1-13-2520/21 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2520 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kriminaalasi T.A süüdistuses KarS § 420 lg 1 järgi (kokkuleppemenetluses) Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 15. märtsi 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava T.A (T.A) kaitsja Harland Paasi (Paas) apellatsioon

RESOLUTSIOON

Tühistada Viru Maakohtu 15. märtsi 2013 kohtuotsus ning saata kriminaaltoimik prokuratuurile. Kaitsja apellatsioon rahuldada.

KrMS § 385 p 15 kohaselt ei ole käesolev määrus vaidlustatav määruskaebekorras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo 15.03.2013 sõlmisid prokuratuur, T.A

Suuban kokkuleppe, mille kohaselt pani T.A toime järgmise teo. Ajavahemikul 1.–

3. juunini 2012 omandas T.A Jäneda aia- ja lillepäevadel tundmatu meesterahva käest

ebaseaduslikult tulirelva helisummuti ning hoidis seda 24. augustini 2012 enda sõiduautos.

Sellega rikkus T.A relvaseaduse (RelvS) § 20 1

lg 3, § 34 lg-te 1 ja 2 ning § 35 lg 5 nõudeid. Kokkuleppes kvalifitseeriti T.A tegu KarS § 420 lg 1 järgi.

2. kokkuleppemenetluses süüdi Viru Maakohtu 15.03.2013 kohtuotsusega tunnistati T.A KarS § 420 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 17.11.2011 Viru Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse - 5 kuud vangistust, võrra ja mõisteti T.A liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 480 tunni üldkasuliku tööga 10 kuu jooksul. T.A allutati kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile ja kohustati teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti T.A-lt tulirelva helisummuti ja mõisteti välja menetluskulud.

2

3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni T.A kaitsja Harland Paas, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Apellant põhjendas oma taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt.

3.1 Apellatsioonis märgitakse, et KarS § 420 lg-s 1 sätestatud kuritegu saab toime panna ainult tahtlikult. T.A on algusest peale andnud sarnaseid ja muutumatuid ütlusi selles, et ostis tundmatult isikult stardipüstoli ja pidas helisummutit selle relva juurde kuuluvaks. Seega oli ta

algusest peale kindel, et tegemist ei ole tulirelvaga, mille ebaseaduslik omamine on keelatud.

Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et T.A teadis või oleks

pidanud teadma revolvriga koos soetatud helisummuti kohta seda, et see kuulub tulirelvale.

Nimetatud asjaolu sai isegi menetlejale selgeks alles pärast tulirelvaekspertiisi teostamist.

Apellandi väitel ei ole kriminaalasja menetleja mingil moel selgitanud kuriteokoosseisu subjektiivse tunnuse olemasolu või puudumist.

3.2 Samuti on apellant seisukohal, et kokkulepe on sõlmitud menetlusõiguslike minetustega. T.A selgituste kohaselt kutsuti ta kokkuleppe sõlmimiseks prokuratuuri, kus ta kaitsjaga

teiste isikute juuresolekuta vestelda ei saanud. Samas möönab apellant, et sellist soovi süüdistatav ise ei avaldanud, kuid talle ka ei selgitatud selle võimalust ja vajalikkust. Kokkuleppe sõlmimise läbirääkimistel kinnitasid prokurör ja kaitsja süüdistatavale, et kuritegu on tema poolt toime pandud, selle asjaolud tõendatud ja kokkuleppe sõlmimise läbirääkimiste küsimus seisneb

ainult karistuses ja selle määras. Lisaks kinnitasid kaitsja ja prokurör, et kaitsja osavõtt

kokkuleppe kohtulikust kinnitamisest ei ole vajalik. T.A allkirjastas prokuratuuris 15.03.2013 vastavasisulise taotluse kaitsja osalemisest loobumise kohta kohtumenetluses.

4. kaitsja apellatsioon Tartu Ringkonnakohtu 10. aprilli 2013. a määrusega jäeti T.A KrMS § 326 lg 2 alusel läbi vaatamata.

5. Riigikohtu 27.09.2013 määrusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2013 määrus, millega

T.A kaitsja apellatsioon jäeti läbi vaatamata ja kriminaalasi saadeti Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks samas koosseisus.

6. Ringkonnakohtu kohtunik andis kirjalikus menetluses pooltele võimaluse esitada oma seisukohad apellatsioonimenetluses kuni 14. oktoobrini. Seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

7.

Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et käesolevas kriminaalasjas

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus tuleb tühistada ning kriminaaltoimik tuleb saata prokuratuurile. Kaitsja apellatsioon rahuldada.

8. inkrimineeritud tegu ei Apellant on seisukohal, et kokkuleppes kirjeldatud ja T.A-le ole kuritegu.

Seega peab ringkonnakohus võrdlema kokkuleppes toodud teokirjeldust karistusseadustiku eriosa

sätte dispositsioonis sisalduvaga ja otsustama, kas kirjeldatud faktilised asjaolud on selle sätte alla subsumeeritavad.

Kuna apellant tugineb T.A tahtluse puudumisele, on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida, kas T.A-ga sõlmitud kokkuleppes toodud teokirjeldus hõlmab kõigile KarS § 420 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse ja subjektiivse koosseisu tunnustele vastavaid faktilisi asjaolusid. Kolleegium märgib, et kokkuleppes sisalduv kuriteo asjaolude kirjeldus peab vastama samadele nõuetele nagu süüdistusaktis esitatav süüdistuse sisu.

3 Seega peavad kaitseõiguse tagamiseks süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, s.t süüdistuses peab

olema kajastatud isikule süüksarvatud kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud.

Samas olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada.

Kuna KarS § 420 lg-s 1 sätestatud tegu on võimalik toime panna tahtlikult, peab nimetatud

süüteokoosseisu järgi esitatava süüdistuse sisust või sõlmitava kokkuleppe kuriteo asjaolude

kirjeldusest piisava selgusega järelduma, et süüdistatava pani talle omistatava teo toime tahtlikult. Nimetatud nõue tähendab sisuliselt seda, et süüdistuse, samas ka kokkuleppe tekstis peavad kajastuma ka kuriteo subjektiivse koosseisu tunnustele vastavad asjaolud.

T.A-ga sõlmitud kokkuleppes on küll märgitud, et ta omandas tulirelva helisummuti ja

hoidis seda oma sõiduautos, kuid samas ei ole teokirjelduses märgitud, et T.A pani nimetatud teo toime tahtlikult. Samuti ei tulene see kokkuleppes toodud teokirjelduse kontekstist.

Eeltoodud asjaolude pinnalt saab järeldada, et käesolevas kriminaalasjas võis kuriteo

subjektiivsele koosseisule vastavate asjaolude kokkuleppes kajastamata jätmine mõjutada

süüdistatava kokkuleppega nõustumist, kuna T.A on asja menetlemise käigus eitanud teadlikkust asjaolust, et tegemist oli tulirelva helisummutiga.

Kokkuvõtvalt leiab kriminaalkolleegium, et kuna eelnimetatud asjaolu (kokkuleppes teo

subjektiivse külje asjaolude kajastamata jätmine) tõttu ei ole maakohus kokkuleppeotsustuse tegemisel hinnanud, kas kokkuleppes kirjeldatud tegu on kuritegu, tuleb apellatsioonikohtul Viru

Maakohtu 15.03.2013 kokkuleppemenetluses tehtud otsus tühistada ning kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile.

Käesoleva määruse tegemisel on apellatsioonikohus juhindunud Riigikohtu antud asjas tehtud lahendist nr 3-1-1-80-13 ning KrMS §-dest 337 lg 2 p-st 3 ja 3411 p-st 1.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau