1-13-4839/15 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-4839

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2013.a. Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4839 (12250102383 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Janika S

arantšuk Kriminaalasi V.K distusasi kuriteos KarS avalikul

süü § järgi

kohtuistungil kokkuleppemenetluses (kokkuleppemenetluseks läinud üldmenetlusest) Prokurör Svetlana Maripuu

Süüdistatav V.K, ik xxx, .2013 a, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja

Vandeadvokaat Kersti Põld RESOLUTSIOON

1. V.K kuriteos Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus viis (5 kuud. )

2. -de 74, 75 alusel V.K’ ae tingimuslikult KarS § jätta

le mõistetud vangistus kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui

V.K

18 (kaheksateist) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

2.1. V.K katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Määrata Pärnu Kuressaare talituses

teda määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada täitma KarS § 75 lg 1 p 1 tulenevaid kontrollnõudeid -6 :

2.1.1. elama oma alalises elukohas ;

Kriminaalasi nr 1-13-4839

2.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-

- v , töö õi õppimiskoha vahetamiseks;

2.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2.2. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 15. oktoober 2013 a. Kui V.K alle pandud kohustusi, katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida t võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 3. suhtes ei ole kohaldatud. Tõkendit V.K

4. V.K’ alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu / Välja mõista

tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank, arveldusarve nr

221023778606 Swedbank, arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13- 4839 menetluskulu, maksja - V.K / ning nõude liik – :

- sundraha eurot.

240 (kakssada nelikümmend)

5. KrMS § 180 lg3 alusel vabastada V.K – osaliselt menetluskulu so. sundraha pooles ulatuses (240,00) euro ja kaitsjatasu 396,00 euro tasumisest riigituludesse.

6. undraha tuleb V.K’ al tasuda igakuiste osamaksetena Väljamõistetud s

kaheteistkümne (12) kuu jooksul, igak kakskümmend) uise makse suurus on 20 ( eurot.

Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30. –ks kuupäevaks. Esimene menetluskulu osamakse teostada hiljemalt 30.11.2013.a.

7. isik tasub Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või .

kohtuotsusega määratud tähtajal tasutud saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS §

318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4).

Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

Kriminaalasi nr 1-13-4839 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus V.K t ’ kse selles, et tema 20.10.2012.a. kella 01:30 ajal juures isiklike süüdistata suhete pinnalt tekkinud tüli käigus lõi kaks korda käega näo vasakule poole huulte piirkonda ja G V

küünistas kaela ning vasaku käe pöidla piirkonda, millega põhjustas kanatanu ülahuule G V- le

vasema poole nurgas 4-mm põrutushaava, kaela tagaosal kaks marrastushaava 3mm x10cm ja vasema käe thenari piirkonnas 3mm x1,2cm marrastuse. Kuressaare Haigla SA traumatoas diagnoositi 22.10.2012 Gert Vanemal huule ja suuõõne lahtine haav, kaasnev diagnoos: kaela muude piirkondade pindmine vigastus.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese peksmises ja valu tekitanud muus kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjel on tekitatud tervisekahjustus, pani V.K toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus nõutud karistus V.K’ ale : KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus viis (5) kuud.

KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Karistusseadustiku § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lg tes 2, 4 sätestatut. Eeltoodust ja RK lahendist 3 - -1-2-4-09 tulenevalt

liitkaristuse mõistmine on loogiliselt võimalik vaid mõlema liidetava olemasolul. Pärnu Maakohtu

11.10.2012 a otsusega karistati V.K KarS § 263 p 1 järgi vangistusega 3 kuud, mis asendati 180 tunni üldkasuliku – töö on käesolevaks ajaks tehtud, kriminaalhooldus lõpetatud

18.05.2013, seega karistus täidetud, mis aga tähendab ühe liidetava puudumist.

Süüdistatav V.K andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega.

Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Tulenevalt oma raskest majanduslikust olukorrast palub vabastada ennast

Kriminaalasi nr 1-13-4839 osaliselt menetluskulude tasumise

st riigituludesse ja väljamõistetava menetluskulu tasumise määrata ositi ühe aasta jooksul. Prokurör ja kaitsja

jäid kohtus kokkuleppe juurde.

Kohus leidis, et

-s 243 kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. KrMS § 250 alusel KrMS § nimetatud protokolli, § s 240 p3 nimetatud arvamuse ja § - -s 245 nimetatud kokkuleppe saamisel jätkab kohtunik kohtulikku arutamist § s 247 sätestatud korras - . Kohus olles saanud eelpool nimetatud

menetluslikud dokumendid ja olles ärakuulanud menetlusosaliste arvamused jätkata asja arutamist -

kokkuleppemenetlust käsitlevate sätete järgi , määras jätkata kohtulikku arutamist KrMS §-s 247 sätestatud korras. ustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid Kriminaalmenetluse sead kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et on oma süüd V.K

tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. V.K’ karistust raskendavad asjaolud

a

puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Süüks arvatud kuriteo toimepanemisest on möödunud peaaegu aasta. V.K on temale varasemate kohtu . Kokkulepe on otsustega määrataud üldkasuliku töö tunnid kõik ärateinud. V.K sõlmitud süüdistatava e vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja V.K’ juuresolekul. Kannatanu on andnud Eeltoodu nõusoleku asja lahendamiseks kokkuleppemenetluses. annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks.

Tsiviilhagi - tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. Tõkend – tõkendit ei ole V.K

suhtes kohaldatud.

Menetluskulud:

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad:

- Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 eurot.

- Määratud kaitsjale makstud tasu on vastaval t KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS §

180 lg1 alusel kuulub V.K a väljamõistmisele süüdistatavalt. ’ le riigiõigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kohus kaitsjale arvestanud nii kohtueelses menetluses, kui kohtulikus menetluses) tasuks kokku 396,00 eurot.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa V.K on seoses väikelapse hooldusega kodune. neist riigi kanda. .

Tema ainukeseks sissetulekuks on miinimum suuruses . Temal lasub kohustus tasuda menetluskulusid eelmise kohtuotsuse järgi. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse osaliselt sundraha 240,00 EUR-i. V.K on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt menetluskulu, so. pooles ulatuses sundraha ja täies ulatuses arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. ud KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus väljamõistet sundraha tasumise ositi.

Kriminaalasi nr 1-13-4839

Kristel Pedassaar Kohtunik