2-07-22119/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

2-07-22119

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2013. a., Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo

Paal

Kohtuasi

Abobase Systems AS-i hagi Eesti Vabariigi

(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

5. juuli

2013.

a.

määrus

menetluskulude kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Abobase Systems AS (RK 10285877,

asukoht Tallinn, Mustamäe tee 55, 10621 Tallinn),

lepinguline esindaja adv. Ants Mailend

Kostja

Eesti

Vabariik

(Majandus-

ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu, Harju 11,

15072 Tallinn), lepinguline esindaja adv. Arne Ots

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. juuli 2013. a. menetluskulude kindlaksmääramise

määrus osaliselt osas, millega Eesti Vabariigi avaldus menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata.

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega mõista Abobase Systems AS-ilt Eesti

Vabariigi kasuks täiendavalt maakohtu määruses märgitule välja menetluskulu

6304, 03 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.

4. Määruse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses:

4.

1. Rahuldada

Eesti

Vabariigi

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. 2. Välja mõista Abobase Systems AS-ilt Eesti Vabariigi (Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) kasuks menetluskulu summas 42.097, 11

eurot.

4. 3. Määruse punktis 4. 2 märgitud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

Abobase Systems AS-il määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS §

113 lg. 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

Harju Maakohus jättis 30. juuni 2010. a. otsusega Abobase Systems AS-i hagi Eesti

Vabariigi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

rahuldamata

ja

menetluskulud

hageja

kanda.

Tallinna

Ringkonnakohus

jättis

17. detsembri 2010. a.

otsusega

maakohtu

otsuse

muutmata

ning

apellatsiooniastme

menetluskulud hageja kanda. Otsused jõustusid Riigikohtu määrusega 30. märtsil 2011. a.

Kostja avaldus

Kostja

esitas

29. aprillil

2011.

a.

avalduse

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks summas 48.864, 35 eurot, sealhulgas õigusabikulu 47.266, 56 (koos

käibemaksuga) ja ekspertiisikulu 1597, 79 eurot. Kostja taotles, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni mõistetaks hagejalt välja viivis VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Avaldusele

lisatud Raidla Lejins&Norcous advokaadibüroo OÜ arvete spetsifikatsioonide järgi on osutatud

õigusabi tunnihinnaga 1900 krooni + käibemaks.

Arve nr. 271527: e-kirja vahetus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

(Abobase Systems AS-i hagi esitamisega seotud küsimused) 0, 3 tundi; 21. juuni 2007. a.

telefoninõupidamine (hagi esitamisega seotud küsimused) 0, 6 tundi; 25. juuni 2007. a.

telefoninõupidamine (hagiga seotud küsimused) 0, 8 tundi; hagiavalduse ja selle lisade analüüs

2, 6 tundi; hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine 6, 9 tundi.

Arve nr. 271624: hagiavaldusele vastuse ettevalmistamine 8, 1 tundi; 6. juuli 2007. a.

nõupidamine (hagile esitatava vastuse positsiooni väljatöötamine) 2, 2 tundi; hagiavaldusele

vastuse täiendamine vastavalt 6. juuli 2007. a. nõupidamisele 15 tundi.

Arve nr. 271904: kostja vastuse lisa 2 ja lisa 3 tõlkimine eesti keelde 1, 4 tundi.

Arve nr. 272212: kostja vastuse lisa 2 ja lisa 3 tõlkimine eesti keelde (jätk eelmisel kuul

alustatud tõlkele) 2 tundi; kaaskirja koostamine Harju Maakohtule (kostja vastuse lisa 2 ja 3

tõlgete esitamine) 0, 1 tundi.

Arve nr. 272484: hageja 1. oktoobri 2007. a. avaldusega tutvumine 0, 5 tundi; hagiga

seotud materjalide analüüs (analüüsi tegi uus esindaja Arne Ots seoses senise esindaja Kristi

Reinsoni siirdumisega lapsehoolduspuhkusele) 8, 8 tundi.

Arve nr. 272826: 5. novembri 2007. a. telefoninõupidamine (istungi aja muutmise

küsimus) 0, 2 tundi; taotluse koostamine kohtuistungi edasilükkamiseks 0, 3 tundi; e-kirja

koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele (Abobase Systems AS

täiendavate seisukohtade edastamine ja info kohtuistungi edasilükkamise kohta) 0, 2 tundi; hagiga

seotud materjalide analüüs 3, 8 tundi; kompromissi võimaluste ja otstarbekuse ning vaidluse

perspektiivide analüüs 20. novembril 2007. a. kliendinõupidamiseks valmistumiseks 3, 5 tundi;

kohtuasja positsiooni analüüs 3, 2 tundi; 20. novembri 2007. a. nõupidamine (hagivastusele

esitatud seisukohtadele vastuse ettevalmistamisega ja võimaliku kompromissiga seotud

küsimused) 4, 2 tundi; AS-le Helmes lähteülesande koostamine arvamuse andmiseks NBA ja

MÜAB andmebaaside loomist puudutavates küsimustes 3, 8 tundi; 26. novembri 2007. a.

telefoninõupidamine (küsimus seoses testkeskkonna pakkumisega Abobase Systems AS-le NBA

ja MÜAB-i „ühendamiseks“) 0, 3 tundi; 28. novembri 2007. a. e-kirja vahetus NBA ja MÜAB-i

kohta küsitava arvamuse teemal 0, 4 tundi; hagiga seotud materjalide analüüs 2, 4 tundi; vastuse

ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 1. oktoobri 2007. a. seisukohtadele 21, 2 tundi;

3. detsembri 2007. a. telefoninõupidamine (nõupidamine võimaliku kompromissi teemal)

1, 8 tundi; tsiviilasja nr. 2/228-23850-05 materjalidega tutvumine (NBA lepinguga seotud vaidlus

Abobase Systems AS-i ja Eesti Vabariigi vahel, millele Abobase Systems AS menetluses tugines)

5, 6 tundi; 4. detsembri 2007. a. telefoninõupidamine (Harju Maakohtu kantseleiga asja

nr. 2/228-23850-05 materjalidega tutvumisest) 0, 2 tundi; tutvumine asja nr. 2/228-23850-05

toimikuga Harju Maakohtus 6, 3 tundi.

Arve nr. 280233: tutvumine Abobase Systems OÜ 8. jaanuari 2008. a. seisukohtadega

1, 3 tundi; valmistumine 16. jaanuari 2008. a. kohtuistungiks 9, 4 tundi; kostja esindamine

16. jaanuari 2008. a. kohtuistungil 1 tund.

Arve nr. 280580: tutvumine Abobase Systems OÜ 1. veebruari 2008. a. taotlusega

ekspertiisi ja tõendite osas 0, 3 tundi; vastuse koostamine Abobase Systems AS-i 1. ja

15. veebruari 2008. a. taotlusele 5, 6 tundi; valmistumine 28. veebruari 2008. a. kohtuistungiks

7, 7 tundi; kostja esindamine 28. veebruari 2008. a. kohtuistungil 1, 5 tundi.

Arve nr. 280787: valmistumine nõupidamiseks (A. Mailendiga positsioonide arutelu

MÜAB-i lepinguga seotud kohtuvaidluses) 1, 9 tundi; 19. märtsi 2008. a. nõupidamine

(A. Mailendiga positsioonide arutelu MÜAB-i lepinguga seotud kohtuvaidluses) 1, 1 tundi; hagi

menetluse taktikaliste aspektide analüüs 0, 8 tundi; 24. märtsi 2008. a. telefoninõupidamine

(ülevaade 19. märtsi 2008. a. kohtumisest Abobase Systems AS-i esindaja A. Mailendiga)

0, 2 tundi.

Arve nr. 281144: tutvumine Abobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud

teabe saamiseks ja seisukoha ettevalmistamine teabe väljastamise võimalikkuse osas 0, 4 tundi;

17. aprilli 2008. a. telefoninõupidamine (ekspertiisiga seotud küsimused) 1, 7 tundi; ettepaneku

ettevalmistamine eksperdi isiku osas ja küsimuste ettevalmistamine eksperdile 4, 1 tundi;

28. aprilli 2008. a. telefoninõupidamine (MÜAB-i ja NBA loomisega seotud probleemid)

1, 5 tundi; tutvumine Abobase Systems AS-i 28. aprilli 2008. a. seisukohtadega eksperdi ja

ekspertiisi osas 0, 4 tundi.

Arve nr. 281509: tutvumine Abobase Systems AS-i 8. mai 2008. a. seisukohtadega

eksperdi ja ekspertiisi osas 0, 6 tundi; seisukoha ettevalmistamine ekspertiisi osas ja taotluse

ettevalmistamine tunnistaja ülekuulamiseks 1, 4 tundi; valmistumine 20. mai 2008. a.

kohtuistungiks 2, 8 tundi; kostja esindamine 20. mai 2008. a. kohtuistungil 0, 4 tundi.

Arve nr. 281634: ekspertiisi ettevalmistamine 0, 5 tundi; vastuväidete ettevalmistamine

Abobase Systems AS-i poolt ekspertiisitaotlusele esitatud 5. juuni 2008. a. vastuse kättesaamise

kohta 0, 3 tundi.

Arve nr. 282245: 8. augusti 2008. a. telefoninõupidamine (ekspertiisiga seotud küsimused)

0, 1 tundi; tutvumine Abobase Systems esindaja seisukohtadega ühise ekspertarvamise osas ja

omapoolse seisukoha esitamine kohtule 0, 2 tundi.

Arve nr. 282477: valmistumine 4. septembri 2008. a. kohtuistungiks 4, 9 tundi; kliendi

esindamine 4. septembri 2008. a. kohtuistungil 0, 5 tundi; ekspertiisiga seotud menetluslikud

küsimused 1, 2 tundi; valmistumine nõupidamiseks M. Laasiga ekspertiisiga seotud küsimustes

0, 8 tundi; 18. septembri 2008. a. nõupidamine (ekspertiisiga seotud küsimused) 1, 2 tundi;

19. septembri 2008. a. istungiväline nõupidamine kohtuniku juures ekspertiisi korralduslikes

küsimustes 0, 5 tundi.

Arve nr. 282986: tutvumine Harju Maakohtu 12. novembri 2008. a. ekspertiisimäärusega

ja määruse edastamine kostjale ning eksperdile 0, 5 tundi.

Arve nr. 290029: dokumendi analüüs (H. Krillo ekspertarvamus) 0, 5 tundi; dokumendi

analüüs (T. Klementi ekspertarvamus) 0, 3 tundi.

Arve nr. 290456: 4. märtsi 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine 2, 4 tundi;

dokumendi analüüs (Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avaldused ja taotlused MÜAB-

i lepingust tulenevas kahju hüvitamise vaidluses) 0, 3 tundi; 25. veebruari 2009. a. korrespondents

(kinnitus kohtule Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avalduste ja taotluste kättesaamise

kohta, Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. avalduste ja taotluste edastamine kostjale

(MÜAB-i lepingust tulenev kahju hüvitamise vaidlus) 0, 2 tundi; dokumendi ettevalmistamine

(vastuse ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 23. veebruari 2009. a. taotlustele) 2, 2 tundi.

Arve nr. 290727: 4. märtsi 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine 6, 1 tundi;

dokumendi ettevalmistamine (vastuse ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 23. veebruari

2009. a. taotlustele) 6, 7 tundi; 4. märtsi 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine (sh teeside

ettevalmistamine) 4, 1 tundi; 4. märtsi 2009. a. kohtuistungil osalemine 1, 1 tundi;

11. märtsi 2009. a. nõupidamine (27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks valmistumine, sh võimalikud

küsimused ekspertidele ja tunnistajale) 5, 8 tundi; dokumendi ettevalmistamine (avaldus kohtule

seoses küsimustega ekspertidele) 0, 8 tundi; dokumendi analüüs (Abobase Systems AS-i avaldus

küsimuste esitamiseks ekspertidele ning avalduse edastamine teadmiseks kostjale) 0, 5 tundi.

Arve nr. 291001: 27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine 18, 2 tundi;

27. aprilli 2009. a. kohtuistungil osalemine (ekspertide ja tunnistaja ülekuulamine) 6, 1 tundi.

Arve nr. 291300: 12. mai 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamine 21, 3 tundi;

kohtuistungiks ettevalmistamine (toimikuga tutvumine Harju Maakohtus 8. mail 2009. a.)

1, 3 tundi; 12.05.2009 kohtuistungil osalemine (sisulise menetluse lõpetamine ja kohtuvaidlused)

3 tundi.

Arve nr. 291740: dokumendi analüüs (Harju Maakohtu määrus otsuse kuulutamise

edasilükkamiseks tsiviilasjas 2-07-22119) 0, 1 tundi; dokumendi analüüs (Abobase Systems AS-i

6. juuli 2009. a. järelepärimine kohtule) 0, 2 tundi; dokumendi ettevalmistamine (seisukoha

ettevalmistamine Abobase Systems AS-i 6. juuli 2009. a. järelepärimise suhtes) 3, 8 tundi.

Arve

nr.

292005:

25. augusti

2009.

a.

telefoninõupidamine

(kohtuotsuse

teatavakstegemise edasilükkumine 26. augustile 2009. a.) 0, 3 tundi; 25. augusti 2009. a. e-kirja

ettevalmistamine (otsus edasi lükatud 26. augustile 2009. a.) 0, 1 tundi; 27. augusti 2009. a. e-

kirja ettevalmistamine (järelepärimine kohtuotsuse tegemise kohta) 0, 1 tundi.

Arve nr. 292286: dokumendi analüüs (Harju Maakohtu 28. augusti 2009. a. otsus)

1, 2 tundi; dokumendi analüüs (Harju Maakohtu 31. augusti 2009. a. kiri A. Mailendile

ekspertarvamuse küsimuses) 1, 2 tundi.

Arve nr. 292460: dokumendi ettevalmistamine (vastuse ettevalmistamine Abobase

Systems AS-i apellatsioonkaebusele) 15, 8 tundi; 27. oktoobri 2009. a. e-kirja ettevalmistamine

(apellatsioonivastuse esitamine kohtule) 0, 2 tundi.

Arve nr. 100390: dokumendi analüüs (Tallinna Ringkonnakohtu 26. veebruari 2010. a.

otsus) 0, 3 tundi; 26. veebruari 2010. a. e-kirja ettevalmistamine: (Tallinna Ringkonnakohtu

26. veebruari 2010. a. otsuse edastamine) 0, 1 tundi; dokumendi analüüs (Tallinna

Ringkonnakohtu otsus asja tagasisaatmise kohta esimese astme kohtule) 0, 2 tundi.

Arve nr. 101341: kohtuistungiks ettevalmistamine (Harju Maakohtu 12. mai 2010. a.

istung) 9, 1 tundi; 12. mai 2010. a. kohtuistungil osalemine 6, 3 tundi; 13. mai 2010. a. e-kirja

ettevalmistamine (ülevaade 12. mai 2010. a. kohtuistungist) 0, 2 tundi; dokumendi analüüs

(Abobase Systems AS-i taotlus protokolli parandamiseks ja vastuväide kohtu tegevusele)

0, 2 tundi; menetlusdokumendi ettevalmistamine (vastus Abobase Systems AS-i taotlusele

protokolli parandamiseks ja kohtu tegevusele esitatud vastuväitele) 7, 7 tundi.

Arve nr. 101552: dokumendi analüüs (Harju Maakohtu 30. juuni 2010. a. otsus) 0, 4 tundi.

Arve nr. 102098: dokumendi analüüs (AS-i Abobase Systems 29. juuli 2010. a.

apellatsioonkaebus) 0, 6 tundi; dokumendi analüüs (Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2010 määrus

Abobase Systems AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta) 0, 7 tundi.

Arve nr. 102378: menetlusdokumendi ettevalmistamine (vastus Abobase Systems AS-i

apellatsioonkaebusele) 10, 7 tundi.

Arve nr. 102848: Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a. kohtuistungiks

ettevalmistamine istung (sh kirjalikud kohtukõne seisukohad) 5, 3 tundi; 8. novembri 2010. a.

kohtuistungil osalemine 1, 4 tundi; dokumendi ettevalmistamine (MÜAB-i vaidlusega seotud

menetlusdokumentide edastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile) 0, 5 tundi;

dokumendi analüüs (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a. istungi protokoll) 0, 1 tundi;

menetlusdokumendi ettevalmistamine (vastus Abobase Systems AS-i taotlusele Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2010. a. kohtuistungi protokolli parandamiseks) 1 tund.

Hageja vastuväited

Hageja ei nõustunud menetluskulude väljamõistmise avalduses tooduga ja vaidles

sellele vastu. Hageja palus mitte mõista kostja kasuks välja suuremat hüvitist kui lepingulise

esindaja kulude eest 29.007, 38 eurot ja eksperditasu eest 1597, 79 eurot, kokku

30.605, 17 eurot.

Kohaldamisele kuulub hagi esitamise ajal 8. juunil 2007. a. kehtinud Vabariigi

Valitsuse 15. detsembri 2005. a. määrus nr. 306. Nimetatud määruse kohaselt on asjas

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirmääraks 44.349, 89 eurot. Kostja taotlus

kõrgendatud piirmäära kohaldamiseks ei ole põhjendatud. Menetluse venimises on süüdi

kostja oma kohtusüsteemi kaudu. Maakohtu 28. augusti 2009. a. otsus oli sedavõrd raskete

menetlusõiguslike puudustega, et ringkonnakohus tühistas otsuse ainult apellatsioonkaebuse

põhjal vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 646. Tsiviilasja esmakordne

menetlemine ringkonnakohtus ja teistkordne menetlemine maakohtus ei olnud seega tingitud

hagejast ja menetluse kestus ei saa õigustada kõrgendatud piirmäära kohaldamist. Kostja on

menetluses esitanud vähe tõendeid ega ole oma seisukohtades tuginenud vaidlusaluse

arvutisüsteemi tehnilist kirjeldust sisaldavatele dokumentidele. Kostja jättis käsitlemata

enamuse hageja poolt tehniliste tõendite alusel esitatud väidetest ja tugines tõendite osas vaid

riigihanke eesmärkide kirjeldusele, tunnistaja ütlustele ja eksperdiarvamusele. Üle on

kuulatud ainult üks tunnistaja – Kalev Truusalu maakohtu 27. aprilli 2009. a. istungil – ja

tehtud ainult üks ekspertiis. Kostja on püüdnud kohut eksitada menetluse keerukuse osas.

Kostja on alusetult nõudnud tasutud käibemaksu hüvitamist. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium on registreeritud käibemaksukohustuslasena ja on seda olnud

kogu menetluse jooksul. Kostja pole selgitanud, miks ta ei saa tasutud käibemaksu tagasi

arvestada. Tuleb ka arvestada, et kostjaks on Eesti Vabariik. Makstes temale osutatud teenuste

eest käibemaksu, tasus riik seda tegelikult iseendale. Eelnimetatud põhjustel ei saa kostja

nõuda tasutud käibemaksu väljamõistmist hagejalt. Kohtule esitatud arvete käibemaksu

summa on 114.997, 90 krooni (7349, 70 eurot) ja selle summa hüvitamise nõue on

põhjendamatu.

Arve 271904 on esitatud tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest. Selgelt ebamõistlik on

ka tõlketöö tasustamine tunnitasumääraga 1900 krooni (121, 43 eurot), millele lisandub veel

käibemaks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas

3138, 80 krooni (200, 60 eurot), käibemaksuta 2660 krooni (170 eurot).

Arve 272212 on esitatud 2 töötunni ulatuses tõlketöö, mitte kohtus esindamise eest.

Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 4484 krooni

(286, 57 eurot), käibemaksuta 3800 krooni (242, 86 eurot).

Arved 272484 ja 272826 on osaliselt esitatud tööde eest, mille vajalikkus oli tingitud

kostjat esindanud advokaadi lapsehoolduspuhkusest. Selliste tööde maht on 15, 8 tundi.

Tegemist on kostjat esindava advokaadibüroo töökorraldusliku probleemiga, millest tekkinud

kulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt

põhjendamatu summas 35.423, 60 krooni (2263, 98 eurot), käibemaksuta 30.020 krooni

(1918, 62 eurot).

Arve 272826 sisaldab töid mahus 12, 1 tundi teise tsiviilasja materjalidega tutvumise

eest. Hageja tugines nimetatud tsiviilasjas sõlmitud kompromissilepingule, mille esitas

kohtule hageja. Kostja esindamiseks ei olnud vajalik tutvuda teise tsiviilasja toimikuga.

Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 27.128, 20

krooni (1733, 80 eurot), käibemaksuta 22.990 krooni (1469, 32 eurot).

Arve 281144 sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i

teabenõudega.

See

töö

ei

ole

käsitletav

esindamisena.

Kostja

nõue

kulude

kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 896, 80 krooni (57, 31 eurot),

käibemaksuta 760 krooni (48, 57 eurot).

Arve 291001 sisaldab 27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus

18, 2 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Kosja ei esitanud istungil kirjalikke avaldusi, sellel

küsitleti kahte eksperti ja kuulati ära üks tunnistaja, kuid ka seda arvestades on väidetav

ettevalmistusaeg ülepaisutatud. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 8 tundi.

Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 23.256 krooni

(1486, 32 eurot), käibemaksuta 19.380 krooni (1238, 60 eurot).

Arve 291300 sisaldab 12. mai 2009. a. kohtuistungiks ettevalmistamise töid mahus

21, 3 tundi. See on ebamõistlik ajakulu. Istungil toimus sisuliselt vaid kohtuvaidlus.

Kohtuistungil esitatud kirjalik kohtukõne kordab enamjaolt kostja 7. detsembri 2007. a.

avalduse sisu. Istungiks ettevalmistuse põhjendatud aeg on kuni 5 tundi. Kostja nõue kulude

kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 37.164 krooni (2375, 21 eurot),

käibemaksuta 30.970 krooni (1979, 34 eurot).

Arve 291740 sisaldab töid mahus 4 tundi hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisega

tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks. Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja

mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta.

Järelepärimine oli esitatud pärast asja läbivaatamise lõpetamist. Kostja esitas 7. juulil 2009. a.

kohtule hageja järelepärimise kohta avalduse, korrates oma 11. mai 2009. a. seisukohti.

Tegemist ei ole kostja esindamisega ja ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud ajakulu

saaks olla vaid 0, 1 tundi hageja 6. juuli 2009. a. avaldusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude

kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 8892 krooni (568, 30 eurot),

käibemaksuta 7410 krooni (473, 58 eurot).

Arve 292286 sisaldab töid mahus 1, 2 tundi Harju Maakohtu poolt Abobase Systems

AS-le 31. augustil 2009. a. saadetud kirjaga tutvumiseks. Viidatud kiri ei puudutanud asja

lahendamist. Maakohus oli juba enne kirja väljasaatmist teinud teatavaks oma otsuse.

Eelnimetatud järelepärimises ei esitanud hageja mingeid sisulisi seisukohti ja esitas kohtule

vaid küsimuse menetlustoimingu tegemise kohta. Tegemist ei ole kostja esindamisega asjas ja

ajakulu on selgelt ülepaisutatud. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt

põhjendamatu summas 2736 krooni (174, 86 eurot), käibemaksuta 2280 krooni (145, 71

eurot).

Arve 292460 sisaldab töid mahus 16 tundi hageja 21. septembri 2009. a.

apellatsioonkaebusele vastamiseks. Maakohus jättis oma 28. augusti 2009. a. otsuses kõik

hageja väited tähelepanuta ja sellele olulisele menetlusnormi rikkumisele tuginedes tühistas

Tallinna Ringkonnakohus 26. veebruari 2010. a. otsusega maakohtu otsuse üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal vastavalt TsMS §-le 646. Kostja 27. oktoobri 2009. a. vastus

apellatsioonkaebusele oli ringkonnakohtu otsusest järelduvalt alusetu ja kostja töö maht selle

koostamisel on selgelt ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab hageja arvates lugeda

1 tunni apellatsioonkaebusega tutvumiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on

vastavalt põhjendamatu summas 34.200 krooni (2185, 77 eurot), käibemaksuta 28.500 krooni

(1821, 48 eurot).

Arve 101341 sisaldab töid mahus 7, 7 tundi kohtuistungi protokolli parandamiseks,

21. mail 2010. a. esitatud avaldusele vastuse koostamiseks. Selle töö maht on selgelt

ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab lugeda 1 tunni hageja avaldusega tutvumiseks ja

2 tundi sellele vastamiseks. Kostja nõue kulude kindlaksmääramiseks on vastavalt

põhjendamatu summas 10.716 krooni (684, 87 eurot), käibemaksuta 8930 krooni (570, 73

eurot).

Arve 102378 sisaldab töid mahus 10, 7 tundi hageja apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks. Kostja 20. septembri 2010. a. apellatsioonkaebuse vastus kordab enamjaolt

kostja 27. oktoobri 2009. a. apellatsioonkaebuse vastuse sisu. Kõnealuse töö maht on selgelt

ülepaisutatud. Põhjendatud töömahuks saab lugeda 5 tundi. Kostja nõue kulude

kindlaksmääramiseks on vastavalt põhjendamatu summas 12.996 krooni (830, 59 eurot),

käibemaksuta 10.830 krooni (692, 16 eurot).

Kostja seisukohad hageja vastuväidete kohta

Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a. määruse nr. 306 kohaselt võis kohus asja

keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks, kui menetluse käigus on

esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või

aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on

tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti, kui osa kuludest on

põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude

sissenõudmise kõrgendatud piirmäära. Vaidlusaluses asjas on kõrgendatud piirmäära

rakendamine õigustatud. Menetlus kestis üle nelja aasta, kusjuures asja on sisuliselt

menetletud kaks korda esimese astme kohtus ja kaks korda ringkonnakohtus.

Kõrgendatud piirmäära kohaldamata jätmine oleks vastuolus nii hea usu põhimõttega

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 6) kui ka hageja põhiõigustega, sealhulgas õigusega omandile

(põhiseaduse (PS) § 32), kahju hüvitamisele (PS § 25) ja kohtulikule kaitsele (PS § 15), kuna

vajaduse kohtumenetlus läbi teha ning selle tõttu õigusabikulude tekkimise põhjustas hageja,

kes esitas põhjendamatu hagi kostja vastu olukorras, kus ta oli ise lepingut rikkuvaks

osapooleks (kohtud tuvastasid, et kostja oli õigustatud lepingu ühepoolselt üles ütlema hageja

lepingurikkumise tõttu). Kostja oli sunnitud oma õiguste kaitseks läbima pika, keeruka ning

kuluka kohtumenetluse. Hageja vastutab kostjale menetluskulude tekitamise eest. TsMS § 174

lõiget 7 arvestades on kostjal ainsaks menetluskulude hüvitamise võimaluseks saada hüvitist

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Kohatu ja mõistetamatu on hageja põhjendus,

et kõrgendatud piirmäära ei tuleks kohaldada, kuna kostja ei ole oma seisukohtades tuginenud

vaidlusaluse arvutussüsteemi tehnilisi kirjeldusi sisaldavatele dokumentidele. Asjas käsitleti,

analüüsiti ja selgitati kohtule kõiki toimikus olevaid dokumente, s. h. tehnilist

dokumentatsiooni, mida lisaks aitasid selgitada asja tundvad isikud ja tunnistajad.

Õigusabikulud tuleb määrata kindlaks koos käibemaksuga, kuna vaidlus ei seondu

niisuguse ettevõtluse ja käibega, mille puhul kostja (Eesti Vabariik Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu) saaks teostada sisendkäibemaksu tagasiarvestust.

Käibemaksukulu on kostja poolt kantud kulu, mis tuleb hüvitada.

Arvetel 271904 ja 272212 sisalduv tõlketöö on tehtud kohtu nõudmisel seoses sama

tsiviilasjaga. Tunnitasumäär 1900 krooni (121, 43 eurot) on põhjendatud, kuna tegemist oli

spetsiifilist erialakeelt nõudva tõlketööga, mida sai kõige efektiivsemalt teostada advokaat.

Arvetel 272484 ja 272826 esitatud tööd tuleb hüvitada, kuna advokaadibüroo ei saa

keelata advokaadil lapsehoolduspuhkusele jääda ega töökorralduslikult tagada, et seda ei

juhtuks. Kostjal on õigus menetluse kestel esindajat vahetada ja seda mitte ainult ühe

advokaadibüroo siseselt ning ka sel juhul kuuluvad esinduskulud hüvitamisele.

Arvel 272826 sisalduv töö kuulub hüvitamisele, sest põhjus, miks kostja pidi teise

tsiviilasja materjalidega tutvuma, tulenes hagejast endast – hageja tugines teises tsiviilasjas

sõlmitud kompromissilepingule, tuues vaidlusesse teise vaidluse asjaolud. Tsiviilasjaga

tutvumine oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel ning esitamisel.

Arvel 281144 sisalduv töö mahus 0, 4 tundi seoses Abobase Systems AS-i

teabenõudega oli möödapääsmatu ning kuulub seega hüvitamisele täies ulatuses.

Arvetel 291001 ja 291300 sisalduvad kohtuistungiks ettevalmistamise töö mahud ei

ole liialt suured. 27. aprilli 2009. a. kohtuistungiks oli vajalik valmistada ette kostja

seisukohad istungiks, ekspertide küsitlemiseks ning tunnistaja ülekuulamiseks. Ebamõistlik

oleks eeldada, et kohtukõne on midagi uudset, mille kohta osapool varasemalt

menetlusdokumentides midagi öelnud ei ole. Kirjaliku kohtukõne esitamine oli kohtu nõue.

Hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks

kulunud aeg ei ole liiga suur. Tööd pole võimalik teha ajakuluta. Tegu on käesoleva

tsiviilasjaga seonduva kuluga.

Harju Maakohtu poolt hagejale 31. augustil 2009. a. saadetud kirjaga tutvumine on

kostja esindamine, kuivõrd nimetatud küsimus ja kohtu vastus olid tehtud tsiviilasja raames

ning see oli vajalik kostja seisukohtade kujundamisel.

Ebaõige on hageja seisukoht, et 21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele

vastamiseks kulunud tööd ei peaks tasustama, kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse

üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Kostja oli kohustatud hageja apellatsioonkaebusele

vastama juba 27. oktoobriks 2009. a., s. t. neli kuud enne ringkonnakohtu otsuse tegemist.

Hageja ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et hageja kohtuistungi protokolli

parandamiseks 21. mail 2010. a. esitatud avaldusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on

ülepaisutatud, seega tuleb see seisukoht jätta tähelepanuta.

Arusaamatu on hageja loogika, kuivõrd hageja arvates ei tuleks 27. oktoobri 2009. a.

apellatsioonkaebuse vastuse koostamise eest hüvitist maksta, kuid 27. oktoobri 2009. a.

vastust apellatsioonkaebusele peaks arvestama 20. septembri 2010. a. apellatsioonkaebuse

vastuse koostamiseks kulunud aja hulka. Seega ei ole hageja justkui kummagi

apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud töötasu hüvitama, mis on selgelt alusetu.

Maakohtu määrus

Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 35.793, 08 eurot. Määruse kohaselt

tuleb hagejal lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses.

Kostja

menetluskulude

kindlaksmääramise

avaldus

on

esitatud

kooskõlas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 174 sätestatuga tähtaegselt ning avaldaja on

kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalisel on õigus

nõuda teiselt poolelt menetluskuluna esindaja kulude ja asja läbivaatamise kulude

väljamõistmist. Toimiku materjali põhjal kostja esindaja koostas ja esitas kohtule

menetluskulude nimekirjas loetletud dokumendid. Dokumentide koostamine eeldas hageja,

kohtu ja ekspertide koostatud dokumentidega tutvumist ja analüüsi. Kahtlemata oli kliendi

huvide efektiivseks kaitsmiseks vajalik suhtlemine kohtuga, kliendiga, hageja esindajaga,

eksperdiga, AS-ga Helmes, K. Truusaluga (vaidlusaluse lepingu riigihanke vastutav isik).

Esindaja osales avalduses nimetatud kohtuistungitel. Nimetatud esinduse teostamiseks tehtud

toimingud on, arvesse võttes kostja esindaja koostatud ja eelnevat tutvumist ning

läbitöötamist vajanud dokumentide sisu keerukust ja mahtu ning toimingute mahtu ja

tulemuslikkust, põhjendatud ja vajalikud kvaliteetse õigusabi osutamiseks kliendi huvide

kaitsel, kuid mitte kogu menetluskulude nimekirjas nimetatud mahus.

Arvete 271527 ja 272484 järgi on perioodil juunist oktoobrini 2007. a. samu hagi

materjale analüüsinud advokaadibüroo kaks töötajat. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 3

hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja

keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Esindaja vahetamise vajalikkuse põhjendatus

peab tulenema seadusest, näit. TsMS § 218 lõikes 3 sätestatud juhul. Esindaja tervisliku

seisundi tõttu sama töö teinud teisele töötajale veel kord tasutud kulude teiselt poolelt

väljamõistmiseks ei ole alust. Eeltoodu alusel tuleb arvetes nimetatud esindajakulu 2, 6 tunni

võrra vähendada.

Arvete 271904 ja 272212 järgi taotleb tõlkimise ja lisadele kaaskirja koostamise

esindajakulu hüvitamist. Toimiku materjali põhjal on tõlgitud kolm üheleheküljelist

dokumenti Euroopa Komisjoni veebilehelt elektroonilise side regulatsiooni kohta ning

toimikust ei nähtu, et nimetatud tõlkeid oleksid kohtud arvestanud ning et neil oleks asja

lahendamisel olnud mingi tähtsus. Asjasse mittepuutuvate dokumentide tõlkimise ja esitamise

kulu väljamõistmiseks vastaspoolelt ei ole alust. Kohus ei ole tõlgete esitamist nõudnud.

Eeltoodu alusel tuleb väljamõistetavat esindajakulu arvetes nimetatud mahu võrra vähendada.

Arve 272826 järgi taotleb kostja tsiviilasja 2/228-23850-05 materjalidega tutvumisega

seotud esindajakulu hüvitamist kokku 12, 1 tunni ulatuses. Toimiku materjalist ei nähtu, et

asja lahendamisel oleksid kohtud mingil moel arvesse võtnud osundatud tsiviilasja materjale.

Seega ei saa esindajakulu lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ning seda tuleb vastavalt

vähendada.

Arve 281144 järgi taotleb kosja esindajakulu 0, 4 tunni ulatuses tutvumise eest

Adobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamise ja seisukoha

ettevalmistamisega seoses. Uue MÜAB-ga seotud teave ei ole seotud asja menetlemisega ning

seetõttu hüvitamisele ei kuulu. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada.

Arves 291740 nimetatud seisukoha ettevalmistamist 3, 8 tundi hageja 6. juuli 2009. a.

järelepärimise suhtes ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatud menetlustoiminguks. Kohus ei

küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb

vastavalt vähendada.

Arve 102378 järgi on esindaja kulutanud 10, 7 tundi 29. juuli 2010. a.

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Vastuses esindaja kordab osaliselt vastuses

21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele sisalduvat. Samade argumentide veelkord

kirjalikult formuleerimise eest esindajakulu teiselt poolelt taotletud mahus välja mõista ei ole

põhjendatud. Arve alusel väljamõistetavat esindajakulu tuleb neljandiku võrra vähendada.

Kostja taotleb kohtuistungitel osalemise esindajakulu hüvitamist erinevate arvete järgi

erinevatel alustel. Kohtuistungil osalemise esindajakulu tuleb hüvitada vastavalt kohtuistungi

tegelikule kestusele. Väljamõistetavat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada.

Eeltoodu alusel on kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi 281, 60 tunni

ulatuses tunnihinnaga 1900 krooni tund pluss käibemaks. Õigusabi tunnihinna osas hageja ei

vaidle. Põhjendatud ei ole aga õigusabikulude hüvitamine kostjale koos käibemaksuga, kuna

Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri andmetel oli arvete saaja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium käibemaksukohustuslane ja tal on seetõttu võimalik tasutud

käibemaks tagasi saada. Hüvitamisele kuuluvat esindajakulu tuleb vastavalt vähendada.

Riigikohus on lahendi 3-2-1-142-09 punktis 14 selgitanud, et menetluskulude

kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette

näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a. määrusega nr.

306 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse §-st 1 sõltub sissenõutavate kulude

piirmäär tsiviilasja hinnast. Hagi hind oli 11.678.689 krooni. Seega said nii hageja kui ka

kostja arvestada esindajakulu piirmääraga 693.934, 45 krooni. Väljamõistetav esindajakulu on

määrusega kooskõlas. Kuivõrd väljamõistetav esindajakulu jääb alla esindajakulu piirmäära,

puudub vajadus analüüsida kõrgendatud piirmäära rakendamise vajalikkust.

Ekspertiisitasu on asja läbivaatamise kulu, selle kandmine kostja poolt on tõendatud ja

hageja selle hüvitamise osas ei vaidle. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista 34.195, 29 eurot esindajakulu ja 1597, 79 eurot ekspertiisitasu.

Hageja vastuväited eespool käsitlemata osas on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta.

Kohtuistungil osalemiseks valmistumata ei ole võimalik klienti tulemuslikult kohtus esindada.

Toimiku materjali ja kohtuasja menetlenud kohtunike seisukoha põhjal oli kohtuasi

ebatavaliselt mahukas, äärmiselt keerukas, dokumentaalsete tõendite maht oli väga suur,

eksperdid esitasid erinevaid arvamusi, mistõttu on põhjendatud nii materjali analüüs kui ka

kohtuistungitel osalemiseks ettevalmistuse esindajakulu menetluskulude nimekirjas näidatud

mahus. Arves 291740 nimetatud järelepärimise saatis hageja ise kostja esindajale, s. t. tekitas

ise menetluskulu. Vastaspoole saadetud dokumendiga tutvumine ja analüüs on põhjendatud

menetlustoiming. Arves 292286 nimetatud Harju Maakohtu 31. augusti 2009. a. kirja saatis

kostjale kohus. Kohtu saadetud dokumendiga tutvumine ja analüüs on vajalik ja põhjendatud

menetlustoiming, arvesse võttes ka seda, et arve on esitatud septembris 2009. a., kui hageja oli

juba esitanud apellatsioonkaebuse. Arves 101341 nimetatud esindajakulu seoses hageja

taotlusega 12. mai 2010. a. kohtuistungi protokolli parandamiseks ja kohtu tegevusele esitatud

vastuväitega tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks. Esindajal tuli tutvuda hageja taotluste ja

vastuväidetega kohtu ning väidetega kostja tegevuse kohta. Kostja esindaja on kohtu soovil

koostanud põhjendatud ja mahuka vastuse taotlusele. Vastuse koostamiseks tuli esindajal

analüüsida nii protsessi eelnevat käiku kui ka 12. mai 2010. a. kohtuistungil toimunut. Kohus

nõustus kostja argumentidega ning alust ei ole nimetatud esindajakulu vähendada. Hageja

arvamus, et kostja esindaja oleks pidanud kliendi huvide kaitsel kulutama menetluskulude

nimekirjas näidatust vähem aega, on hinnanguline. Riigikohus on lahendi 3-2-1-161-11

punktis 7 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita

menetluse sätteid ja vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

TsMS § 477 lg. 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele.

Määruskaebus

Kostja

palub

määruskaebuses

tühistada

maakohtu

määruse

osas,

millega

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata, ning teha uus määrus, millega

mõista kostja kasuks hagejalt välja menetluskulud kokku summas 48.864, 35 eurot.

Kohus märkis oma määruses ekslikult, et kuna arvete saajaks olnud Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) oli käibemaksukohustuslane, on kostjal justkui

võimalik käibemaks tagasi saada. Tegelikkuses ei saa MKM õigusabi osutamise eest tasutud

arvete osas käibemaksu tagasi küsida, kuna nimetatud tegevus ei seondu ettevõtlustegevusega,

mille tõttu MKM käibemaksukohustuslasena registreeritud oli. Nimelt oli MKM kuni

1. aprillini 2013. a. käibemaksukohustuslane vaid ruumide üürile andmisega seotud tehingute

puhul. MKM andis üürile mitteeluruume ning tal oli sisendkäibemaksu mahaarvestamise

õigus ainult nendelt kuludelt, mida oli otsearvestuse meetodil võimalik seostada üürile antud

ruumide kuludega (näiteks kommunaalkulud). Riigieelarvelise asutusena saab MKM oma

tegevuskuludeks vajaminevad vahendid põhiliselt Eesti riigi eelarvest ning MKM-i

põhitegevus ei ole ettevõtlusega tegelemine käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg. 2 mõttes.

MKM ei saanud ega saa seetõttu kohtuasja raames tasutud õigusabikuludelt käibemaksu

tagasi küsida, mistõttu on käibemaksukulu kostja poolt kantud kulu, mis tuleb hüvitada.

Asjaolu, et kostja ei saa kantud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kinnitas kostja

ka 29. aprilli 2011. a. menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Mis tahes muid

eeltingimusi ega dokumentide esitamise kohustust käibemaksu hüvitamiseks ette nähtud ei

ole.

Kohus on arvetest 271527 ja 272484 nähtuva õigusabikulu osas asunud ebaõigele

seisukohale, et kostjat esindanud advokaadibüroo kahe töötaja poolt samade materjalide

analüüsimisega seotud kulutuste hüvitamine ei ole põhjendatud. Seadusega ei ole võimalik

ega ka vajalik reguleerida kõikvõimalikke ettenägematuid olukordi, kus võib osutuda

vältimatuks esindaja vahetamine. Olukorras, kus esindaja vahetamise vajalikkus ei sõltunud

kostjast, oleks ebaõige jätta sellest tulenev kulu kostja kanda, kuigi kõikide muude

menetluskulude osas on kohus jätnud kulud hageja kanda. Kuivõrd vaidlusaluste tööde

vajalikkus oli tingitud kostjat esindanud advokaadi lapsehoolduspuhkusele jäämisest, ei olnud

kostjal võimalik esindaja vahetamist ära hoida. Samuti ei saa advokaadibüroo keelata

advokaadil lapsehoolduspuhkusele jäämist ega töökorralduslikult tagada, et seda ei juhtuks.

Sellise

kohtupraktika

tekkimine,

kus

advokaadi

lapsehoolduspuhkusele

jäämisest,

haigestumisest või pensionile jäämisest tingitud esindaja vahetamisest tulenevad kulud ei

kuulu

menetluskulusid

hüvitama

kohustatud

poole

poolt

hüvitamisele,

rikuks

menetluskuludest vabastatud isikute põhiõigusi (s. h. õigust kahju hüvitamisele ja kohtulikule

kaitsele). Kostjal on õigus vabalt valida endale esindaja ning kuivõrd kostja ei saanud oma

esindaja lapsehoolduspuhkusele jäämist vältida, oli esindaja vahetamine kostja jaoks vajalik

TsMS § 175 lg. 3 mõttes. Esindaja vahetamisest tulenev õigusabikulu tuleb hüvitada.

Maakohus leidis ebaõigesti, et hagi vastuse lisade 2 ja 3 tõlkimisega ja lisade esitamise

kaaskirja koostamisega seotud esindajakulu ei ole põhjendatud (arved 271904 ja 272212).

Kostja põhjendas vastuses hagile, et poolte vahel sõlmitud lepingu ülesütlemine kostja poolt

oli hädalavajalik, kuna hageja rikkus lepinguga võetud kohustust tagada mobiiltelefonivõrgu

numbri liikuvus. Vaidlus puudus selles, et hageja oli selles küsimuses pooltevahelist lepingut

rikkunud. Samas oli vaidluse keskseks küsimuseks, kas vastav rikkumine oli lepingu

ülesütlemiseks piisavalt oluline. Arvestades, et vaidlus puudutas niivõrd keerulist ja

spetsiifilist valdkonda nagu telekommunikatsioon, pidas kostja esindaja kostja õiguste

efektiivseks kaitseks vajalikuks selliste tõendite esitamist, mis illustreeriksid ja aitaksid kohtul

ja hagejal mõista hageja rikkumise tõsidust. Hageja lepingu rikkumine tõi endaga Eesti riigi

jaoks kaasa Euroopa Liidu õigusega võetud kohustuste täitmata jäämise, mistõttu oli

põhjendatud kostja vastuse lisana 2 esitatud väljatrükk Euroopa Komisjoni veebilehelt

(nimekiri Euroopa Komisjoni poolt Eesti suhtes elektroonilise side valdkonnas alustatud

rikkumismenetlustest). Samal põhjusel oli vajalik esitada ka kostja vastuse lisa 3 (väljavõte

Euroopa Komisjoni raportist Euroopa elektroonilise side regulatsiooni ja turgude kohta).

Nimetatud tõendid olid vaidluse keskse küsimuse tõendamisel ning asja tehnilist iseloomu

arvestades oluliseks selgitavaks materjaliks. Vaidlusaluste tõendite asjakohasus nähtub ka

sellest, et kohus võttis tõendid vastu. Nimetatud tõlketööd on seega tehtud seoses vaidlusaluse

tsiviilasjaga ning on antud asja arvestades põhjendatud.

Kohus on ekslikult leidnud, et arvel 272826 sisalduv töö ei kuulu hüvitamisele, sest

see on esitatud teise tsiviilasja materjalidega tutvumise eest. Nimetatud tsiviilasja

materjalidega tutvumine oli vajalik kostja lepingulise esindaja seisukohtade kujundamisel

ning esitamisel ja kuulub seega hüvitamisele.

Kohus on ebaõigesti leidnud, et arve 281144, mis sisaldab töid mahus 0, 4 tundi seoses

Abobase Systems AS-i teabenõuetega uue MÜAB-ga seotud teabe saamiseks ja seisukoha

ettevalmistamiseks, ei kuuluks justkui hüvitamisele, sest uue MÜAB-ga seotud teave ei ole

seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kuna antud vaidluses käsitleti küsimusi seoses

MÜAB-ga ning teatud ulatuses ka seda, kuidas need andmebaasid üldse loodi, haakus

teabenõue asjaga. Teabenõudega tutvumine ning seisukoha ettevalmistamine oli seega vajalik.

Kohus leidis, et arves 291740 nimetatud hageja 6. juuli 2009. a. järelepärimisele

seisukoha ettevalmistamist (3, 8 tundi) ei saa lugeda põhjendatud ja vajalikuks

menetlustoiminguks, kuna kohus ei küsinud kostja seisukohta ega võtnud seda ka arvesse.

Selline seisukoht on ebamõistlik. Hageja ainsaks eesmärgiks järelepärimise esitamisel oli

püüd kohut tõendite hindamisel mõjutada hageja poolt soovitud suunas. Hageja väitis, et

ekspert H. Krillo on andnud ebaõige arvamuse ja on alust eksperdi vastu kuriteoteate

esitamiseks. Olukorras, kus hageja püüdis diskrediteerida kostja positsioone kinnitavat

ekspertarvamust, pidi kostja esitama sellistele väidetele oma vastuväited. Hageja

järelepärimisele vastuse koostamise kulu on seega asjaga seonduv ning tuleb kostjale

hüvitada.

Kohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuivõrd kostja 20. septembri 2010. a.

vastus apellatsioonkaebusele kordab enamjaolt 21. septembri 2009. a. apellatsioonkaebusele

esitatud vastuse sisu, ei ole samade argumentide veelkord kirjalikult formuleerimise

esindajakulu väljamõistmine teiselt poolelt taotletud ulatuses põhjendatud (10, 7 tundi).

Kostja esindaja koostas esimese vastuse apellatsioonkaebusele aasta aega varem, kui

dokumendi, mis teatud ulatuses kordas juba varem esitatud argumente. Teisele

apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ei olnud seega lihtsalt veelkordne seisukohtade

formuleerimine. Vahepeal oli menetluses teostatud erinevaid toiminguid ning aset leidnud

mitu kohtuistungit ning aasta varem esitatud seisukohad tuli uute sündmuste valguses uuesti

meelde tuletada ning uude dokumenti sisse kirjutada, et kõik kostja seisukohad oleksid

leitavad ühest dokumendist. Teise apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud aeg on

täies ulatuses põhjendatud ning sellega seotud õigusabikulu kuulub kostjale hüvitamisele.

Kohus leidis, et kostja on taotlenud kohtuistungitel osalemise esindajakulu hüvitamist

4. märtsi 2009. a., 12. mai 2009. a., 12. mai 2010. a. ja 8. novembri 2010. a. kohtuistungite

osas suuremas mahus kui vastavalt kohtuistungi kestusele. Arvel 101341 on märgitud

12. mai 2010. a. toimunud kohtuistungil osalemise ajaks 6, 3 tundi. Istungi protokollist

nähtub, et istung avati kell 10.00 ning istung lõppes kell 16.00, s. o. vastavalt protokollile

kestis istung 6 tundi. Arvel 102848 on märgitud 8. novembri 2010. a. toimunud kohtuistungil

osalemise ajaks 1, 4 tundi. Istungi protokollist nähtub, et istung avati kell 10.05 (kusjuures

istungi algus oli määratud kella 10.00-ks) ning istung lõppes kell 10.51, s. o. vastavalt

protokollile kestis istung 51 minutit. Istungi protokollis märgitud istungi alguse ning

lõppemise aega ei pruugita praktikas märkida minutilise täpsusega ning samuti on selge, et

istungile õigeaegse jõudmise tagamiseks ning istungi sekretäri poolt kohale ilmunud isikute

tuvastamiseks dokumentide kontrollimise eesmärgil on põhjendatud istungile kohale

ilmumine enne määratud istungiaega. Sellest põhimõttest on kostja esindaja kvaliteetse

õigusabi osutamisel ka lähtunud. Igal juhul on aga põhjendatud kohtuistungil osalemisega

seotud esindajakulu tekkimine alates sellest ajast, millele on kohtuistungi algusaeg määratud,

isegi siis, kui kohtuistungi avamine kohtust või vastaspoolest tuleneval põhjusel viibib.

Samuti kuulub menetluskulusid kandma kohustatud poole poolt hüvitamisele ka kulu seoses

esindaja kohtuistungile minemisega ning sealt tagasi tulemisega. Menetlusosalise esindaja ei

lähe kohtuistungile ega tule sealt tagasi tööle oma vabast ajast, vaid seonduvalt konkreetse

kohtuasjaga, mistõttu on põhjendatud kohtuistungitel osalemisega seotud kulu hüvitamine

teatud mõistlikus ulatuses rohkem kui kohtuistungi protokollis märgitud istungi kestuse

ulatuses.

Vastus määruskaebusele

Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

Edasine menetluse käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis

TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega kostja avaldus menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldati. TsMS § 659 ja § 651 lg. 1 koosmõjust

tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega avaldus

rahuldati. Osas, millega avaldus rahuldamata jäeti, on määruskaebus osaliselt põhjendatud ja

annab aluse maakohtu määruse osaliseks tühistamiseks. Ringkonnakohus saab tühistatud osas

teha uue määruse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks täiendavalt maakohtu määrusega

väljamõistetule välja 6304, 03 eurot. Lõppkokkuvõttes, koos maakohtu poolt väljamõistetud

rahasummaga, tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks mõista välja

42.097, 11 eurot, sealhulgas 40.499, 32 eurot esindajakulu (34.195, 29 eurot maakohtu

määruses märgitud kulu ja 6304, 03 eurot täiendavalt ringkonnakohtu lahendiga) ja 1597, 79

eurot ekspertiisitasu.

Esitatud arvete ja täpsustatud avalduse kohaselt taotleb kostja lepingulise esindaja

kulude väljamõistmist hagejalt 310, 20 töötunni ulatuses tunnihinnaga 1900 krooni, millele

lisandub käibemaks olenevalt hagi esitamise ajast kas 18% või 20% ulatuses. Maakohus pidas

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 281, 60 tundi tunnihinnaga 1900 krooni, mõistes hagejalt

kostja kasuks lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks välja kokku 34.195, 29 eurot (281, 6

tundi x 1900 krooni : 15, 6466 = 34.195, 29). Maakohus leidis, et käibemaksu hüvitamiseks

kostjale ei ole alust, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kolleegium selle seisukohaga ei

nõustu. TsMS § 174 lg. 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu

hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega ei piisa käibemaksuosa hüvitamata

jätmiseks ainuüksi asjaolust, et isik on käibemaksukohustuslane, kui ta sellele vaatamata ei

saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

esitatud avalduses kinnitanud, et ta ei saa kantud menetluskuludelt arvestatud käibemaksu

tagasi arvestada (kd. VI, tl 228). Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-09 selgitanud, et kui

kohtul on tekkinud kahtlus, kas menetlusosaline on käibemaksukohustuslane või saab muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb talle TsMS § 174 lg. 5

alusel anda võimalus esitada oma seisukohad, muuhulgas täiendada kinnitusavaldust ning

vajadusel esitada ka tõendid. Käibemaksu puudutavas osas ei ole maakohus teinud kostjale

ettepanekut oma seisukohta täpsustada või selgitada. Määruskaebuses on kostja siiski

selgitanud, et õigusabi osutamise eest tasutud arvete osas ei saa ta käibemaksu tagasi

arvestada, kuna see ei seondu ettevõtlustegevusega, mille tõttu ta käibemaksukohustuslasena

oli registreeritud. Kostja põhitegevus ei ole seotud ettevõtlusega ning tema selgituse kohaselt

oli kostja asutuseks olev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuni 1. aprillini

2013. a. käibemaksukohustuslane vaid mitteeluruumide üürile andmisega seotud tehingute

puhul. Hageja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud. Hageja seisukohaga, nagu ei võiks Eesti

Vabariik õigusabikuludes sisalduva käibemaksu hüvitamist nõuda juba ainuüksi sellest

tulenevalt, et käibemaks laekubki lõppkokkuvõttes riigile, ei saa nõustuda. Tsiviilkohtu-

menetluses poolena osaleval riigil on samad menetlusõigused kui ükskõik millisel teisel

poolena osaleval isikul ja neid õigusi ei mõjuta see, milline on riigi kui avalik-õigusliku isiku

roll maksude, sealhulgas käibemaksu kogumisel. Riigi erinevaid rolle olenevalt sellest, kas

riik osaleb eraõigussuhtes või täidab avalik-õiguslikke ülesandeid, ei saa samastada. Nii tuleb

maakohtu poolt välja mõistetud kostja lepingulise esindaja kulusid suurendada käibemaksuosa

võrra.

Arvestades maakohtu poolt põhjendatud ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja

kulude arvete esitamise ajal kehtinud tulumaksumäära, tuleb kostjale käibemaksu hüvitada

summas 6304, 03 eurot. Nii pidas maakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikuks ajakuluks kokku 281, 6 tundi, vähendades kostja poolt esitatud ajakulu 28, 6 tunni

võrra (310, 20 – 281, 60 = 28, 6). Menetluskulude arvestuskäiku maakohtu määrus ei sisalda,

kuid arvestades määruse põhjendust ja selles sisalduvaid viiteid menetlusdokumentidele ning

tõenditele, mille alusel maakohus on järeldustele jõudnud, on kohus kostja 18%-lise

käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 242, 40 tundi vähendanud 22, 1 tunni võrra

ning 20%-lise käibemaksuga esitatud arvetes sisalduvat ajakulu 67, 8 tundi 6, 5 tunni võrra.

Seda arvestades tuleb 281, 6-st tunnist tunnihinnaga 1900 krooni lisada 18%-line käibemaks

arvetele 220, 3 tunni ulatuses (242, 4 – 22, 1) ning 20%-line käibemaks arvetele 61, 3 tunni

ulatuses (67, 8 – 6, 5). Kokku on 18%-lise käibemaksu suuruseks 75.342, 60 krooni (220, 3

tundi x 1900 krooni = 418.570 krooni; 18% 418.570-st on 75.342, 60 krooni) ning 20%-lise

käibemaksu suuruseks 23.294 krooni (61, 3 tundi x 1900 krooni = 116.470 krooni; 20%

116.470-st on 23.294 krooni). Kokku moodustab hüvitamisele kuuluv käibemaks 98.636, 60

krooni (75.342, 60 + 23.294 = 98.636, 60 krooni), mis kehtivas vääringus vastab 6304, 03

eurole.

Kokku on kostja vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks käibemaksuosa arvestades

40.499, 32 eurot (34.195, 29 + 6304, 03 = 40.499, 32). See ei ületa hagi esitamise ajal

kehtinud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäära.

Ülejäänud osas määruse tühistamiseks ei anna määruskaebus piisavat alust. Riigikohus

on mitmetes lahendites (vt. näit. 3-2-1-43-10, 3-2-1-132-10, 3-2-1-88-11, 3-2-1-171-12, 3-2-

1-13-13) selgitanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

TsMS § 175 lg. 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kolleegium leiab, et kostja

lepingulise esindaja poolt õigusabi osutamisele kulutatud aja vajalikkuse ja põhjendatuse

hindamisel ei ole maakohus ületanud diskretsiooni piire. Maakohus on oma järeldusi piisavas

ulatuses põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjaolusid ja tõendeid

maakohtust põhimõtteliselt erinevalt.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et ei nõustu seisukohaga, nagu

tuleks esindaja vahetumise korral vastaspoolel hüvitada õigustatud poolele ka kulud, mille

üksnes esindaja vahetumine kaasa tõi. TsMS § 175 lg. 3 kohaselt hüvitatakse mitmele

esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise

vajadusest. Riigikohus on seda sätet tõlgendades leidnud, et seda peavad õigustama

tsiviilasjast, ennekõike selle keerukusest tulenevad asjaolud (3-2-1-112-09). Niisuguste

asjaoludega ei ole kostja lepingulise esindaja vahetust põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei

oleks õiglane panna kostjast endast ja tema esindajast tulenevatest asjaoludest, sealhulgas

nende valikutest tingitud kulude suurenemise risk vastaspoole kanda. Arvetes 271904,

272212, 272826, 281144 ja 291740 kajastatud õigusabi ajakulule antud hinnangut tsiviilasja

menetluse kontekstis on maakohus piisavalt põhjendanud, määruskaebuses esitatud

seisukohad ei anna alust seda hinnangut muuta. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei ole

maakohus jätnud arvesse võtmata kostja poolt apellatsioonkaebusele esitatud 20. septembri

2012. a. vastuse koostamisele kulunud aega 10, 7 tundi (arve 102378, kd. VI, tl. 268), vaid on

määruses põhjendanud, miks tuleb seda ajakulu vähendada ¼ võrra. Kolleegium nõustub

seisukohaga, et kui uue menetlusdokumendi koostamisel on suures osas kasutatud eelnevalt

esitatud menetlusdokumenti, siis võimaldab see uue dokumendi koostamisele kuluvat aega

kokku hoida.

Mis kohtuistungitele kulunud aega puudutab, siis ei ole maakohus määruses selgelt

märkinud, millist aega tuleb vajaliku ja põhjendatuna arvesse võtta. Ka kostja ei ole

määruskaebuses märkinud, millise aja täiendavat arvessevõtmist ta taotleb ning milline peaks

tema arvestuse kohaselt olema lõpptulemus. Maakohtu määrus ei sisalda ka menetluskulude

kokkuvõtlikku arvestuskäiku, millest nähtuks, millist lepingulise esindaja ajakulu esitatud

arvete lõikes on kohus vajaliku ja põhjendatud kuluna arvesse võtnud. Kui aga kõrvutada

lõpptulemust 281, 6 tundi ning arvete kohta määruses esitatud konkreetseid põhjendusi

nendes sisalduva ajakulu vähendamise kohta, siis on maakohus kõigile kohtuistungitele kokku

arvestatud ajakulu vähendanud 3, 6 tunni võrra. Nii vähendas kohus arvetes sisalduvat

õigusteenuse ajakulu (310, 2 tundi) 28, 6 tunni võrra ning on sellest konkreetsete arvetega

seostanud 25 tundi (2, 6 + 1, 4 + 2 + 12, 1 + 0, 4 + 3, 8 + 2, 7 (1/4 arves 102378 kajastatud

10, 7 tunnist)). See on isegi veidi (0, 1 tundi) vähem kui kohtuistungi protokollides märgitud

istungite kestust arvestades tuleks seda ajakulu vähendada. Vahega on kaetud need

minutilised kõrvalekalded, millele määruskaebuse punktis 2. 13 seoses 8. novembri 2010. a.

istungi algusajaga on viidatud. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtuistungile

saabumiseks või sellelt lahkumiseks kulunud aega ei ole alust hüvitada kui õigusteenuse

osutamisele kulunud aega. Sellele on osundanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-64-13.

Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palunud hagejalt välja mõista

lepingulise esindaja kuluna 47.266, 56 eurot. Sellise summa on kostja saanud, kui on kokku

liitnud kõik avalduse lisana esitatud arvetes (kd. VI, tl. 233 – 269) sisalduvad kulutused.

Samas sisalduvad arvetes aga ka kulutused, mida iseenesest ei saa pidada lepingulise esindaja

poolt osutatud õigusabi kuluks (koopiate eest 177 krooni + käibemaks ja 6 krooni +

käibemaks (kd. VI, tl. 238 ja tl. 268) ning eksperthinnangu eest 35.000 krooni + käibemaks

(kd. VI, tl. 241)). Täpsemaid selgitusi nende kulude kohta ei ole kostja maakohtule esitanud

ning maakohus on need kulud jätnud tähelepanuta ja arvesse võtmata. Kostja on küll

vaidlustanud maakohtu määruse kogu ulatuses, milles tema avaldus rahuldamata jäeti,

määruskaebus ei sisalda aga samuti põhjendust, mille alusel saaks järeldada, et tegemist on

põhjendatud ja vajalike kuludega lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Pealegi on

kostja eksperditasu hüvitamist taotlenud eraldi ning selle taotluse on maakohus ka

rahuldanud, koopiate tegemise vajalikkust ei ole aga asjas vajalike toimingutega seostatud.

Nii ei pea ka ringkonnakohus võimalikuks osundatud kulutusi kogusuuruses 2653, 36 eurot

hüvitada (177 krooni + 35.000 krooni + käibemaks 18% = 41.508, 86 krooni; 6 krooni +

käibemaks 20% = 7, 20 krooni; 41.508, 86 + 7, 20 = 41.516, 06 krooni, mis kehtivas

vääringus vastab 2653, 36 eurole).

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik