1-11-8089/156 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17.10.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-11-8089 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Annely Eesmaa Prokurör Kaitsja Tõlk Enn Pustak Matti Reinsalu Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid M.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.K, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx

Karistuse kandmise algus 12.12.2011 ja 07.04.2014

Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.10.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76, § 871; KrMS § 4261, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. M.K

K suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 2 ohaldada M.K aastat alates isiku tähtaegsest vanglast vabanemisest 07.04.2014.

M karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks Viru Vangla äärata M.K

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud - kontrollnõudeid:

1) xxxx; elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil:

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal hooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada M.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel järgmised kohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) asuma tööle või õppima või võtma end töötukassas arvele kahe nädala jooksul

peale vangistusest vabanemist.

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse 206,64 eurot kaitsetasu M.K-lt

adv. Matti Reinsalu

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo

Matti Reinsalu kasuks 206,64 Matti Reinsalu poolt eurot (sh käibemaks 20%) adv.

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. M.K

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.K on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.12.2011 kohtuotsusega KarS §

200 lg 2 p 4,7,8 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust, KarS § 121 järgi

karistati 3 kuu vangistusega. KarS § 64 alusel üksikkaristuse suurendamise teel mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ja

mõisteti karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 3 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.12.2011 ja lõpp 06.04.2014.

Viru Vangla ei toeta , tulenevalt kõrgest riskiprotsendist kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung:

M.K ta soovib hakata otles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vabanedes elama ema juures. Tööd hetkel ei ole, aga hakkab otsima. Kui tööd ei leia, siis õpib keevitaja

ametit. Ei soovi alkoholi ega narkootikume tarvitada. Kinnipeetav karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisele sisulisi vastuväiteid ei esitanud, mööndes, et see võib temale

avaldada positiivset mõju. On otsustanud peale vabanemist alustada uut elu.

Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Viru Vangla on märkinud iseloomustuses, et tema vabastamine ei ole põhjendatud seoses korduva kuriteo kordamise kõrge tõenäosusega. Prokurör avaldas, et vangla on teinud ettepaneku kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli pärast vabanemist. Prokurör on vangla taotlusega nõus ning leiab, et see on otstarbekas.

Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Vangla iseloomustusele tuginedes on näha, et kinnipeetav on teinud endaga tõsist tööd. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas leidis kaitsja,

et seda ei peaks kohaldama just põhjusel, et sellisel juhul puudub isikul võimalus minna

välismaale tööle. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on vangistuses käitunud korrektselt ning

pöördunud kinnipidamisasutuses olles õiguskuulekaks ning puudub vajadus tema suhtes kohaldada sanktsioone peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida

võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik varem ametlikult töötanud. Vabaduses elas koos

emaga ning oli tema ülalpidamisel. Puudusid korrapärased sissetulekud ning sõltuvusainete

kuritarvitamisel kadus ka see raha mis ta sai juhutöödest. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Isikul puudub oskus majanduslikult toime tulla. Isik ei oska riigikeelt ning tal

ei ole õpitud ametit, seega on tööleidmine keeruline. Isik tunnistab, et tema kuriteod olid suunatud raha hankimisele, et sõltuvusaineid osta. Isik on ohtlik avalikkusele. Uue vägivaldse

kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61% ning mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Korduva kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge.

Kohtul puudub veendumus, et M.K suudaks kriminaalhoolduse käesoleval ajal

nõudeid korrektselt täita. Varasemad karistused, mida on neli, ei ole talle positiivset

eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes

kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis veenaks kohut selles, et id

M.K suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, kuivõrd isikul puudub kindel

töökoht, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole

käesoleval ajal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb

jätkata karistuse kandmist vangistuses, jätkates individuaalse täitmiskava programmi täitmist,

mis eelduslikult loob piisava aluse õiguskuulekaks käitumiseks vangistusest tähtaegselt

vabanemise järgselt suhtes tuleb pidada põhjendatuks karistusjärgse . M.K kontrolli kohaldamist, kuna see ohjaks korduva kuriteo toimepanemise kõrget riski.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Prokurör ja Viru Vangla lei suhtes on otstarbekas kohaldada

dsid, et M.K

karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261

. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. Prokurör t ettepaneku määrata M.K

egi karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks määrata KarS § 75 lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume (p 1); otsida endale töökoha või võtma end arvele töötukassas, viimase korral jätkama üldhariduse omandamist ( p 4).

KarS § 871

lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: - 1) isikut on karistatud

tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud

vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo

toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3)

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja

elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K on 12.12.2011 karistatud vangistusega 2

aastat 4 kuud, s.t. vastab KarS § 871

lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse

kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et M.K

on 30.01.2006 karistatud vangistusega 2 aastat, s.t. isik vastab KarS § 87 1

lg 1 p 2 toodud

nõudele. Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K k

riminaalkorras karistatud 4 korral: 30.01.2006; 12.12.2008 (katseajal); 02.06.2011 ja 04.06.2012. Neist kahel korral KarS

§ 200 järgi. Väärtegude eest karistatud 24 korral, peamiselt on õigusrikkumised seotud alkoholiga. Kohus on seisukohal, et M.K allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta on harjunud elama ema kulul, kuritegusid pani toime et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks. Kohus leiab, et isiku eelnev kuritegelik käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt. Isikut on karistatud mitmeid kord, kuid tulemust ei ole

karistused andnud. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik, et isik oleks motiveeritud

hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et M.K suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871

lg 3 kohaselt eist kuud karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kakst kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei

täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel

pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 87

1 lg 5 kohaselt

kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada

süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi.

Kui M.K

kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda vastavalt ja KarS § 3314 karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta. /digitaalselt allkirjastatud/

Anu Ammer Kohtunik