1-09-16042/56 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-16042 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. septembri

2013 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu G. (G. ) ja B B

kaitsja vandeadvokaat Roman Levini (Levin) määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 390 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu

26. septembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu G. ja B kaitsja vandeadvokaat Roman Levini määruskaebus rahuldamata.

2. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

G. on kriminaalkorras karistatud 8-l korral. Käesoleval ajal kannab G. - B

E.G. vangistuses karistust viimase, s.o 8.-nda süüdimõistva kohtuotsuse alusel – B

16.08.2011.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsuse alusel. 16.08.2011.a Tartu

Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega karistati G. KarS § 424 ja B KarS § 329 järgi (KarS § 63 lg 1 alusel) 5 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

5 kuud vangistust G. -le 11.12.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks B

mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu 1 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks G. -le mõisteti 3 aastat 1 päev vangistust. B

3 aasta 1 päeva vangistuse kandmise alguseks on 05.12.2011.a ja lõpp 06.12.2014. a.

Tartu Maakohtu 26. septembri 2013 määrusega jäeti G. tingimisi enne tähtaega B vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus hindas KarS § 76 lg 3 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Maakohus leidis, et G. ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. B

Maakohtul puudus küllaldane alus G. käitumisest vangistuse ajal järeldada, et B

G. on muutunud õiguskuulekamaks, kuna vangistuse ajast on G. B B

kehtivad distsiplinaarkaristused ning lisaks on ta KarS § 121 järgi kahtlustatav käesolevalt kantava vangistuse ajal kaaskinnipeetava suhtes toimepandud vägivallakuriteos. 19.11.2012.a kohaldati G. suhtes vanglas korra tagamiseks täiendava julgeolekuabinõuna B

eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kasutas samal päeval kaaskinnipeetava suhtes füüsilist vägivalda.

Seitsmenda süüdimõistva kohtuotsusega võeti

G. -lt

juhtimisõigus B

lisakaristusena ära 3-ks aastaks. Olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna katseajal kriminaalhooldusel pani G. toime uued kuriteod – 08.08.2009 juhtis B joobes sõidukit (KarS § 424) ning tegi seda ajal, kui tal juhtimisõigus puudus ja juhtimisõigus oli temalt kohtuotsusega ära võetud.

Maakohus tõi lisaks välja, et karistusregistri teatiselt (I,9-12) nähtuvalt on G.

B suhtes kohaldatud erinevaid kriminaalõiguslikke meetmeid – rahalisi karistusi, vangistusi nii katseajaga tingimisi ja kriminaalhooldusega kui ka reaalset vangistust, lisaks ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Ükski G. suhtes kohaldatud meetmetest B

ei ole suutnud panna G. uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. B

Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on reaalset vangistust kasutatud G.-E. Rudisssaare suhtes ainult äärmusliku ja n-ö viimase abinõuna, täpsemalt siis, kui seadusest tulenevalt enam muid võimalusi peale reaalse vangistuse ei ole olnud võimalik enam kohaldada. Senini ei ole

G. talle antud võimalusi vabaduses otstarbekohaselt kasutanud, jätkates uute B kuritegude toimepanemist.

Maakohus, analüüsinuna eelkajastatud asjaolude kogumit ja vangistusaja vältel toimunud distsiplinaarkaristusi, jõudis järeldusele, et G. käitumine pole paremuse poole B

muutunud, millest tulenevalt ei ole põhjendatud G. vangistusest tingimisi B ennetähtaegselt vabastada. Sealjuures põhjendades, et kui isik range järelevalve tingimustes ei suuda vanglas kehtestatud korda järgida, siis ei ole usutav, et ta suudaks vabaduses ennast kontrollida ja kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisest. G. senisest elukäigust nähtuvalt ei ole kriminaalhoolduslike B vahenditega tema käitumine paremuse poole korrigeeritav siiani.

Maakohtu hinnangul ei piisa G. vanglast tingimisi ennetähtaegselt B

vabastamiseks enam üksnes asjaoludest, et ta on vangistuses viibides töötanud majandustöödel, osalenud sõltuvusvõõrutusprogrammis Usk ja teadmine ja läbinud leeri ning ristitud ja tal on olemas vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus. Eelmise, s.o 7.nda karistuse kandmiselt vabastati G. tingimisi B

ennetähtaegselt ja ka siis olid tal olemas toetavad lähedased ning elu-ja töökoht ja ta oli vangistuse ajal tegelenud alkoholi liigtarvitamise probleemiga (osales Anonüümsete

Alkohoolikute tugigrupis). Kuna G. on karistuse kandmise ajal jätkanud B

õigusrikkumiste toimepanemist, siis püsib maakohtu hinnangul jätkuvalt kõrge oht, et vabadusse pääsedes naaseb G. enda varasema elustiili juurde – tarvitab alkoholi B ja juhib joobes sõidukit. Maakohtu hinnangul on G. -le antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid B

ta on enda süülisest käitumisest tingituna jätnud need võimalused otstarbekohaselt kasutamata, kasutades neid võimalusi uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Neil eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole käesoleval ajal enam küllaldaselt põhjendatud alust

G. veelkordselt usaldamiseks ja tema vangistusest tingimisi ennetähtaegselt B vabastamiseks.

Määruskaebustes esitatud taotluste sisu

G. kaitsja taotleb Tartu Maakohtu 26.09.2013 kohtumääruse tühistamist, B millega kohus jättis G. vabastamata. B

Kaitsja hinnangul on maakohus G. -le esitatud kahtlustust KarS § 121 järgi B

lugenud üheks, kui mitte peamiseks asjaoluks, mis kohtu hinnangul ei võimalda

G. tingimisi ennetähtaega karistusest vabastada. Kaitsja hinnangul oleks B

pidanud maakohus jätma kohtumääruse tegemisel arvesse võtmata poolelioleva kriminaalmenetluse tuginedes KrMS § 7 lg-le 1. Kaitsja hinnangul ei tohiks kohus teha ennatlike järeldusi, sh asuda seisukohale, et G. on vangistuses viibimise ajal B pannud toime vägivallakuriteo kaaskinnipeetava suhtes.

Kaitsja palub arvestada ka Tartu vangla 26.08.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustusest ning lugeda äärmiselt positiivseks G.-R. G. kindla elukoha olemasolu ning B OÜ T.Y.M poolt garanteeritud võimalust asuda tööle pärast vabanemist.

G. leiab enda määruskaebuses, et ta pole suur distsiplinaarkorra rikkuja. B

Põhjendades eeltoodut sellega, et olles vanglas olnud ligi 2 aastat on ta saanud distsiplinaarkorras karistada 3 korral, mis jääb alla vangla keskmise ja lisades, et tegemist oli pigem arusaamatuste, mitte rikkumistega. G. leidis, et maakohus ei ole B

süvenenud vangla antud positiivsesse iseloomustusse. Eriti palub arvestada asjaoluga, et on eemal oma lastest ja perekonnast.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et

G. vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. B Ringkonnakohus leiab, et maakohus on G. tingimisi ennetähtaegse vabastamise B

otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta vajalikuks neid tervikuna korrata ning märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

2. Ringkonnakohus on seisukohal, et G. ja kaitsja määruskaebused ei sisalda B asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja G. tingimisi B

ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud G. positiivselt B

iseloomustavaid asjaolusid ning on omistanud liiga suurt tähtsust kahtlustusele KarS § 121 järgi ning et see tuleks kohtumääruse tegemisel jätta arvesse võtmata. Asjaolu, et

G. on kahtlustatav KarS § 121 järgi, on üks osa tervikust, mis on aluseks B

vangistatu tingimisi ennetähtaegse vabastamise hindamisel ning seetõttu maakohtu määruses õigesti käsitletud.

3. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuigi G. käitumises on vangistuse jooksul B

aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning teda vabanemisel eesootavad elutingimused on head, ei võimalda tema varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud tema ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad G. poolt B

korduv kuritegude toimepanemine ja katseajal uue kuriteo toimepanemine sellele, et tema puhul esineb suur risk vabanemisel katseaja tingimusi rikkuda ja uusi kuritegusid toime panna. Lisaks on G. vanglas kolmel korral distsiplinaarkorras karistatud, milles B väljendub G. vähene motiveeritus ja tahe järgida kehtestatud norme. B

Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid G. vangistusest B tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4. Ringkonnakohus peab tunnustusväärseks, et G. kahetseb toimepandut ja B

tegeleb vangistuses alkoholisõltuvuse probleemiga. Positiivseks tuleb pidada, et on vanglas tegelenud oma senise käitumise analüüsimise ja uute hoiakute kujundamisega, töötanud ja osalenud sotsiaalprogrammides, soovib vabaduses elada õiguskuulekalt ning tal on selleks eluja töökoht, kuid leiab, et need ei kaalu üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid

(eelkõige korduvalt kriminaalkorras karistatus, senisest karistatusest ja määratud katseajast hoolimata kuriteo toimepanemine ja alkoholi kuritarvitamise kalduvusega kaasnevad riskid õigusvastase käitumise kordumiseks). Kohus ei ole veendunud, et G.

B

käitumises hoiakutes aset leidnud positiivsed muutused oleksid jõudnud muutuda käesoleval ajal püsivaks. Kohtu hinnangul tuleb G. karistuse kandmise ajal positiivseid B

muutusi oma käitumises kinnistada ning õiguskuuleka käitumise harjumuse omandamisega edasi tegeleda, et seejärel naasta oma pere ja laste juurde.

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et G. tuleb jätta vangistusest B tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk