3-12-228/50 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedA. Nikiforov esitas 31. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas trenažööride äraviimise Viru Vangla eluhoonest S8 ajavahemikul 11.-13. oktoober 2011 ja
Legislator headnote
AI generated3-12-228/50 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: A. Nikiforov esitas 31. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas trenažööride äraviimise Viru Vangla eluhoonest S8 ajavahemikul 11.-13. oktoober 2011 ja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
Jõhvi kohtumaja
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-12-228
Määruse kuupäev
18. oktoober 2013
Kohtunik
Mare Krull
Kohtuasi
Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks
trenažööride tagasitoomiseks
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Aleksei Nikiforovi kaebus.
2. Saata määruse ärakiri kaebuse esitajale.
Edasikaebamise kord
Määruse p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. A. Nikiforov esitas 31. jaanuaril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas
trenažööride äraviimise Viru Vangla eluhoonest S8 ajavahemikul 11.-13. oktoober 2011 ja
palus kohtul teha Viru Vanglale ettekirjutus trenažööride tagasitoomiseks.
2. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määrusega tagastati kaebus kaebeõiguse ilmselge
puudumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga
tegelemiseks. Viru Vangla toiming trenažööride äravõtmise näol ei riku kaebaja
vangistusseadusest ja Viru Vangla kodukorrast tulenevaid õigusi kehakultuuriga tegelemiseks.
Viru Vangla kodukorra järgi kasutavad S1 kuni S18 osakondade kinnipeetavad spordiga
tegelemiseks spordisaali või spordiväljakut. Spordisaali külastamine on kaebajale lubatud,
kuna ta viibib S8 eluhoones, ning kaebaja kasutab seda võimalust. Vanglale ei ole
vangistusseaduses ega Viru Vangla kodukorras ette nähtud kohustust luua kinnipeetavate
jaoks täiendavaid spordiga tegelemise võimalusi. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus
nõuda vanglalt seda tegevust. Vaidemenetluse käigus selgus, et julgeoleku kaalutlusel ei saa
vangla enam lubada S8 eluhoones viibivatele kinnipeetavatele sporditrenažööride kasutamist.
Seega puudub kaebajal ilmselgelt seadusest tulenev õigus nõuda vanglalt toimingu sooritamist
sporditrenažööride paigaldamise näol.
3. A. Nikiforov esitas 20. märtsil 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.
veebruari 2012. a määruse tühistada.
3-12-228
4. Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati Tartu
Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määrus ja saadeti asi tagasi esimese astme kohtule.
Kaebaja esitas halduskohtule kohustamiskaebuse, milles taotleb vastustajale kohustava
ettekirjutuse tegemist, et viimane paigaldaks kaebaja elamissektsiooni tagasi seal varem olnud
trenažöörid, kuna nende puudumine takistab tal realiseerida oma õigust tegeleda vabal ajal
spordiga. Kaebuse saab üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei
saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi. Käesoleval juhul ei ole
kaebuse puhul võimalik asuda seisukohale, et varem elusektsioonis olnud trenažööride
puudumine kindlasti ei riku kaebaja õigust tegeleda spordiga ega piira tema vabadust tegeleda
spordiga samas mahus nagu enne. Seega puudus halduskohtul õigus kaebust tagastada HKMS
§ 121 lg 2 p 1 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada.
6. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma
õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõige 2 täpsustab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku
õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul.
Kaebeõiguse kindlakstegemiseks tuleb kontrollida, kas isikul on riivena väljenduv puutumus
vaidlustatud haldusakti või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral
tähendaks isiku õiguste rikkumist.
HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui
kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7. Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2012. a määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 16. mai 2013. a
määruse tegemisel lähtuti eeldusest, et kaebaja viibis trenažööride äraviimise ja kaebuse
esitamise ajal eluhoones S8, kus tal oli võimalik trenažööre enne nende äraviimist kasutada.
Asja materjalidest nähtuvalt asus kaebaja alates 25. augustist 2011 kuni vähemalt 27.
augustini 2013 kartseriosakonnas P2 (tl 72).
Tartu Halduskohus esitas 5. septembril 2013 Viru Vanglale kohtunõude, milles palus
selgitada, kas osakonnas P2 asudes oli kaebajal võimalik kasutada eluhoones S8 asuvaid
trenažööre, st kas trenažööride äraviimine eluhoonest S8 sai riivata kaebaja õigust tegeleda
kehakultuuriga, kasutades selleks nimetatud hoonesse paigaldatud trenažööre. Kaebaja suhtes
kõnealuste trenažööride kasutamise osas piirangu kohaldamisel palus kohus viidata piirangu
alusele ja selgitada piirangu sisu.
Viru Vangla selgitas 20. septembri 2013. a vastuses, et 25. augusti 2011. a käskkirjaga määrati
kaebajale kartserikaristus kolmeks kuuks koos vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse
piiranguga ning isiklike esemete kasutamise keeluga. 25. novembri 2011. a käskkirjaga
pikendati kaebaja kartserikaristust ning liikumis- ja suhtlemispiirangut kolme kuu võrra,
keelates lisaks kehakultuuriga tegelemise. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja
eeltoodud käskkirju vaidlustanud. Viru Vangla märkis, et kuigi 25. augusti 2011. a käskkirjaga
ei määratud kaebajale kehakultuuriga tegelemise keeldu, kehtis kaebaja suhtes liikumis- ja
3-12-228
suhtlemisvabaduse piirang, mis tähendab, et kindlasti ei viidud kaebajat hoone S8
eluosakonda, kus teised kinnipeetavad võisid viibida ja vabalt liikuda.
8. Eeltoodust ilmneb, et trenažööride äraviimise ja kaebuse esitamise ajal viibis kaebaja
kartseris ning tema suhtes kehtisid piirangud, mis välistasid kaebaja õiguse viibida hoone S8
eluosakonnas ja kasutada seal asuvaid trenažööre. Seega ei saanud trenažööride äraviimine
riivata kaebaja õigust tegeleda kehakultuuriga, kasutades selleks nimetatud hoonesse
paigaldatud trenažööre.
Samuti ei tulene praegusel juhul kaebajale ühestki õigusaktist õigust esitada kaebust teiste
isikute õiguste või avaliku huvi kaitseks.
Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ja kaebus
tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse
ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Krull
kohtunik