1-13-8132/23 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. septembril 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-8132 (13240101374) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova Tõlk Irina Ogurova Kriminaalasi B.E süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav B.E

Elukoht: xxx (registris: xxx), isikukood , EV XXX

kodanik, algharidus, emakeel

– vene keel, ei tööta. Varasemad karistused: kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

- 28.02.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7 alusel mõisteti vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- 01.06.2009 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS §

199 lg 2 p 7,8, 9, KarS § 121 alusel mõisteti vangistus 8

kuud, KarS § 69 lg 1 alusel mõisteti üldkasulik töö 294 tundi katseajaga 8 kuud;

- 28.07.2010 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt KarS § 344 lg 1, KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 74 lg 1 alusel mõisteti

vangistus 3 aastat vangistust, koheselt ärakandmisele 6

kuud vangistust, vangistus 2 aastat 6 kuud katseajaga 2 aastat 6 kuud.

Tõkend - vahistamine alates 10.04.2013. Kaitsja Tatjana Golovanova

2

Kohtuistungi toimumise aeg 26. september 2013.a

RESOLUTSIOON

Tunnistada .E süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 2 B

(kaks) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada B.E vangistusega 1 (aasta) ja 4 (neli) kuud.

Karistusaega arvestada alates 10.04.2013.

Mõista .E lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada B -

kaheksakümmend) eurot, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest

129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate teg

emise eest 45 (nelikümmend viis) senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel vabastada .E osaliselt menetluskulude tasumisest, B jättes osa, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot riigi kanda.

Määrata, et .E on õigus tasuda väljamõistetud m B enetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske

Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „B.E

, kriminaalasja nr 1 8132, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda -13-

vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 27. septembrist 2013.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 18. oktoober 2013.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

3

I Süüdistuse sisu

B.E le esitati süüdistus - selles, et tema 04.04.2013.a kella 01.00 paiku, olles

alkoholijoobes Narvas baari „Karina“ (Tallinna mnt. 52) juures, tegutsedes võõra vallasasja

äravõtmise eesmärgil, tungis kallale I , lükkas teda ja peale viimase kukkumist asfaldile, K

rebis jõuga kaelast kuldketti maksumusega 1500 eurot, tekitades kannatanule füüsilist valu,

ning

seejärel jooksis varastatuga sündmuskohalt ära.

Nimetatud tegudega pani B.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, mis on toime pandud avalikult vägivalla kasutamisega, s.o. KarS §

200 lg 1 ettenähtud kuriteo.

II Kohtuistung

Kohtuistungil B.E tunnistas ennast süü kahetses tehtut ning ütluste di, andmisest

keeldus. Lisas, et ta ise tuli politseisse, andis politseile keti ise välja ning soovis kannatanu ees vabandada. Palub kohtul määrata talle ühiskondlikult kasulik töö, et ta saaks osaleda oma laste kasvatamises.

Prokurör leidis kohtuistungil, et süüdistatav tunnistas oma süüd ning tema süü on tõendatud

ka teiste tõenditega. Kuna süüdistatav kasutas vägivalda asja omandamiseks, on tema tegu

kvalifitseeritud röövimisena. Prokurör leidis, et süüdistatav on eelnevalt kohtu poolt

karistatud ning vaatamata sellele ei ole teinud oma käitumisest järeldusi. Kergendava asjaoluna tõi prokurör välja, et süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Lähtudes B.E

teost ning isiksusest palub prokurör mõista süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra ning mõista talle karistuseks 2

aastat vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 10.04.2013. Samuti palub prokurör süüdistatavalt välja mõista sundraha ja menetluskulud.

Süüdistatava B.E kaitsja leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja

rõhutas, et süüdistatav tuli 6 päeva hiljem ise politseisse ning 2 päeva hiljem andis välja ka

kuldketi. Kaitsja hinnangul tuleks karistada B.E 2-aastase vangistusega, millest reaalselt ärakandmisele kuuluks 6 kuud ning ülejäänud karistus KarS § 69 ja KarS § 75 alusel

tuleks asendada üldkasuliku tööga. rvates võimaldab selline karistus süüdistataval Kaitsja a

tööle asuda ning oma lapsi kasvatada. Samuti palus kaitsja kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja lubada süüdistataval menetluskulud tasuda ositi 1 aasta jooksul.

III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

B.E süüdistatuna KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo

200 lg 1 toimepanemises

Objektiivsest küljest seisneb röövimine võõra vallasasja äravõtmises vägivalla abil. Vägivald

võib seisneda nii kehalises väärkohtlemises kui ka ähvardamises. Sisult on vägivald

kannatanu psüühiline või füüsiline mõjutamine. Füüsiline vägivald on kehalise jõu

rakendamine kannatanu füüsiliseks mõjutamiseks tema osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumiseks, mis loob aluse asja üleminekuks.

4

Kohus leiab, et B.E poolt KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemine on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega Süüdistatav B.E kogumis. tunnistas ka ise ennast talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi.

Kannatanu I K -5) tuleneb ütlustest ja fototabelist (tl 1 , et B.E kasutas kannatanu

suhtes vägivalda, mille abil võttis tal ära kaelaketi t . Kannatanu selgitab, et viibis 03.04.2013

baaris Karina. Umbes kella 01.00 paiku läks kannatanu välja, et teha suitsu ning võtta Swedbangi automaadist raha. Baari sissepääsu juures seisis kannatanule tundmatu mees, kes samuti suitsetas. Baarist väljus noormees, kes palus kannatanult tuld ning peale välgumihkli andmist haaras kannatanu kaelaketist. Seejärel lükkas noormees kannatanut, viimane kukkus

ja noormees kummardus tema kohale, tõmmates keti kaelal risti ning hakkas kannatanut

kägistama. Noormees tõmbas ketist ja kett läks katki. Kui noormees hakkas ketiga minema jooksma hakkas kannatanu karjuma, et talt tõmmati kaelakett ära ning palus politsei kutsuda. Seejärel jooksis kannatanu juurde baari ees suitsu teinud mees ning peale küsimist, mis juhtus

jooksis keti rebinud n noormees, kes oormehele järele. Samuti jooksis temaga kaasa veel üks

tegi väljas suitsu, eelnevalt olid nad baaris istunud keti rebinud noormehega samas lauas. Kannatanu kinnitas, et tunneks keti rebinud noormehe ära. Kett ise oli umbes 7 cm lai, 65 cm

pikk ja kaalus 27 g. Kett maksis 1500 eurot. Fototabelis tugev t nähtub, et kannatanu kaelal oli

punane joon, mis kohtu hinnangul tõendab seda, et kannatanult keti ära võtmisel kasutati

vägivalda. Äratundmiseks esitamise protokolli (tl 27 annatanu ära B.E -30) kohaselt tundis k

, kui mehe, kes teda ründas ja talt keti kaelast rebis. Kohtul ei ole alust kahelda

kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses, kuna need haakuvad ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Nimelt tuleneb tunnistaja I B -11, -41 ütlustest (tl 7 ), et tema koos B.E ja 37

A P läksid 03.04.2013 baari Karina. Baaris istusid nad kolmekesi lauas, tarbisid alkoholi

ning aeg-ajalt käisid väljas suitsetamas. Kui nad viimast korda välja läksid nägi tunnistaja väljas neiut, kes seisis baari sissepääsu juures ja suitsetas. Tunnistaja seisis neiu poole seljaga,

kuna hakkas juttu rääkima baari juures seisnud mehega. Mõne minuti pärast I. B kuulis, et neiu karjub, kui ta ümber pööras lamas neiu asfaldil, tema kohal seisis B.E ja hoidis

millestki kaela juures. P seisis meetri kaugusel B.E st ja neiust. Seejärel B.E -

sirutas ennast järsku välja ja jooksis Astri kaupluse poole ning majade hoovi. Neiu hakkas

karjuma ning tunnistaja koos mehega, kellega ta suitsetas, jooksid majade hoovidesse B.E le järele. Oma tuttavaid, kes ära jooksid, - tunnistaja ei leidnud ning meest, kellega

ta jooksis rohkem ei näinud. B.E ja P sõnade ta rohkem ei kohtunud. Tunnistaja

kohaselt ajal, kui nad olid Vadimi ja A a baaris tulid Vadimi juurde kaks neiut. Neiud olid

baaris natukest aega, seejärel tuli neile auto järele ning nad sõitsid ära. Peale neidude äraminekut olid nemad baaris veel tükk aega.

Nimetatud tunnis unnistaja A K -16), kus taja ja kannatanu ütlustega haakuvad t ütlused (tl 12 ta selgitas, et 03.04.2013 viibis ta baaris Karina. Ühel momendil läks ta välja suitsu tegema.

Baarist umbes 3 meetri kaugusel seisis üleriieteta neiu. Tunnistaja juurde astus noormees ja küsis suitsule tuld. Kuni tunnistaja ja noormees suitsu tegid märkas tunnistaja, et neiu lähedal

seisavad kaks noormeest. Natukese aja pärast tunnistaja nägi, kuidas need kaks noormeest

jooksid Tiimanni 18 maja suunas. Neiu karjatas, et temalt rebiti kett ära, neiu kaelal oli

punane jutt. Seda, et neiu oleks kellegagi maadelnud tunnistaja ei näinud. Tunnistaja koos

noormehega, kes küsis temalt tuld jooksid keti rebinud noormeestele järele, kuid kätte neid saada ei õnnestunud. Seejärel läks tunnistaja tagasi baari juurde.

Asitõendi vaatlusprotokollist ja fototabelitest (tl 67 70) selgub, et B.E lt ära - -

võetud kett oli 65 cm pikk ning kollasest metallist. Ka kannatanu on nimetanud temalt ära

võetud kaelaketi pikkuseks 65 cm.

5

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis, mis on omavahel kooskõlas, on tõendatud see,

et B.E kasutas vägivalda kannatanult kuldketi ära võtmiseks. Kannatanu,

süüdistatava ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et keti rebimiseks kasutas B.E

vägivalda ning selle tagajärjel tekkisid kannatanu kaelale punased jutid, mida kinnitab ka

fototabel. , et Vägivalda kasutas süüdistatav kuldketi hõivamiseks. Tõendatud on ka see varastatud kuldkett oli süüdistatava jaoks võõras vallasasi, kuna see kuulus kannatanule.

Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on

täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks peab süüdistataval esinema kavatsetus asja äravõtmise suhtes.

Kohus leiab, et süüdistatav B.E tegutses kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes. Kannatanu kaelaketti haarates oli süüdistatava eesmärgiks see kannatanult kaelast ära rebida ning jätta kannatanu sellest kestvalt ilma. B.E seadis endale eesmärgiks kannatanult

kett ära rebida ning enda kasuks pöörata. Ebaseadusliku omastamise kavatsust kinnitab

asjaolu, et peale keti rebimist ja enda otsesesse valdusesse saamist põgenes süüdistatav joostes, luues olukorra, kus kannatanul puudus võimalus omandi tagasisaamiseks.

Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on seisukohal, et pani talle inkrimineeritava kuriteo toime B.E süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. IV Kohtu seisukoht B.E karistuse osas

Tulenevalt KarS - § st 56 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et B.E-le karistust mõistes saab arvestada karistust kergendava

asjaoluna seda, et ta tunnistas e kuriteos ning kahetses nnast süüdi talle inkrimineeritavas tehtut. Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine.

KarS § 200 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kahekuni kümneaastase vangistusega.

Süüdistatav B.E on toime pannud kuriteo kavatsetult, kuid kuna esineb karistust kergendav asjaolu, s.o süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kahetsus ning ta andis

vabatahtlikult välja röövitud eseme, siis kohus peab võimalikuks karistada teda sanktsiooni

alammääras oleva karistusega, s.o vangistusega 2 aastat. Kuna kohus arutas kriminaalasja

lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

kolman vangistusega 1 aasta ja 4 kuud. diku võrra ja karistada B.E

Karistusaega arvestada alates 10.04.2013, mil oli kinni peetud. B.E

Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik B.E le karistust mõistes -

asendada vangistuse üldkasuliku tööga ning samuti ei ole põhjendatud jätta mõistetud

6

vangistust osaliselt täitmisele pööramata. Kohus on sellisel seisukohal, kuna 01.juuni 2009.a

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja B.E le - kohtuotsuse kohaselt asendati

mõistetud vangistus 8 kuud üldkasuliku tööga ning samuti on 28. juuli 2010.a Tartu

Maakohtu Jõgeva kohtumaja šokivangistusega. Nimetatud otsusega karistatud teda juba nn

karistused ei ole - ja B.E le soovitud mõju avaldanud ning karistuse eri -

üldpreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse

vabadusekaotusega. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-99-06 p 21 asunud seisukohale, et

lühivangistuse toimet oleks raske loota isiku puhul, kes on juba ka eelnevalt kogenud

vabadus

B.E e võtmisega seonduvat. Kohus arvestab karistust mõistes ka seda, et kuriteod on läinud raskemaks. poolt toime pandud

V Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib

süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulu

d hüvitatakse ositi.

KrMS § B.E lt väljamõistmisele - -de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub

sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 480 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale.

Kohus peab tulenevalt KrMS § põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt 175 lg 1 p-dest 4 ja 5

ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu 129, 60 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti.

Arvestades B.E varalist seisundit ning asjaolu, et tema ülalpidamisel on kaks

alaealist last, leiab kohus, et tuleb kohaldada KrMS § 180 lg s 3 sätestatut ning jätta - menetluskuludest 280 eurot riigi kanda.

Süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud B.E õigus tasuda rMS § on

K 180 lg 3 alusel alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul.

Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 191, 233, 238, 311, 313, 315.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Avikson Kohtunik