4-13-5344/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-13-5344

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2013. a, Tartu kohtumaja, Väärteoasja number 4-13-5344 (2780,13,002248) kirjalik menetlus Kohtunik Ene Muts Väärteoasi Jaagup Lepa kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.08.2013 otsuse peale Väärteo kvalifikatsioon KarS § 262 järgi Taotluse sisu Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo 02.08.2013 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2780,13,002248 ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja/menetlusalune isik: Jaagup Lepp isikukood X; elukoht X kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja X RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120; § 132 p 3 Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna 02.08.2013. a otsus väärteoasjas nr 2780,13,002248 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. Rahuldada Jaagup Lepa kaebus. Kohtuotsuse koopia saata Jaagup Lepale ja Lõuna Prefektuurile VTMS § 41 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikoh

30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetl või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teata Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Olulised asjaolu 07.07.2013 koostas Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik X Jaagup Lepa suhtes väärteoprotokolli nr AB1326586 selle kohta, et 07.07.2013 kell 01.45 Jaagup Lepp Tartu linnas Lai 36 maja juures, millega rikkus avalikku korda. Menetlusalune isik pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS §

262 järgi. 11.07.2013 esitas J. Lepp vastulause, milles selgitab juhtunut ning palub väärteoasjas menetlus lõpetada kuna ei ole avaliku korra rikkumist toime pannud. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja X 02.08.2013 otsusega väärteoasjas nr 2780,13,002248 määrati Jaagup Lepale KarS § 262 alusel rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot. Väärteootsuse kohaselt KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Nimetatud koosseis eeldab, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või, et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või oleks avalikku korda rikutud muul viisil. Riigikohus on korduvalt oma lahendites viidanud, et avalikku korda saab määratleda kui tavadega, heade kommetega, normide või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tänav Tartus Lai 36 maja juures, on vaadeldav avaliku kohana ning avalikus kohasX on tavade, heade kommete, normide ja reeglitega vastuoluline tegutsemine, seega käsitletav kui avaliku korra rikkumine. Protokollis on menetlusalune isik Jaagup Lepp märkinud omakäeliselt "X". Ütlused on kinnitatud menetlusaluse isiku allkirjaga. Väärteomenetluse käigus kogutud tõendite alusel asub kohtuväline menetleja seisukohale, et menetlusalune isik Jaagup Lepp on toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritud väärteo. Vastulauses esitatut arvestatakse osaliselt. Väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud Jaagup Lepa suhtes puuduvad.

14.08.2013 esitas Jaagup Lepp Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, paludes VTMS § 132 p 3 kohaselt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel või VTMS § 132 p 2 kohaselt väärteootsuse tühistamist määratud karistuse osas, nõustudes asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebuse põhjenduste kohaselt nähtub väärteootsusest, et rikkumine on toime pandud Tartus Lai 36 maja juures, kuid rikkumise toimepanemise täpne asukoht on määratlemata. Kuivõrd reaalselt tulid politseiametnikud menetlusaluse isiku juurde hetkel, mil ta oli Lai tn 36 maja hoovi viiva võlvi alt väljumas ja X, siis saanuks väärteootsuses märgitud tegu toimuda nimetatud maja hoovis või võlvi all ja seega mõnevõrra kõrvalisemas kohas, mitte otseselt üldkasutataval tänaval, milline mulje võib jääda väärteootsuse sõnastusest. Samuti on väidetav rikkumine toime pandud X ajal, mil on vähem inimeste liikumist. Menetlusalune isik ei tuvastanud, et kirjeldatud kohas oleks viibinud kõrvalisi isikuid, keda kirjeldatud teguviis oleks võinud häirida ja seega märkimisväärselt avalikku korda kahjustada. Seega leiab menetlusalune isik, et rikkumise asjaolusid arvestades ei saa tema süüd pidada suureks. Samuti tuleb arvestada, et kuigi menetlusalusel isikul on varasemast X karistus, siis on tegemist teiseliigilise rikkumisega, mis ei iseloomusta menetlusaluse isiku korduvat väärkäitumist. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab menetlusalune isik, et väärteo menetlemise osas ei esine olulist avalikku menetlushuvi ning õiguskorra kaitsmise huvid on täidetavad ka ilma karistust kohaldamata.

II Kohtuvälise menetleja seisukoht 20.09.2013 esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma seisukoha Jaagup Lepa kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustu Jaagup Lepa kaebusega ning palub jätta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Esitatud seisukohas on märgitud, et vesteldes väärteoprotokolli koostanud patrullpolitseiniku X selgus, et 07.07.2013 koos patrullpolitseinik X nägid nad sõites Tartus Laial tänaval, liikudes Vabaduse puiestee poole, Lai tn 34 ja Lai tn 36 X. Kuna olid pühapäeva esimesed tunnid ja Laial tänaval liikusid mõned inimesed, otsustati avaliku korra rikkuja korrale kutsuda. Kui patrullpolitseinik lähenes meesterahvale, X. Politseisõidukis tuvastati mehe isik. Meesterahvas selgitas häiritud X. Vaatamata politseiametniku korduvatele selgitustele ei saanud Jaagup Lepp aru, et X Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Tartus Lai tn 36 maja juures X on tavade, heade kommete, normide ja reeglitega vastuoluline tegutsemine, seega käsitletav kui avaliku korra rikkumine, mille eest Jaagup Leppa karistati KarS § 262 järgi rahatrahviga. Kohtuväline menetleja on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

III Kohtu seisukoht Kohus lahendab Jaagup Lepa kaebuse kohtuvälise menetleja 02.08.2013.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ega soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus, arvestanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et käesolevas väärteoasjas tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Kaitstavaks õigushüveks on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi kohustusi. Avaliku korra rikkumine KarS § 262 järgi eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ning uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, hinnanud kõiki kogutud ja uuritud tõendeid kogumis, leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et 07.07.2013 Tartu linnas

Lai tn 36 juures Jaagup Lepp X. Kuigi menetlusalune isik vastulauses tegu eitab ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, palub ta kohtule esitatud kaebuses väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetluse lõpetamise aluse muutmisega kinnitab kaebuse esitaja enda ütlusi väärteoprotokollis. Jaagup Lepa süüd omaksvõtvad ütlused on tõendatud tunnistaja X ütlustega, samuti dokumentaalne tõend, väljavõte patrullilehest, mille kohaselt 07.07.2013 Jaagup Lepp X Lai 36 juures. Tõendid tõendavad, et Jaagup Lepp on toime pannud talle etteheidetava rikkumise KarS § 262 järgi.

VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohus on oma 9. detsembri 2003 lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et kuigi väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada kriminaalmenetluse seadustiku §-st 202, mille kohaselt võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Väärteomenetluse otstarbekuse kaalutluse lõpetamise otsustamisel peab kohus arvestama väärteoga õigushüve kahjustamise olulisust, väärteo ühiskonnas esinemise sagedust, toimepanemise asjaolusid, kuriteoks ülekasvamise võimalikkust ja menetlusalust isikut.

Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub oluline avalik huvi menetluse jätkamiseks. Kohus möönab, et X on ühiskonnas väljakujunenud kombeid ja kohtupraktikat arvestades avaliku korra rikkumine, kuid antud juhul ei ole Jaagup Lepa süü suur ja asja edasine menetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Antud juhul ei häiritud sellise tegevusega kõrvalisi isikuid, märkimisväärselt ei saanud kahjustata avalik kord. Samuti ei ole edasine menetlemine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, samuti ei ole arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusalust isikut ja tema varasemat seadusekuulekat käitumist asja edasine menetlemine vajalik ka menetlusaluse isiku mõjutamiseks edasipidiselt süütegude toimepanemisest hoidumiseks.

VTMS § 132 p 3 kohaselt kui kohus lõpetab oma otsusega väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel, siis tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna patrullteenistuse väärteomenetleja L. Suiste 02.08.2013 otsus väärteoasjas nr 2780,13,002248 tuleb tühistada ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.

Ene Muts kohtunik