1-13-6349/18 · Tallinna Ringkonnakohus

1-13-6349

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013. a Tallinn Kriminaalasja number 1-13-6349 Kohtukoosseis Meelika Aava, Malle Preimer, Urmas Reinola Kohtuasi A.B süüdistuses KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 4 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 10. juuli 2013. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav A.B

ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil

Prokurör Annika Vanatoa Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil Süüdistatav

A.B

isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxx, ei tööta,

varem 15 korda kohtu poolt karistatud, viimati 13.09.2011

Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

liitkaristusena 1 aasta 13 päeva vangistust, kinni peetud 08.07.2013.a

Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 10. juuli 2013. a kohtuotsus A.B suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Välja mõista A.B-lt Eesti Vabariigi kasuks 64,80 eurot (kuuskümmend neli

eurot ja kaheksakümmend senti) määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

2(4)

Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või

Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 10. juuli 2013. a otsusega lühimenetluses tunnistati A.B süüdi KarS § 25 lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega kuueks kuuks. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati

mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti neli kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 8. juuli 2013. a.

2. A.B tunnistati süüdi süstemaatilises varguste toimepanemises ja nimelt selles, et ta varem

vargusi toime pannud isikuna 8. juulil 2013. a kella 20.05 paiku Tallinnas Aldar Trading OÜ-le kuuluvast kauplusest püüdis taas varastada 5 pudelit viskit.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav A.B ja tema kaitsja vandeadvokaat L. Viil.

3.1 A.B taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ta ei ole viskipudeleid varastanud. Ta lihtsalt unustas nende eest tasuda.

Kui ringkonnakohus siiski leiab, et A.B on kuriteo toime pannud, siis palub vähendada vangistuse pikkust.

3.2 Süüdistatava kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist S. A.B-le mõistetud karistuse osas, vähendades uue otsusega talle mõistetud vangistuse määra.

Apellatsiooni motiivide kohaselt on A.B-le mõistetud karistus põhjendamatult karm. Kaitsja

põhjendab oma taotlust sellega, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, mis jäi katse staadiumi.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida maakohus ei ole karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud. A.B on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud kohtueelsel uurimisel toimunud ülekuulamistel ja kohtuistungil.

4. Apellatsioonidele on esitanud vastuväite prokurör, kes taotleb jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

A.B on maakohtus oma süüd tunnistanud ja selgitanud, et tahtis vargust toime panna seetõttu, kuna raha sai enne palgapäeva otsa. Kaitseversiooni hajameelsusest esitas A.B alles apellatsioonis. Tema kaitseversioon ei haaku maakohtu otsuses käsitletud tõenditega.

3(4) A.B tuleb ära kanda 4 kuud vangistust, mis on sanktsiooni miinimumi lähedane karistus. Tegemist on pigem leebe karistusega. Seda eeskätt seetõttu, et A.B on korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, kuid ta jätkab nende toimepanemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalidega, süüdistatava ja kaitsja apellatsiooni

väidetega ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on maakohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Maakohus on põhjendanud, miks ta A.B talle esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja sellise karistuse mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata.

Kohtukolleegium peab ebausaldusväärseks A.B apellatsiooni väidet, et ta unustas

viskipudelite eest maksmata, sest sellise väite esitab ta alles apellatsioonis. Vahetult pärast

kinnipidamist kahtlustatavana ülekuulamisel on A.B tunnistanud, et ta pani viskipudelid

seljakotti ja lahkus kauplusest kauba eest maksmata. Ta on veel lisanud, et varguse pani toime

üksinda ja oma kaaslase nime ei avaldanud. Kohtuistungil tunnistas ta oma süüd täielikult. A.B

ütlused on kooskõlas tunnistaja M. S ütlustega selle kohta, et ta nägi kaupluses kahte meest. Üks mees näitas teisele, mida riiulilt võtta. Teine mees pani kotti 5 pudelit viskit ja lahkus

kauplusest kauba eest maksmata. Ta pidas seljakotiga mehe pärast kauplusest väljumist kinni.

Politsei tuvastas, et kinnipeetud isikuks oli pidevalt vargusi toime panev A.B. Kuna A.B peitis viskipudelid seljakotti, siis on alusetu väita, et ta unustas kauba eest maksta. Seega pani A.B kuriteo toime tahtlikult.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium A.B apellatsiooni taotlusega ta esitatud süüdistuses õigeks mõista.

5.2 Järgnevalt peatub kohtukolleegium süüdistatavale mõistetud karistustel.

Kohtukolleegium märgib esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Seda, et kuritegu jäi katse staadiumi ja tekitatud kahju puudub on maakohus A.B-le karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Samuti on maakohus arvestanud, et karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Maakohus on arvestanud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, millest A.B on oma apellatsioonis taganenud. Eelkõige neid asjaolusid arvesse võttes ongi maakohus mõistnud A.B-le sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Arvesse tuleb võtta sedagi, et A.B on varem 15 korda varguste toimepanemise eest kohtu poolt karistatud, kuid see ei ole tema käitumisele mõju avaldanud.

6. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse

apellatsioonimenetluses ja määras A.B kaitsjale vandeadvokaat L. Viilile välja maksta 64,80 eurot. Maakohtu otsusele olid esitanud apellatsiooni süüdistatav A.B ja tema kaitsja.

4(4)

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse A.B suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 10. juuli 2013. a kohtuotsuse A.B suhtes muutmata.

Meelika Aava Malle Preimer Urmas Reinola