooni tagasi seal varem olnud

trenažöörid, kuna nende puudumine takistab tal realiseerida oma õigust tegeleda vabal ajal

spordiga. Kaebuse saab üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei

saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi. Käesoleval juhul ei ole

kaebuse puhul võimalik asuda seisukohale, et varem elusektsioonis olnud trenažööride

puudumine kindlasti ei riku kaebaja õigust tegeleda spordiga ega piira tema vabadust tegeleda

spordiga samas mahus nagu enne. Seega puudus halduskohtul õigus kaebust tagastada HKMS

§ 121 lg 2 p 1 alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada.

6. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma

õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku

õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.

Kaebeõiguse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas isikul on riivena väljenduv puutumus

vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral

tähendaks isiku õiguste rikkumist.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

7. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a

määruse tegemisel lähtuti eeldusest, et kaebaja viibis trenažööride äraviimise ja kaebuse

esitamise ajal eluhoones S8, kus tal oli võimalik trenažööre enne nende äraviimist kasutada.

Asja materjalidest nähtuvalt asus kaebaja alates 25. augustist 2011 kuni vähemalt 27.

augustini 2013 kartseriosakonnas P2 (tl 72).

Tartu Halduskohus esitas 5. septembril 2013 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus

selgitada, kas osakonnas P2 asudes oli kaebajal võimalik kasutada eluhoones S8 asuvaid

trenažööre, st kas trenažööride äraviimine eluhoonest S8 sai riivata kaebaja õigust tegeleda

kehakultuuriga, kasutades selleks nimetatud hoonesse paigaldatud trenažööre. Kaebaja suhtes

kõnealuste trenažööride kasutamise osas piirangu kohaldamisel palus kohus viidata piirangu

alusele ja selgitada piirangu sisu.

Viru Vangla selgitas 20. septembri 2013. a vastuses, et 25. augusti 2011. a käskkirjaga määrati

kaebajale kartserikaristus kolmeks kuuks koos vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse

piiranguga ning isiklike esemete kasutamise keeluga. 25. novembri 2011. a käskkirjaga

pikendati kaebaja kartserikaristust ning liikumis- ja suhtlemispiirangut kolme kuu võrra,

keelates lisaks kehakultuuriga tegelemise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja

eeltoodud käskkirju vaidlustanud. Viru Vangla märkis, et kuigi 25. augusti 2011. a käskkirjaga

ei määratud kaebajale kehakultuuriga tegelemise keeldu, kehtis kaebaja suhtes liikumis- ja

3-12-228

suhtlemisvabaduse piirang, mis tähendab, et kindlasti ei viidud kaebajat hoone S8

eluosakonda, kus teised kinnipeetavad võisid viibida ja vabalt liikuda.

8. Eeltoodust ilmneb, et trenažööride äraviimise ja kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja

kartseris ning tema suhtes kehtisid piirangud, mis välistasid kaebaja õiguse viibida hoone S8

eluosakonnas ja kasutada seal asuvaid trenažööre. Seega ei saanud trenažööride äraviimine

riivata kaebaja õigust tegeleda kehakultuuriga, kasutades selleks nimetatud hoonesse

paigaldatud trenažööre.

Samuti ei tulene praegusel juhul kaebajale ühestki õigusaktist õigust esitada kaebust teiste

isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks.

Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus

tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mare Krull

kohtunik