1-13-9272/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 16. oktoober 2013 Kriminaalasi (number menetlus) ja nr 1-13-9272 (kohtueelses menetluses nr 13260103566) riik L.T versus kokkuleppemenetlus Menetlus kohtus kohtuistung Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Eleri Romantšuk Prokurör Merike Tikk Süüdistatav

L.T

(isikukood xxx; elukoht - xxxxx

xxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx; töötab; omab kriminaalkaristatust) t elukohast lahkumise keeld õkend – Süüdistus KarS

§ 201 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.T (KarS)

süüdi karistusseadustiku § 201 lg 1 järgi ja mõista talle

rahaline karistus 300 (kolmsada o eurot; ) päevamäära, s. 960 (üheksasada kuuskümmend) KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg

10.10.2013, s.o 1 (üks) päev mõistetud karistuse hulka lugeda kandmata karistuseks ja rahaline karistus 297 (kakssada üheksakümmend seitse) päevamäära, s.o 950 (üheksasada viiskümmend) eurot 40 senti; KarS § 1 alusel määrata 66 lg L.T-le mõistetud rahaline karistus tasumisele ositi mitte vähem 10 kuu jooksul, s.o kui 95 (üheksakümmend viis) eurot 04 senti kuus järgmiselt: 1) alates 2013 a novembrikuust

igakuise rahalise karistuse osa 95 (üheksakümmend viis) eurot 04 senti tasumine, kuni

rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa

tasumistähtaeg kuu 30 s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa - tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. juuli 2012 otsusega L.T-le vangistus 6 kuud katseajaga 18 kuud mõistetud karistus

jätta iseseisvale täitmisele use jõustumisest tühistada

; kohtuots L.T-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses

kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista (nelisada kaheksakümmend riigi õigusabi L.T-lt sundraha 480 ) eurot ja

tasu 96 ( ) eurot 576 üheksakümmend kuus riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud

(viissada ) eurot 13 seitsekümmend kuus tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 20 a

novembrikuust igakuise menetluskulu osa 48 kaheksa) eurot tasumine, kuni (nelikümmend

menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

2

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alust - el Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel;

3.4 ositi täitmiseks määratud rahali äidetuks ja otsust rahalises karistuses ne karistus loetakse t

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on ositi tasumiseks

määratud rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr

10220034796011 SEB Pangas Swedbankis (tasumisel või kontole nr 221023778606 maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ositi tasumine ja selgitusena „rahalise karistuse asjas nr 1-13-9272 ; “)

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu ositi

tasumiseks määratud rahasummad tähtaegselt tasunud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P - angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse korraldusele: viitenumber 2800049874 j 1- a selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 13-

9272“).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt toime pannud kuriteona omastamise s.o isikule on L.T usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise KarS § järgi, mis seisnes

201 lg 1

selles, et tema 2013. aasta maikuu lõpus, saades töötamiseks enda kasutusse ’ilt mootorsae M.K.

Stihl MS 211 (seerianumbriga 278170863), jättis selle enda kätte ning ei tagastanud seda omanikule, vaid viis OÜ Mulgi Pant pandimajja. Oma tegevusega põhjustas L.T M.K.le varalist kahju 265 eurot.

2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § § 201 lg 1 järgi

ja karistamiseks rahalise karistuse 300 ga

päevamäära, s.o 960 eurot (päevamäära aluseks võetud L.T 2012.a keskmise

päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot). KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev s.o 10.10.2013 (s.o 3 päevamäära). Seega kuulub kandmisele

rahaline karistus 297 päevamäära KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahaline , s.o 950,40 eurot. karistus tuleb kanda ositi 10 kuu jooksul, s. o 95,04 eurot kuus. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 03. juuli 2012. a otsusega mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille - eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

3

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS § st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi - -

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile krimina -le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja altoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS

§ 201 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kohtu p

õhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 § 179), § 180 § 188) - 2. jaos ( ; - ning 3. jaos ( -

; § 189 § 192). 4.1. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (

Menetluskulud). 4.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu üüdimõistva kohtuotsusega kaasnev ks s

sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5

palgamäära, s. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 10. jaanuar o 480 eurot. i 2013 määrusest nr 6 ( , millega on kehtestatud töötasu alammääraks ) 320 eurot kuus. 4.1.2

. Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määratud

- kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud

alused, mak (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2

.1. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel

Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud L.T hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 96 eurot. 4.2. Kohtu hinnatud arvestuslikud menetluskulud kokku

Kriminaalmenetluses on s L.T arvestuslikult menetluskuludeks üüdistatavale kokku: sundraha 480 eurot ja riigi õigusabi tasu 96 eurot. 4

.3. Menetluskulude hüvitamine

KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtu või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

4

KrMS § 180 ( ) lg 1

Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § ) sätestatud erandeid -s 182 ( . KrMS § 180 lg 3 kohaselt m sid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist enetluskulu

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslik lukorda määrata tal menetluskulud kulude ku o tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. 5.

Kohtu m vangistusaja arvestus uud põhjendused ja eel Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. L.T on kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2013, seega on L.T viibinud

eelvangistuses vangistus karistusaja hulka, kusjuures 1 päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eel ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on

möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul.

Aivar Hint

Kohtunik