4-13-2527/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-13-2527

Otsuse kuupäev 26.09.2013

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi F.T väärteoasi Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi

Vaidlustatud lahend Politsei-

ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe otsus 23.04.2013 väärteoasjas nr: 2590,12,006318

Kaebuse esitaja menetlusalune isik F.T

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 23.09.2013, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik F.T ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindajad Ave Uue ja Aulis Vahula

Lõpposa

Jätta F.T (isikukood xxx, elukoht xxxx, töökoht , varem väärtegude xxxx toimepanemise eest 20-l korral karistatud, osa rahatrahve tasumata) kaebus rahuldamata ning

Politseija Piirivalveameti (registrikood 70008747, Pärnu mnt 139 Tallinn) Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas

Jõe otsus 23.04.2013 väärteoasjas nr: 2590,12,006318, millega määrati F.T-le Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel karistuseks eriõiguse äravõtmine 3 kuuks, muutmata.

Liiklusseaduse § 127 alusel on F.T kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest (seega hiljemalt 03. oktoobriks 2013).

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

18.10.2013, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassats

iooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik Heido Tammekand koostas menetlusalusele isikule F.T-le 31.03.2013 väärteoprotokolli AB 15.12.2012 kell 11.48 Lääne 1325010 (tl 9) selle kohta, et F.T - Viru maakonnas Tamsalu vallas J.-Jaani Tamsalu Kullenga mnt ja Ambla Tamsalu mnt – – –

18,1 km-l, liikudes Tamsalu suunas, juhtides mootorsõidukit ei arvestanud sõidukiiruse valikul oma sõidukogemusi ja teeolusid, samuti ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja teiste vara, juht ristmikul eiras liiklusmärgi 221 (Anna teed) nõudeid, mille tulemusel sõitis otsa vasakult poolt lähenenud sõidueesõigust omavale veoautole (xxxx), põhjustades sellega varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Tervisekahjustus tekitatud K ja varaline kahju on tekitatud Swedbank Liising

- . Sellega Ž AS le rikkus menetlusalune isik F.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 16 lg 1, § 17 lg 1, § 50 lg

3 p 1, § 57 lg § 56 lg 1 nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1,

Menetlusalune isik F.T esitas 31.03.2013 kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause (tl 10), milles selgitas juhtunu asjaolusid. 15.12.2012 juhtus liiklusavarii, kui ta liikus J.-Jaani Tamsalu Kullenga mnt ja Ambla-Tamsalu mnt ristmikule ja libises

– – väga

libeda rekkale ette.

-40 te teeolude tõttu peateele Ta valis võimalikult väikse sõidukiiruse 30 km/h, kuid oli ikka ikkagi kaotas auto üle kontrolli, sest seal väga libe ja auto ei jäänud

pidama. Menetlusalune isik palus temalt juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna ta on peres ainuke leivateenija. Juhtimisõiguse äravõtmisel jääks ta töökohast kohe ilma.

2. Politseina ja Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskon patrullteenistuse

23.04 vanemväärteomenetleja Arnas Jõe .2013 otsusega väärteoasjas nr: 2590,12,006318 (tl 8) karistuseks LS § määrati menetlusalusele isikule F.T-le

223 lg 1

alusel e 3 kuuks, sest F.T 15.12.2012 kell 11.48 -Viru eriõiguse äravõtmin Lääne maakonnas Tamsalu vallas J.-Jaani Tamsalu Kullenga ja Ambla-Tamsalu mnt ristmikul – – , juhtides mootorsõ sõidukiiruse valikul oma sõidukogemusi ja teeolusid, idukit, ei arvestanud samuti ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada inimesi ja teiste vara, juht ristmikul eiras LM

221 (Anna teed) nõudeid, mille tulemusel sõitis otsa vasakult poolt lähenenud sõiduõigust omavale veoautole (xxxx

), põhjustades sellega varalise kahju ja tervisekahjustusega lõppenud liiklusõnnetuse. Ž Tervisekahjustus tekitatud K ja varaline kahju on tekitatud Swedbank

Liising

- . Menetlusalune isik F.T 1, 56 lg 1, 50 lg 3 p 1, 57 lg 1, AS le rikkus LS § 16 lg

17 lg 1 nõudeid.

Nimetatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha

vaatlusprotokolli, fototabeli, tunnistaja E. M okolli, tunnistaja A. T ülekuulamise prot ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, haigla teatise nr 86 ga ning vastulausega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt selgitab juhtunut ja palub juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna arvab, et kaotab siis töökoha.

K menetleja leiab, et ohtuväline liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega, sündmuskoha vaatluse j enda samuti a

selle käigus tehtud fotodega. Kohtuväline menetleja asub seisu ntud väärtegu on kohale, et a

kvalifitseeritud õigesti ja karistatav LS § 223 lg 1 . Kohtuväline menetleja märgib, et alusel vaatamata varasemale korduvale karistamisele liiklusalaste süütegude (sh ka liiklusõnnetuse põhjustamine) ajalikke järeldusi teinud, millest nähtub eest, ei ole menetlusalune isik neist v

tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese Karistuse määramisel on , kui kaasliiklejate suhtes.

tähtsad ka õiguskorra kaitsmise huvid, mida saab tagada vaid juhul, kui ohtlik ikleja li liiklusest kõrvaldatakse isikul on seoses tööga vaja mootorsõiduki . Asjaolu, menetlusalusel et

juhtimis teda e õigust, peaks tal iga päev liikluses osaledes meeles olema ning sundima hoiduma liiklusreeglite rikkumisest. Seega peaks menetlusalune isik ise tegema kõik selleks, et järgida liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse, kui ka rahalised vahendid. Isik

omab esmast juhtimisõigust, tal puuduvad kogemused ja seetõttu peaks ta liikluses olema hoolsam ja ettevaatlikum. Vastulauses toodu kohta ei d põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Seetõttu jäetakse taotlus rahuldamata ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

3. Menetlusalune isik F.T (tl esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kohtule kaebuse 2), paludes

.

kohtuvälise menetleja otsus tühistada Ta märgib, et juhtis mootorsõidukit lubatud sõidukiirusega, aeglustas sõidukiiruse minimaalseks enne ristmikule jõudmist, aga auto lihtsalt libises peateele , kuna ristmik oli liivatamata ja hoolimata pidurdamisest ta välja täiesti

pidama ei saanud. taotleb rahatrahvi mõistmist ja peab ebaõiglaseks F.T juhtimisõiguse äravõtmist.

4. Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Politseija Piirivalveameti Rakvere politseijaoskond on oma vastuskirjas menetlusaluse isiku F.T kaebusele (tl

35-45) seisukohal, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS

§ 56 lg 1 kohaselt on süü. Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti F.T

tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. Antud väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ja karistatav LS § 223 lg 1 alusel. Vaatamata varasemale kor (

eest, ei duvale karistamisele liiklusalaste süütegude, sh ka liiklusõnnetuse põhjustamine)

ole menetlusalune isik neist vajalikke järeldusi teinud, milles nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese, kui kaasliiklejate suhtes. F.T ei ole aru saanud oma teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

Kohtuväline menetleja palus jätta nende otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik oma kaebuse juurde. F.T ei saanud F.T aru, mille eest teda karistati, kuna juhtus õnnetus. Teerist oli jääs ja auto ei jäänud pidama. Menetlusalune isik leidis, et Ta pidi liiklusõnnetuses olid süüdi ilmastikuolud, sest tee oli jääs. andma teed peateel , aga ei saanud pidama. Isik tunnistas, et temalt on lähenevale sõidukile ühel korral juhtimisõigus ära võetud kui rongiõnnetus juhtus õnnetus , . Nimetatud juhtus

Tamsalus ja siis leiti tema verest amfetamiini. Kuidas see tema organismi sattus, menetlusalune isik ei teadnud. sõnul on tal esmane juhiluba, mis on välja antud F.T

13.08.2012 kinnitas, et , kuid 2 aastat enne seda oli tal ka juhtimisõigus. F.T liiklusõnnetus juhtus 15.12.2012 kell 11.48. Tema juhtis hõbedast värvi sõiduautot xxxx. Sõidukis olid peale tema veel naine, kes istus ees kõrval ja laps, kes oli tema taga turvatoolis. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai tervisekahjustusi tema naine. F.T väitel alustas ta sõitu Tapalt ja plaan oli sõita Rakveresse. Sõber helistas, et ta võtaks tema ka Tamsalust peale. Ta sõitis mööda Ambla

-Tamsalu maanteed. Teeolud olid libedad, ristmik eriti. F.T ütlustest nähtub, et ta tegi 5 stmikku möödasõidu, sõites 90 või veidi vähem -6 km enne ri

km/h. See auto, millest ta

-70 km/h. 300-400 m enne ristmikku sõitis mööda, sõitis 60

vähendas ta kiirust, sõites kiirusega 30-40 km/h. Ta võttis hoo maha, aga ikka libises ristmikule. Hoo mahavõtmine ei jäänud hiljaks. Laps ja naine olid peal, mistõttu ta tahtis ettevaatlikult sõita. F.T väitis, et ta nägi juba kaugelt, et rekka tuleb. Ta pidurdas katkendlikult, hoides jalga piduri peal ja lastes siis lahti. Kiirus oli minimaalne, kuid auto oli raske, pid . ama ei jäänud ja libises peateele välja Enne ristmikule jõudmist, sõitis tema taga veel üks auto. F.T sõnul oli tal õige valitud kiirus, ta arvestas teeolusid. Menetlusalune isik peateele leidis, et talle määratud karistus on absurdne, sest ega ta meelega ette ei sõitnud Kaebuse esitas ta põhjusel, et karistus on liiga karm. .

Tunnistaja E M kinnitas kohtuistungil, et see võis olla 15.12.2012 kell 11.48. Tunnistaja sõnul tuli ta Väike Maarja poolt ja liikus Järva - -Jaani poole. Tema juhtis veoautot (xxxx paakauto, mille peal oli 11 , -Jaani-Tamsalu-

000 liitrit põlevkiviõli) liikudes peateel mööda Järva Kullenga maanteed. Enne liiklusõnnetust märkas ta 2 autot peateele lähenemas. Enne ta pidurdada ei jõudnud, kuna ei mõelnud, et auto, mis tuleb kõrvalteelt, ei saa pidama.

Sõiduauto sõitis tema veoauto sõnul oli lubatud 90 km/h, parempoolsesse esirattasse. E M kuid tema liikus 81 km/h ja hullumeelsus oleks olnud kiiremini sõita. Tunnistaja märkis, et teeolud olid väga libedad . Kokkupõrke tagajärjel sattus tema sõiduk ja pidamist ei olnud külglibisemisse, pidama sai ta 200 m kokkupõrke kohast eemal.

Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil, et Tema juhtis see võis olla 15.12.2012 kell 11.48.

xxxx

-Maarja poole. , sõites kiirusega 90 km/h Moelt Väike Tunnistaja ütlustest nähtub, et

temaga samas suunas liikus suurel kiirusel xxxx ristis hõbedane , mis sattus Nõmmküla külglibisemisse. Tema veel ütles abikaasale, et rumal inimene, kuna teeolud olid libedad. Nad said 2,5 km -3 km enne seda ristmikku, kus toimus edasi sõita , kui sama sõiduauto sooritas 2 kokkupõrge, neist möödasõidu. Tunnistaja avaldas, et jõudes Kullenga ja kiirusega 95+ km/h Ambla mnt risti, hakkas ta juba varakult kiirust vähendama. Ta nägi, et juht ei võtnud xxxx

kiirust maha, hakates alles viimasel hetkel pidurdama. Ta nägi, et tagumised pidurituled läksid

2 korda põlema. eestpoolt sisse sõitis. Tunnistaja Kullenga poolt tuli veok, millele xxxx märkis, et tee oli libe ja ristmik, kus kokkupõrge toimus Tunnistaja ütluste , oli liivatamata. kohaselt liikus xxxx

tema ees ja oli kogu aeg tema vaateväljas.

Kohtuvälis väärtegu on täielikult tõendamist e menetleja esindaja leidis kohtuistungil, et leidnud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus. Libe tee ei saa iseenesest olla liiklusõnnetuse põhjustaja. Liiklusõnnetuse põhjustab ikkagi juht, kes libedal teel sõidab. Juht peab valima vastavalt teeolule vastava kiiruse. Menetlusalune isik ise teadis ka, et tee on libe ja oleks pidanud valima kiiruse, mis võimaldab õigel ajal auto seisma jätta, seda enam, et ta ei olnud autos üksi. Oma sellise teoga pani ta ohtu iseenda ja teiste inimeste elud. Liiklusõnnetust oleks olnud võimalik ära hoida. Menetlusalus t isikut on varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest. Töö kaotus ei ole asjaolu, millest tulenevalt ei tohi juhtimisõigust ära võtta. Kohtuvälis palus jätta kaebus rahuldamata ja e menetleja esindaja nende otsus muutmata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata -

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS

223 lg 1 - - § näeb ette vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 56 lg 1 sätestab, et ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. LS § 50 lg 3 p 1 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. LS § 57 lg 1 sätestab, et kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. LS § lg

1 kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest.

7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. rrakaitsebüroo Rakvere Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ko politseijaoskonna avariipolitseiniku Heido Tammekandi poolt 31.03.2013 koostatud väärteoprotokolli AB 1325010 on tõenditeks kohaselt fotod, skeem, indikaatorvahendi

kasutamise protokollid, teatis kannatada saanud isiku saabumisest, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistajate ülekuulamise protokollid.

F.T 11-12

15.12.2012 menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist (tl ) nähtub, et

kella 11.30 paiku xxxx reg nr xxxx Tapa linnast Tamsallu. hakkas ta juhtima sõiduautot

Kõrvalistme Ž l istus tema elukaaslane K ja tagaistmel vasakul turvatoolis istus J K. Kella

11.48 paiku juhtis ta xxxx-d - -Jaani Tamsalu - mööda Tamsalu Ambla maanteed Järva – Kullenga maantee poole. Ta võttis varakult enne ristmikku hoo maha. Ta hakkas pidurdama, aga kuna tee oli väga libe, siis libises ta ristmikule välja ja ette vasakult poolt lähenenud veoautole. F.T sõnul nägi ta ammu, et veoauto tuleb, aga auto lihtsalt libises ristmikule. Ta pidurdas katkendlikult, lasi vahepeal lahti piduri ja siis jälle vajutas. Lõpuks vajutas ta väga kõvasti, aga ikka libises auto edasi. Kokku põrkasid veoauto parem esiosa ja tema auto esiosa. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai põrutada tem Ž a elukaaslane K , kes viidi

Rakvere Haiglasse kontrolli. Tema arvates on liiklusõnnetuses süüdi libe tee, kuna tee oli liivatamata ja väga libe. Ta teadis, et temal on kohustus anda teed.

Tunnistaja E M on kohtuvälises menetluses ülekuul öelnud, et atuna tunnistajana (tl 13) 15.12.2012 umbes kella 11.30 paiku hakkas ta juhtima veoautot xxxx reg nr xxxx Tamsalu vallast Sääselt, kus võttis tsisterini 11 tonni ahjukütust. Ta sõitis mööda Järva – -Jaani

Tamsalu - ani suunas -Tamsalu maantee ristmiku

– Kullenga maanteed Järva Ja . Jõudes Ambla lähedale , märkas ta, et Ambla poolt sõitis ristmikule välja hõb ja ristmikule edane xxxx, mis sõitis tema väitel oli tema sõiduki kiiruseks umbes 80 km/h poolt juhitud veoautole ette. E M

ja silma järg kiiruseks oli umbes 50 km/h. Toimus kokkupõrge, mille i arvas, et xxxx tulemusel tema veoauto läks külglibisemisse ning ta suutis sõiduki pidama saada umbes 200 m kaugusel kokkupõrkekohast. Kannatada sai tema veoauto parem esimene nurk. Päästeametisse helis taga sõitev juht. Tunnistaja arvates oli liiklusõnnetuse põhjuseks tas xxxx see

, et sõiduauto juht ei märganud teda õigeaegselt ja teeolud olid väga libedad.

Tunnistaja A T - lnud, et on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna tunnistajana (tl 15 16) öe 15.12.2012 juhtis ta endale kuuluvat mootorsõidukit Väike xxxx -Maarja suunas. Kodust xxxx hakkas ta sõitma umbes kella 11.00 paiku. Enne seda, kui ta jõudis Ambla – Tamsalu maantee risti, kust keeras Tamsalu suunas, märkas ta, et tagant läheneb talle hõbedast värvi sõiduauto ning sai aru, et tegemist on xxxx-ga. Ta pani tähele, et sealt ristmikult väljasõiduga sattus xxxx T ning külglibisemisse. A ütlustest nähtub, et ta sõitis rahulikult edasi umbes 90 km/h umbes 3 km xxxx enne järgmist ristmikku möödus see tema autost. Ta sõitis järgi, nende xxxx vahe oli umbes 300 m. Tunnistaja sõnul sõitis ta mäkke tõusul vaikselt, kuna kohe oli Anna teed märk. Ta pani tähele, et see eessõitev pidurdas, aga tundus, et väga hilja ni xxxx ng järgmine hetk toimus kokkupõrge mööda peateed sõitva veoautoga.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollide kohaselt (tl 17-18) olid menetlusalune isik F.T ja tunnistaja E M 15.12.2012 kained.

Liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumise teatise (tl 19) kohaselt oli 15.12.2012 Tamsalu vallas Tamsalu-Ambla ristis toimunud liik (rindkere lusõnnetuses kannatanuks K Ž kontusioon, parema põlve põrutus).

Sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl ritud sündmuskoha asukoht, teeolud, 20-21) on fiksee liiklusõnnetuses osalejad Ž Sündmuskoht on Lääne , kahjude kirjeldus ja vigastatu K andmed. - Viru maakonnas Tamsalu vallas J.-Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt ja Ambla-Tamsalu mnt 18,1 km. libe. Sõidutee mõlemas suunas väga Vaadeldud on liiklusõnnetuses osalenud sõiduautot xxxx reg nr xxxx, mille esi xxxx reg nr xxxx osa on täielikult deformeerunud ning veoautot , millel on kahjustatud parem esinurk ja parem esiratas. lisaks Sündmuskoha vaatlusprotokolli on liiklusõnnetuse skeem ja fotod (tl 22-30).

Karistu - isikut F.T on sregistri väljavõttest (tl 31 33) nähtub, et menetlusalust väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt LS alusel ja muuhulgas LS § 223 lg 1 alusel.

Kohus kontrollis kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel ning leiab, et LS

- 1 § lg s sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku

F.T poolt on kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega täielikult tõendamist leidnud.

8. Menetlusalune isik F.T on nii kui ka kohtuvälises menetluses antud ütlustes kohtuistungil tunnistanud seda, et ta ei suutnud pea xxxx reg nr tada tema juhitud sõiduautot

xxxx el liikunud veoautole. Samas on menetlusalune isik leidnud, et ning sõitis otsa peate

õnnetuses oli süüdi libe ja liivatamata tee, mistõttu hoolimata sellest, et võttis ta ei suutnud

aegsasti hoo maha ning pidurdas, enne ristmikku pidama saada. Kohtuistungil sõiduautot antud ütlustes on menetlusalune isik öelnud, et kuna autos olid ka tema naine ja laps, tahtis ta ettevaatlikult sõita. Samas on enne liiklusõnnetust menetlusaluse isiku taga liikunud tunnistaja A T kinnitanud, et menetlusaluse isiku juhitud xxxx liikus suurel kiirusel (95+ km/h), tehes temast 2-3 kilomeetrit enne r möödasõidu istmikku, kus kokkupõrge toimus Enne möödasõidu .

tegemist sattus menetlusalus

e isiku poolt juhitud sõiduk Nõmmküla ristis külglibisemisse. Liiklusõnnetuse toimumispaigaks olevale ristmikule jõudes menetlusalune isik hoogu maha ei võtnud ja hakkas pidurdama alles viimasel hetkel.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku F.T istmikku aegsasti hoo väide, et ta võttis enne r maha, on aja A T ümber lükatud tunnist ütlustega, millistes ei ole kohtul põhjust kahelda, sest nimetatud tunnistaja

liikus menetlusaluse isiku taga ning seetõttu oli tal täielik ülevaade sellest, millise kiirusega menetlusaluse isiku juhitud xxxx millal ristmikule lähenes ja pidurdas.

Asjakohane ei ole menetlusaluse isiku väide, et tegemist oli õnnetusega ning et tema ei ole liiklusõnnetuses süüdi. Menetlusalune isik teadis, et tee oli libe, kuivõrd F.T ta oli juba

tunnistaja A T väitel Nõmmküla ristmikul sattunud külglibisemisse. Sellest tulenevalt oleks menetlusalune isik pidanud võtma aegsasti hoo maha ning sõitma kiirusega, mis võimaldanuks tal enne ristmikku pidama saada. Menetlusaluse isiku käitumist ei õigusta asjaolu, et teelõigul, kus liiklusõnnetus juhtus, oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ning et menetlusalune isik lubatud sõidukiirust ei ületanud. Menetlusalune isik F.T oleks pidanud kohandama sõidukiiruse selliseks, mis võimaldanuks tal vajadusel pidurdada ja sõidueesõigust omavale sõidukile teed anda.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel.

9. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kohtulikul uurimi is tõendamist, et LS § sel leid

-s 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik F.T.

Menetlusalune isik F.T omab esmast juhtimisõigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt otsusesse märgituga, et omades esmast juhtimisõigust, peab juht kogemuste puudu ja ettevaatlikum. mise tõttu olema liikluses hoolsam Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks menetlusalune isik ette näinud, et tulenevalt libedatest teeoludest tuleb ristmikule jõ gsasti maha võtta või vajaduse korral sõiduk seisma jätta, vältimaks udes hoog ae kokkupõrget peateel liikuvate sõidukitega.

LS- st tuleneb liikleja kohustus arvestada teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik F.T oma käitumisega näidanud üles ükskõiksust teiste inimeste eludesse ja varasse, kuivõrd ta seadis käitumisega oma teadlikult

ohtu elukaaslase

oma sõiduautos viibinud ja lapse. Kaassõitjate olemasolul peab juht teeoludega rohkem arvestama ning sõidukiiruse valikul tähelepanelikum olema, et vältida teiste inimeste vigastamist. Ka tuleb teiste isikute vara kahjustamist. vältida

10.

223 lg 1 ena ette LS § näeb karistus rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue ks. Käesoleval juhul on menetlusalusele isikule ks kuu

F.T-le karistuseks määratud eriõiguse äravõtmine kolmeks kuuks, s.o sanktsiooni keskmine määr.

LS

§ 125 lg 1 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine on LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega seotud süüteo eest kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud põhi või lisakaristus, mille sisuks on keeld juhtida sõidukit. -

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku F.T karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse on 23.04 vanemväärteomenetleja Arnas Jõe .2013 otsuses väärteoasjas nr:

2590,12,006318 leidnud, et menetlusalusel isikul peaks liikluses kohtu arvates õigesti

osaledes iga päev meeles olema, et ta vajab juhtimisõigust seoses oma tööga. Nimetatud asjaolu peaks sundima teda hoiduma liiklusreeglite rikkumisest.

Kohus arvestab asjaoluga, et menetlusalune isik F.T on ka varem samalaadse, s.o LS §

223 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo toime pannud. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanema Margo Kuke otsusega 28.02.2012 väärteoasjas nr: 2590,12,000231 määrati F.T-le LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 167 trahviühiku ulatuses, s.o 668 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks (tl 37-38), sest 18.01.2012.a kella

03.15 paiku toimus liiklusõnnetus Lääne Virumaal Tamsalu linnas Koidu tn fooriga tähistatud -

raudteeülesõidul, kus sõiduauto reg märgiga , mida juhtis F.T, sõitis ette

xxxx xxxx vasakult lähenenud kaubarongi vedurile C36 . Liiklusõnnetuse -71 reg nr 1546, mida juhtis A S

tagajärjel sai vigastada sõiduauto juht, kes toimetati Rakvere haiglasse. K istusregistri ar väljavõttest nähtub on väär

, et menetlusalu isikut F.T st teokorras korduvalt karistatud, s hulgas korduvalt LS alusel. Kohtu hinnangul eal ei ole varasemad karistused vajalikku mõju avaldanud menetlusalune

uete rikkumist. , kuivõrd isik on jätkanud LS nõ

Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku kaebuses tooduga, et talle tuleks mõista F.T

karistuseks rahatrahv, mitte juhtimisõiguse äravõtmine töö , sest vastasel juhul ta kaotaks ,

olles pere ainuke ülalpidaja tuväline menetleja on . Kohus on seisukohal, et koh

menetlusalusele isikule karistuse määramisel arvestanud selle üldja eripreventiivseid eesmärke, rikkuja isikut ja võimalust teda just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest. Menetlusalusele isikule on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, järgitud on väärteomenetlusõigust, samuti on karistuse kohaldamine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul alusele käesoleval juhul õigustatud määrata menetlus isikule F.T-le karistuseks eriõiguse äravõtmine 3 kuuks, s.o ettenähtud sanktsiooni keskmises määras.

11. - -dest 133 - Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p st 1, §

135 jätab kohus

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Arnas Jõe 23.04.2013 väärteoasjas nr: otsuse 2590,12,006318 muutmata ja F.T kaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik