1-13-4190/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-13-4190

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-4190 Kohtukoosseis Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu Pärnu

talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk erakorraline Ü

ettekanne taotlusega V.K-le (ik xxx, määrata elukoht *) katsejaks t kohustus

äiendavad ed RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse Pärnu kriminaalhooldusametniku -K.Annuk 5, lg 4 alusel m

Ü taotlus ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p äärata V.K-le kohustused: katsejaks täiendavad

1.1.pöörduda juurde tähtajaga 01.11.2013 ja võimaluste selgitamiseks; * *

1.2. katseajal regulaarselt osaleda *.

. V.K-le,

ja kriminaalhooldajale. Edastada määruse ärakiri prokurörile Ü.Tamm Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumajja.

Asjaolud Pärnu Maakohtu mõist süüdi 6.05.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4190 is kohus V.K KarS

§ järgi KarS § 74 lg 2 alusel määras kohus, et mõistetud ja karistas vangistusega 7 kuud. vangitusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus V.K suhtes 6-kuuse vangistuse tingimuslikult kohaldamata - V.K

24 kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras kriminaalhooldusametniku -6 tulenevaid järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaeg algas 6.05.2012.

13.06.2013 kohtumäärusega kohus Tallinna Vangla Pärnu kriminaa rahuldas lhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk taotluse Ü ja KarS § 74 lg 4, § 75 lg 2 p 8

alusel V.K-le a kohustuse osaleda "* *

määras katsejaks täiendav – " tähtajaga 01.10.2013.

Kohustus määrati tulenevalt sellest, et V.K oli rikkunud kontrollnõuet - ei ilmunud registreerimisele ja ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi.

1-13-4190

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

15.10.2013.a saabus

Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku -K.Annuk Ü alljärgnev erakorraline ettekanne. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

V.K võeti arvele 27.05.2013 Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses, olles süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 06.05.2013 KarS § 121 tunnustel. V.K-le määrati kohtu poolt kohustus

- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. V.K suhtes on katseajal seoses kohustuse rikkumisega koostatud üks erakorraline ettekanne. Pärnu Maakohtu 13.06.2013 kohtumääruse alusel määrati isikule täiendav lisakohustus " tähtajaga 01.10.2013. Antud kohustus on V.K

- osaleda * * " täidetud. Rikkumise faktid :

1. V.K alkoholi tarvitanuna viibis 28.09.2013 avalikus kohas Haapsalus, kaubamaja ees.

Indikaatorvahendi protokolli andmetel mõõdeti politseijaoskonnas alkoholijoove 2,49 mg/l kohta

(lisa 1); 2. V.K alkoholi tarvitanuna viibis 03.10.2013 avalikus kohas Haapsalus.

Indikaatorvahendi protokolli andmetel mõõdeti politseijaoskonnas alkoholijoove 0,66 mg/l kohta (lisa 2).

Karistusregistri andmetel V.K puuduvad uued väärteotsused peale eelmises erakorralises ettekandes juba kajastatud materjalide ( lisa 3). Kriminaalhooldajale teadaolevatel andmetel on hetkel menetluses V.K suhtes Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonnas väärteomaterjalid. V.K on tunnistanud alaealisele alkoholi ja tubakatoodete ostmist. Kriminaalhoolduses on kahel korral ( 18.09.2013 ja 30.09.2013) V.K mõõdetud alkoholijoovet, kuna olid visuaalsel vaatlusel kahtlus isiku alkoholi tarvitamise osas, kuid alkomeetri näit oli mõlemal korral 0,000 mg/l kohta. KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST V.K kirjutas seletuskirja 30.09.2013, kus ta tunnistab alkoholi tarvitamist 28.09.2013. Selgitab , et jõi 3 - 4 pudelit õlut ühe tuttava korteris ja siis läks kaubamaja juurde kuna pidi ühe poisiga kokku saama. Tema tuttav kohale ei tulnud ja siis ajas ühtede teiste tuttavate noormeestega juttu.

Sündmused toimusid õhtusel ajal. Äkki tuli politsei ja käskis nendega kaasa tulla. Kuna ta oli alkoholijoobes paigutati arestimajja kainenema ja välja sai alles järgmise päeva õhtul. Kahetseb oma süüd, kuna teab, et tal on alkoholi keeld peal (lisa 4). V.K kirjutas seletuskirja 04.10.2013, kus ta tunnistab, et libastus 03.10.2013 teistkordselt. Kohtas endist sõjaväekaaslast ja tuttav tegi ettepaneku natuke õlut juua. Tarvitasid paar pudelit õlut metsavahel ja siis läksid suurte majade juurde, kus said kellegiga veel kokku. Isiku kaaslased rääkisid valjusti ja äkki sõitis politseipatrull maja juurde ja teda viidi politseijaoskonda (lisa 5). V.K lubab enda käitumist muuta ja soovib võtta endale alljärgnevad kohustused: hakata käima - AA- 18; - seoses enda rühmas, mis toimub Haapsalu Sotsiaalmajas (Kastani 7) laupäeviti kella 16 – alkoholi kuritarvitamise probleemiga pöörduda poole oktoobri kuu lõpus, kuna enne ei ole raha * maksta visiiditasu. KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE Negatiivsed asjaolud:

-katseajal koostatakse juba teine erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse poolse korduva kohustuse rikkumise tõttu;

- alkoholi kuritarvitamise probleemid on kestnud aastaid/ aastakümneid ja muutuste V.K tekitamine isiku mõtlemisse ja käitumisse on raske;

-lühiajalise sotsiaalprogrammi mõju isiku käitumise muutumisse jäi uute kohustuse rikkumiste valguses küsitavaks. Positiivsed asjaolud:

1-13-4190 -

V.K on katseajal registreerimistel käinud väga korrektselt (lisa 6);

- V.K suhtus vastutustundlikult sotsiaalprogrammis käimisse, täitis korrektselt kõik kodutöö ülesanded; -V.K suhtes mõjus mingiks perioodiks positiivselt lühiajaline (1 kuu) reaalne šokivangistus; - , kes on pikaajaline töötu ja toimetuleku toetuse saaja on hakanud aktiivsemalt oma mõtteid V.K

ja tegutsemist seadma selles vallas, et peab leidma töökoha. Üle aastate tegeleb jälle aktiivselt töökoha otsingutega;

- oleks katseajal vägivaldselt käitunud, ei ole algatatud uusi puuduvad andmed, et V.K kriminaalasju.

Katseaja kulgu arvestades saab öelda, et kriminaalhooldusalune vajabki pidevat kontrolli, järelvalvet, mõningast hirmu karistuse reaalsele täitmisele pööramise ees ja läbi nende järjepidevate tegevuste saab vaid teda suunata oma mõtlemist ja käitumist korrigeerima. Kuid arvestama peab, et muutused pikaaegse alkoholi kuritarvitaja juures ei toimu kiirest ja järelvalve kadumisel võib toimuda hoopis tagasilangus olukorras. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA Määrata täiendavaid kohustusi.

Eelpool toodud asjaoludest lähtuvalt leiab kriminaalhooldaja, et kuna katseaeg on kestnud vaid 5 kuud ja käitumiskontrolli nõudeid on isik täitnud korrektselt, oleks otstarbekas jätkata antud isiku puhul katseaega ja toetada isiku sotsiaalset kohanemist ühiskonnanormidega. V.K-le oleks otstarbekas määrata täiendavad lisakohustused, mida isik endale võtta öörduda soovis: 1) p * juurde tähtajaga 01.11.2013 ja võimaluste selgitamiseks * ; 2) katseajal regulaarselt osaleda *.

Kohtu seisukoht

KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. § 427 sätestab, et KarS Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS

§ 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata.

Erakorraline V.K on rikkunud ettekanne on esitatud põhjusel, et talle kohtuotsusega määratud

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ettekandele lisatud seletuste kohaselt V.K on kriminaalhooldajale kohustuse rikkumist tunnistanud. Kohtule on esitatud ka indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mille kohaselt on V.K suhtes politsei kasutanud indikaatorvahendit ja 28.09.2013 on 2,49 mg/l kohta ja 03 näit olnud positiivne .10.2013 on näit olnud positiivne 0,66 mg/l kohta. V.K Seega on tõendamist leidnud, et on rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kriminaalhooldaja on erakorra senist kriminaalhoolduse lises ettekandes põhjalikult analüüsinud käiku. Põhiprobleem katseajal on olnud, et V.K ei täida kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kuriteod, milles V.K kohtuotsusega oli süüdi mõistetud, olid toime pandud alkoholijoobes.

Seetõttu leiab kohus, et suunamisel õiguskuulekale elule on oluline tähtsus sellel, et isik ei V.K tarvitaks alkoholi. Kriminaalhooldaja leiab, et probleemiks on see, et V.K on aastakümneid kuritarvitanud alkoholi ja muutuste tekitamine isiku mõtlemisse on raske. Samas on kriminaalhooldaja välja toonud rida positiivseid asjaolusid, mis katsejala on ilmnenud. Kohus leiab, et positiivne on ka asjaolu, et V.K on oma seletuses võtnud endale seoses just alkoholiprobleemiga tegelemiseks konkreetsed kohustused. See näitab, et V.K ise on mõistnud muutuste vajadust ja proovib alkoholi kuritarvitamisest loobuda.

1-13-4190 Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt esitatud katseaja tulemused annavad käesoleval hetkel aluse mitte pöörata ärakandmata karistus täitmisele, vaid jätkata katsega. Eelkõige annab alust uskuda katseaja tulemuslikkusele asjaolu, et V.K on siiani katseaega ja oma kohustustesse suhtunud kohusetundlikult. Erandiks on alkoholi mittetarvitamise kohustus, kuid kohus nõustub siinkohal kriminaalhooldajaga, et isiku puhul, kellel see probleem on olnud aastakümneid, ei saa lõplikke tulemusi oodata 5 kuu jooksul, vaid see on pikemaajalisem protsess. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja poolt taotletud täiendavad kohustused toetavad edasist positiivset muutust.

Kohus leiab, et arvestades senist katseaja kulgu ning V.K isikut, on kriminaalhooldusametniku ettepanekud V.K-le täiendavate kohustuste määramiseks katseajaks igati põhjendatud.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja V.K-le tuleb määrata katseajaks KarS §

74 lg 4, KarS § 75 lg 2 p täiendavad 5, lg 4 alusel

kriminaalhooldusametniku poolt taotletud kohustused, milliste määramisega V.K ise on nõus olnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik