2-13-17197/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-13-17197 Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2013, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Iko Nõmm, Kaupo Paal Kohtuasi H L (L) hagi H L (L) vastu elatise saamiseks Hagi hind 1440 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.07.2013 otsus koos 04.09.2013 täiendava otsusega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad H L apellatsioonkaebus Hageja H L

(isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX), seaduslik esindaja Kaire L Kostja H L (isikukood XXXXXXX, XXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast H L apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 10.07.2013 otsuse ja 04.09.2013 täiendava otsuse peale ning tagastada see koos lisatud materjaliga läbivaatamatult kaebuse esitajale.

2. Määruse ärakiri toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

H L esitas 17.04.2013 oma seadusliku esindaja Kaire Linnu kaudu Harju Maakohtule hagi H L vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuine elatusraha 160 eurot tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2013, kuna hageja seaduslik esindaja haigestus ja jäi töövõimetuspensionile. Kostja tasus eelnevalt elatist 95, 75 eurot kuus, mis ei kata enam lapse tegelikke vajadusi.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last ja hagejale makstava elatise suurus peab olema võrdne teistele lastele makstava elatisega. Pealegi on hageja põhjustanud oma käitumise eest saadud rahatrahvidega põhjendamatuid kulutusi.

Harju Maakohus rahuldas 10.07.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) hageja ülalpidamiseks alates 17.04.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni 29.07.2016. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Maakohus lahendas tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt lihtmenetluses, tegi otsuse ilma põhjendava osata (TsMS § 405 lg 1 p 9) ning märkis, et täiendab otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kostja teatas 18.07.2013 kohtule oma soovist esitada apellatsioonkaebus. Harju Maakohus tegi 04.09.2013 täiendava otsuse.

10.10.2013 esitas H L Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks seaduses sätestatud alammääras alates 17.04.2013 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kostja palub kohtul kaaluda menetlusökonoomia põhimõtte rakendamiseks tsiviilasjade nr 2-13-1719 ning nr 2-13-35089 liitmist TsMS § 374 alusel.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Antud juhul oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt võetakse TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine asjas TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Hageja nõudis hagiavalduses igakuise elatusraha 160 eurot saamist tagasiulatuvalt alates jaanuarist 2013. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alammääras alates 17.04.2013, s.o hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt puuduvad antud asjas objektiivsed põhjendused ja tõendid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.

Ringkonnakohus märgib siiski järgmist. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (perekonnaseaduse (PKS) § 99). Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ei või olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Ülalpidamise suuruse määramisel ei pea seadus üldjuhul arvestatavaks asjaoluks vanemate varalist seisundit. Vastupidi, PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Ebapiisava palga saamine ei vabasta töövõimelist vanemat seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapse vanemal kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Seega on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lapse vajaduste rahuldamise. Mõjuvat põhjust, mis annaks alust kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ja vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra, ei ole kostja esile toonud. Lapsele minimaalse ülalpidamise võimaldamine, s.o 160 euro kostja kanda jätmine on esiletoodud asjaolusid arvestades seaduslik ja õiglane.

Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei esitatud (TsMS § 638 lg 10).

Ü. Jänes

I. Nõmm K. Paal