1-12-3877/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.I Mxxx sünd. xxx, isikukood xxx Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Legislator headnote
AI generated1-12-3877/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.10.2013 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-12-3877 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Džordan M.I
vangistusest tingimis
i enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.I Mxxx sünd. xxx, isikukood xxx
Karistuse kandmise algus 21.01.2013 ja 21.03.2014 lõpp RESOLUTSIOON
Jätta M.I M vangistusest tingimisi enne
xxx tähtaega vabastamata.
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Viru Vangla esitas 21.08.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav M.I Mxxx vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
xxxx Mxxx on otsusega
süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 07.06.2012
Karistusseadustiku (KarS) karistatud §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §215 lg.2 p.1, 2 järgi ning vangistusega 1 aasta 2 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud. Pärnu Maakohtu
14.12.2012 määrusega pöörati karistus täitmisele. Kuna süüdimõistetu oli Eesti
Vabariigist lahkunud, kuulutati ta tagaotsitavaks ja peeti kinni 21.01.2013. Pärnu Maakohtu 23.01.2013 määrusega jäeti sama kohtu 14.12.2012 määrus muutmata ja määrati, et karistusaja algust arvatakse alates süüdimõistetu kinnipidamisest 21.01.2013.
Viru Vangla iseloomustuses distsiplinaarkaristus kinnipeetaval puuduvad. t nähtub, et ed Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Individuaalset täitmiskava ei ole kinnipeetavale koostatud, tema käitumine on olnud eeskujulik. Kinnipeetava perekonna materiaalne olukord on hea, omavahelised suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav on alaealine ning vanemate ülalpidamisel, talle oli võimaldatud kõik vajaminev. Kuriteod on toime pandud sõprade mõjutusel. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi, neid tasub ema, käesolevaks ajaks on tasumata 263,58 €. Kinnipeetaval puudub tahe õppida, kutseoskuste puudumine on riskiks tööturul konkureerimisel. Kinnipeetav suhtleb erinevate noortega, on kergesti mõjutatav ja kaasaminev, on võtnud pikemat aega mõtlematuid riske, läinud kaasa probleemsete tegevustega. Probleemid alkoholiga algasid kinnipeetaval 2011, ta ei anna endale aru, et joobes tekivad probleemid. Vabaduses hoidus karistuse kandmisest kõrvale ja tegi seda, mida soovis. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedaste ringi kuuluvad ema ja kasuisa, kes töötab xxx, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav ema sõ viibima sõprade
nul algasid poja probleemid 14-aastaselt, kui ta hakkas seltsis, kes on väga probleemse käitumisega ja kuritegeliku mõttemaailmaga isikud. Koos sõpradega sai alguse ka alkoholi tarvitamine ja suitsetamine. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on pere majanduslik olukord hea, elatakse 3-toalises mugavustega korteris, kõik eluks vajalik on kinnipeetaval olemas. Kinnipeetava käitumist mõjutavad vabaduses järgmised asjaolud: sihipäratu vaba aja kasutamine koos sõpradega, lävimine kuritegeliku käitumisega ja alkoholi kuritarvitava suhtlusringkonnaga, alkoholi tarvitamine, ühiskonnanormide mitteaktsepteerimine.
Kinnipeetav on varasemate karistuste kandmisel näidanud, et on valmis muutuma, kuid laseb ennast kergelt kallutada ja läheb kaasa uute pakkumistega, jättes kõrvale seatud eesmärgid ja kohustused. Positiivseteks asjaoludeks on perekonna toetus ja võimaluste pakkumine. Oma käitumisega on kinnipeetav vabaduses näidanud üles ükskõikset suhtumist talle mõistetud karistustesse.
Maakohtu istung
Kinnipeetav M.I xxx taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et
Mi
eelmisel korral ei täitnud ta kriminaalhoolduse nõudeid, kuna tal ei olnud head suhted kriminaalhooldusametnikuga.
Prokurör Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus i abi
seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.
Maakohtu
määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Käesoleva asja materjalidest nähtub, et tegemist on kinnipeetava esimese vangistusega. Pärnu Maakohtu 07.06.2012 otsusega mõisteti kinnipeetavale karistuseks vangistus tingimisi, kuid seoses kriminaalhoolduse nõuete rikkumisega ja Eesti Vabariigist lahkumisega rahuldati kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja vangistus pöörati täitmisele.
Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste täitmisega. Arvestades seda, et eelmisel katseajal oli kinnipeetava kohta koostatud kaks erakorralist ettekannet, lisaks olid mitmed muud rikkumised, puudub maakohtul veendumus, et kinnipeetav seekord läbib katseaja nõuetekohaselt, täidab kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning ei lahku taas
Eesti Vabariigist. Eeltoodu näitab, et tingimisi mõistetud vangistus ei avaldanud kinnipeetavale mingit mõju ja karistuse eesmärgid jäid täitmata. Seetõttu tuleb karistus kinnipeetaval ära kanda vangistusena.
Lisaks eeltoodule ei pea maakohus õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetavat ühe ja sama karistuse kandmisest teist korda.
Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik