4-13-6685/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6685 Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungi sekretär Ave Mõistlik Väärteoasi L.F

väärteoasi narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel

Väärteoprotokoll: AB1364004 (väärteoasi nr 2317,13,006449) Menetlusalune isik

L.F (isikukood XXX, elukoht

XXX; telefoninumber XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht puudub) Kriminaalkorras varem karistatud, väärteokorras karistatud korduvalt Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 17.10.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud

kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ja V™S § 83 p 2, § 107-111, 113, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada L.F väärteo toimepanemises NPALS § 15

1 järgi ja mõista talle karistuseks arest 15 (viisteist) päeva.

1. L.F-ile mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja

Prefektuuri Tallinna arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinn ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.

2. L.F tuleb arest ära kanda hiljemalt 21. detsembriks 2013.a.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada L.F suhtes sundtoomist arestimajja.

3. Välja mõista L.F-ilt

menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35

4-13-6685

2

(kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi tuvastamise eest, mis tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011

SEB Pangas või

221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „L.F, 4-13-6685, menetluskulud“. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 17.10.2013 kell 15.00 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleist. Juhul, kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub otsus 25.10.2013.a. Juhul, kui esitatakse apellatsiooniteade, kuid apellatsiooni ei esitata, jõustub otsus 31.10.2013.a.

Asjaolud, menetluskäik

19.09.2013.a. on Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt koostatud väärteoprotokoll AB1364004, mille kohaselt L.F 07.08.2013.a. kella

00:55 ajal Paldiski mnt 71 maja juures Tallinnas oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma sellise tegevusega rikkus L.F narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 nõudeid ning pani toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus uuris järgmiseid tõendeid:

- tunnistaja Raino X V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlused,

- indikaatorvahendi kasutamise protokoll,

- joobeseisundi tuvastamise saatekiri,

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll,

- isikusamasuse tuvastamise protokoll,

- karistusregistri väljavõte.

Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Rahvastikuregistri andmetel on isik elus. Politsei andmetel teda ei ole kinni peetud mõnes muus asjas.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lg 2 sätestab, et kutse antakse täisealisele isikule ning

vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise kord. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos

elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse

kätteandmise aeg. Kohtukutse oli edastatud menetlusalusele isikule telefoni teel numbril XXX esmaspäeval, 14. oktoobril kella 15:12 paiku. Seega on isik kohtuistungi ajast teadlik. Kohtuistungi toimumise kuupäeval ta kohtuistungile ei ilmunud. Väärteomenetluse seadustiku § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule on asjaarutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning ta on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta. Sellekohased tingimused on kohtu hinnangul täidetud.

Kohtuväline menetleja ei soovinud istungi protokolli koostamist ja leidis, et asja saab arutada

3 ilma isiku osavõtuta. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokolli juurde,

leidis et menetlusaluse isiku väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, leiab, et L.F süü 07.08.2013 NPALS § 15

1 rikkumises on tõendamist leidnud. Teo aset leidmine ja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt, s.o asjaolu, et L.F oli

tarvitanud narkootilist ainet, on tõendatud tunnistaja Raino Häälme ütlustega, mille kohaselt 07.08.2013 olles tööl koos patrullpolitseinik Kadri Jalakasega, said nad juhtimiskeskuselt teada,

et Kesklinna patrullil on Paldiski mnt 71 Tallinn juures üle anda narkojoobe tunnustega

meesterahvas. Kohale jõudes kell 00:55 osutus narkojoobe tunnustega meesterahvaks L.F (XXX), kes toimetati Lõuna PJ. Temalt võeti uriiniproov, ta kuulati üle ja vabastati. Mees tunnistas ka ise süüd; indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt isik nõustus indikaatorvahendi kasutamisega 07.08.2013 kella 01:35 paiku ja indikaatorvahendi näit oli negatiivne. Isikul aga esines silmade punetus ja väikesed silmapupillid, reaktsioonikiirus oli väga aeglane, kõne segane ja koordinatsioonis oli kergeid häireid. Isiku käitumine oli unine ja

apaatne; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 2508T, millest nähtuvalt L.F-ilt

võetud uriinianalüüsist leiti fentanüüli ja metadooni; menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt on L.F 07.08.2013 kella 02:00 paiku

andnud järgmised ütlused: 06.08.2013 tarvitas ühel korral narkootikumi „afganets“; isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt oli 07.08.2013 võrreldud süüteomenetluse tagamise eesmärgil võrreldud isiku ütlusi ja välimust politsei andmekogu KAIRI andmetega ja visuaalse võrdlemise tulemusel oli isik sarnane.

Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema

uriinis tuvastatud aine tarbimiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta

on narkootikume teadlikult tarvitanud, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

L.F karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest rahaliste karistustega, viimati 27.08.2013. Rahalised karistused tasumata.

Sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja

nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Fentanüül kuulub teise nimekirja.

Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ning nende lähteainete seaduse § 151

kohaselt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest –

4 karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud L.F käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel

isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad

asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete

tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida

puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub

süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on L.F varasemalt karistatud NPALS märgitud rikkumiste

eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et L.F

on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, teda on korduvalt karistatud

arestidega, kuid isik sellele vaatamata jätkab õiguskorra rikkumist, siis ei pea kohus enam

võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu

leiab kohus, et ainuvõimalik karistuse liik on arest. Arvestades isiku korduvat samalaadsete tegude toimepanemist, siis leiab kohus, et isiku süü on keskmises määras ning tema isikuandmeid

arvestades leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest sanktsiooni keskmises määras. Karistuse eesmärgiks on ka õiguskorra tagamise huvid. Kohus peab kohaseks karistuse määraks 15 päeva

aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb

määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 21.12.2013.a.

Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub L.F-ilt välja

mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasu 35 (kolmkümmend viis) eurot joobeseisundi tuvastamise eest.

Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1, KrMS § 173 lg 1 p 3 ning V™S §-dest 38 lg 1, 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113.

Kristina Väliste kohtunik