Legislator Case Law & Legislation
2-13-32705/17 AI generated

2-13-32705/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-13-32705/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-13-32705 1(3) KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32705 Tsiviilasi Menetlustoiming XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks, hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpe...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-13-32705

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32705 Tsiviilasi

Menetlustoiming XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks, hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine Hageja I /avaldaja: XXX(isikukood XXX,e-post: XXX); Hageja II: XXX(isikukood XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilja Santašev, e-post: ilja@olab.ee); Hageja I ja II lepinguline esindaja: Oksana X (e-post: XXX); oksana.XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, e-post: XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg (e- post: helen.tomberg@tibar.ee) Eestkosteasutus: Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsus, e-post: karin.kuslap@tallinnlv.ee.

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Kinnitada XXX(avaldaja) ja XXX(puudutatud isik), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 XXXja XXXjätkavad XXXsuhtes ühist hooldusõigust, lapse elukohaks on tema ema XXXelukoht Eesti Vabariigis.

1.2 Pooled kinnitavad, et seisuga 30.09.2013.a. ei ole XXX elatise võlgnevust XXX ees, sest ta on elatist regulaarselt tasunud. Alates 1.10.2013.a. tasub XXX XXX ülalpidamiseks elatist summas 160 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. XXX tasub märgitud elatist kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul, kui Daniel täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis selle lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui Danieli 21-aastaseks saamiseni. XXX kannab elatise XXX pangakontole XXXXXXXXXXX jooksva

2-13-32705

2(3) kuu eest kalendrikuu 10 kuupäevaks.

1.3 Isa veedab lapsega aega 1 kord kuus 4-5 järjestikust päeva. Oma saabumisest Eestisse teatab lapse isa lapse emale ette vähemalt 3 päeva. Isa võtab lapse tema kodust ja toimetab ta kohtumisperioodi lõppedes tagasi koju. Isa igakordse nõusoleku korral viibib kohtumiste juures ka lapse ema. Lisaks eelnevalt on isal õigus suhelda lapsega Skype teel vähemalt kolmel õhtul nädalas õhtuti kella 19.30-20.00 vahel, lapse ema peab tagama ühenduse olemasolu lapse ja isa vahel.

1.4 Isal on õigus viia oma puhkuse perioodil lapse kuni 2 nädalaks Norra Kuningriiki, teatades sellest emale ette vähemalt 2 nädalat ja tagades sel ajal lapsele ja emale omavahelise suhtlemise võimaluse Skype või telefoni teel vähemalt ülepäeva. Kõik selliste sõitudega tekkivad kulud kannab lapse isa. Lapsega mujale välismaale reisimiseks on mõlemal vanemal vajalik teise vanema eelnev nõusolek kirjaliku taasesitamist võimaldavas vormis. 2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-32705. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesolev kohtumäärus ei kuulu edasikaebamisele.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu menetluses on XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks, hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes.

Harju Maakohus võttis avalduse 15.08.2013 määrusega menetlusse, kaasas menetlusse lapse elukohajärgse eestkosteasutuse ning määras alaealisele esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

17.10.2013 tegi kohus abielu lahutamise nõudes osaotsuse ning jätkas menetlust hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes.

Kostja esitas 14.10.2013 Harju Maakohtule kompromissi, milles taotleb kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Samal kuupäeval esitas hageja allkirjastatud kompromissi. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled loobuvad kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest TsMS § 661 lg 4 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

2-13-32705

3(3) Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik