1-10-90/57 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-90 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

28. augustil 2013

. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-90 (07930000199) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekretär Anneli Kaljula Prokurör Tsiviilhageja esindaja Elle Keeman Anu Toomemägi Kaitsjad Teet Veer, Raul Oberg Kriminaalasi

I. i süüdistus § Z- KarS 389 1

lg 1, N.H süüdistus KarS § 22 lg 3 ja § 3891

lg 1 ja 3

järgi üldmenetluses Süüdistatavad

I. , isikukood XXX,

XXXXX. Z N.H, isikukood XXX, XXXXX. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310, § 311 313, § 315 - , kohus otsustas:

S I. KarS 389 Z üüdi tunnistada § 1 lg 1 ning karistada teda (6 k) kuue kuulise järgi

vangistusega lg 1 alusel arvata I. -i karistusaja hulka tema poolt 15.01.- Z . KarS § 68 17.01.2008 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (5 k 27 p) viis kuud ja kakskümmend seitse päeva vangistust, milline aga jätta KarS § 73

lg 1 ja 3 alusel 3 a) kolme aastase katseaja täies ulatuses täitmisele pööramata, kui I. ( Z jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates 28.08.2013 a., s.o. kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdi tunnistada § 22 lg 3 ja § 389 N.H KarS 1

lg 1,3 ning karistada teda (6 k) kuue järgi

kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata N.H karistusaja hulka tema poolt

15.01.-17.01.2008 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva ning lugeda temal veel kandmisele

kuuluvaks karistuseks (5 k 27 p) viis kuud ja 27 päeva vangistust aga jätta KarS § 73 alusel , milline

täies ulatuses täitmisele pööramata, kui N.H (3 kolme aastase katseaja jooksul ei pane a)

1-10-90 2 toime uut tahtlikku kuritegu.

K seaja algust arvata alates 28.08.2013 a. s.o. kohtuotsuse kuulutamisest. at

Välja mõista I. ilt ja N.H lt solidaarselt VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1043 § 1045 Z- -

,

lg 4, § 65 lg 1, § 1050 lg 1 ja § 1043, KrMS § 37 lg 1, § 38 lg 1 p 2

alusel tsiviilhagi summas

(273743.11) eurot ja 11 senti kakssada seitsekümmend kolm tuhat seitsesada nelikümmend kolm Eesti Vabariigi kasuks.

KrMS § 313 lg 1 p 11 alusel asitõendid – kriminaalasja juurde liidetud CD plaat (reg. nr. 11.2-

1/07/61-5) I. -i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbr X ilt Z edastatud teabega jätta kriminaalasja juurde.

- X X N.H elukohast 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus äravõetud A4

formaadis paberileht koos kirjalike märkmetega, N.H sõiduautost X, riiklik reg. nr. X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, N.H kontorist X X

15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, arvuti kõvakettast tehtud

koopia ning sellest vaatluse käigus leitud fail OÜ Asmakos arve blanketist ning I. -i Z

elukohast X, X X X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, millised

kõik asuvad kriminaalasja jätta kriminaalasja juurde s, .

- X X. 28- N.H elukohast 6 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise käigus leitud ja

äravõetud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kliendikaart OÜ Asmakos arvelduskontode

numbritega X X , N.H poolt asuvast kontorist 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise ,

käigus leitud ja äravõetud OÜ Asmakos pitsat ning läbiotsimise I. -i elukohast X, X, X Z käigus leitud ja äravõetud märkmepaberite plokk, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Eesti Advokatuuril hüvitada õigusabi riigi eelarvest riigi kulud summas (2246.40 kaks tuhat )

kakssada nelikümmend kuus eurot j 40 senti vandeadvokaat Raul Obergi osalemise eest a süüdistatava N.H kaitsjana.

Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutelt järgmised –

riigi tuludesse menetluskulud

KrMS d (4087.82) § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu – N.H lt neli tuhat kaheksakümmend -

seitse eurot ja 82

d kaitsja Raul senti riigi õigusabi korras süüdistatavale N.H le määratu - Obergi osalemise eest kriminaalasja kohtulikus menetluses.

-KrMS eurot ja 43 senti tema § 175 lg 1 p 5 alusel I. ilt (62.43) kuuskümmend kaks Z- kaitsjale Teet Veerule ja N.H lt (0.44) nelikümmend neli eurosenti tema kaitsjale Raul - Obergile kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude eest.

-I. ilt ja N.H lt solidaarselt KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel ettenähtud Z- -

menetluskuluna tunnistajatele hüvitatud kulud seoses nende kohtuistungil osalemisega – (33.96)

kolmkümmend kolm eurot ja 96 senti A ning (41.90) nelikümmend üks eurot ja 90 senti A . A. . H. kohtuistungil osalemise eest. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega sundraha I. -ilt Z

(480 nelisada kaheksa ) kümmend eurot N.H lt (4 -

ja 80) nelisada

kaheksa riigi tuludesse. Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda kümmend eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB pangas või arveldusarvele nr.

221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049696 ning

selgitus

, 1- -90,

ed 10 „I. või N.H Z menetluskulud või sundraha“.

Kui menetluskulud ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras. Edasikaebamise kord

1-10-90 3 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. ,

Süüdistatavatel ja N.H le oli esitatud süüdistus alljärgnevas – - e I. -ile I. -ile Z Z selles, et tema, olles OÜ I.Z juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest

ning kes omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet,

esitas N.H poolt osutatud kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ I. Z käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2006 a. juuni, augusti, oktoobri,

detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juuni kohta, kasutades selleks OÜ Asmakos nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendas OÜ I. Z

tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja

jättis iigile maksmata käibemaksu summas 842441 krooni. Eesti Vabar

OÜ I. poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt : Z

-2006 a. juunikuu kohta 20.07.2006 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana, kokku summas 104112 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvutamise aluseks OÜ Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad alljärgnevad arved: 09.06.2006 a. nr. 23 summas 155642 krooni, millest käibemaks 23742 krooni. 16.06.2006 a. nr.

25 summas 173814 krooni, millest käibemaks 26514 krooni. 22.06.2006 a. nr. 28 summas 163666 krooni, millest käibemaks 24966 krooni. 30.06.2006 a. nr. 29 summas 189390 krooni, millest käibemaks 28890 krooni

-2006 a. augustikuu kohta 20.09.2006 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana kokku summas 99000 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad alljärgnevad arved:

01.08.2006 a. nr. 35 summas

189744 krooni, millest käibemaks 28944 krooni. 11.08.2006 a. nr. 36 summas 198240 krooni, millest käibemaks 30240 krooni. 18.08.2006 a. nr. 37 summas 123900 krooni, millest käibemaks 18900 krooni. 30.08.2006 a. nr. 38 summas 137116 krooni, millest käibemaks 20916 krooni.

-2006 a. oktoobrikuu kohta 20.11.2006 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana kokku summas 102203.39 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Asmakos nimelt koostatud majandustehinguid mittekajastavad alljärgnevad arved: 02.10.2006 a. nr. 47 summas 200000.01 krooni, millest käibemaks 30508.48 krooni. 09.10.2006 a. nr. 49 summas 140000 krooni, millest käibemaks 21355.93 krooni. 16.10.2006 a. nr. 52 summas 170000 krooni, millest käibemaks 25932.20 krooni. 20.10.2006 a. nr. 54 summas 80000.01 krooni, millest käibemaks 12203.39 krooni. 26.10.2006 a. nr. 55 summas 80000.01 krooni, millest käibemaks 12203.39 krooni. - 20.02.2007 a.) 2006 a. detsembrikuu kohta 22.01.2007 a. esitatud käibedeklaratsioonis (muudetud

näidati sisendkäibemaksu alusetult suuremana kokku 238500 krooni, võttes sisendkäibemaksu

arvestamise aluseks OÜ Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad

1-10-90 4 alljärgnevad arved:

04.12.2006 a. nr. 63 summas 247800 kro

oni, millest käibemaks 37800 krooni. 11.12.2006 a. nr. 64 summas 153400 krooni, millest käibemaks 23400 krooni. 14.12.2006 a. nr. 65 summas 200600 krooni, millest käibemaks 30600 krooni. 18.12.2006 a. nr. 66 summas 708000 krooni, millest käibemaks 108000 krooni. 18.12.2006 a. nr. 67 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni. 22.12.2006 a. nr. 69 summas 200600 krooni, millest käibemaks 30600 krooni.

-2007 a. veebruarikuu kohta 20.03.2007 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana kokku 75966.10 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ

Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid

mittekajastavad alljärgnevad arved: 19.02.2007 a. nr. 14/1 summas 121000 krooni, millest käibemaks 18457.63 krooni. 1

9.02.2007 a. nr. 14 summas 121000 krooni, millest käibemaks 18457.63 krooni. 23.02.2007 a. nr. 22/1 summas 132100 krooni, millest käibemaks 20150.85 krooni. 23.02.2007 a. nr. 22 summas 123900 krooni, millest käibemaks 18900 krooni.

-

2007 a. märtsikuu kohta 20.04.2007 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana kokku 108000 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad alljärgnevad arved:

02.03.200

7 a. nr. 26 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni.

07.03.2007 a. nr. 28 summas

57820 krooni, millest käibemaks 8820 krooni. 08.03.2007 a. nr. 29 summas 87320 krooni, millest käibemaks 13320 krooni.

09.03.2007 a. nr. 31 summas 59000 krooni, mil

lest käibemaks 9000 krooni. 12.03.2007 a. nr. 32 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni. 15.03.2007 a. nr. 34 summas 59000 krooni, millest käibemaks 9000 krooni. 19.03.2007 a. nr. 40 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni.

22.03.

2007 a. nr. 44 summas 57820 krooni, millest käibemaks 8820 krooni. 26.03.2007 a. nr. 50 summas 64900 krooni, millest käibemaks 9900 krooni. 28.03.2007 a. nr. 53 summas 82600 krooni, millest käibemaks 12600 krooni.

31.03.2007 a. nr. 57 summas 80240 krooni,

millest käibemaks 12240 krooni.

-2007 a. juunikuu kohta 20.07.2007 a. esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana kokku 114660 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ

Asmakos nimelt koostatud reaalseid majandus

tehinguid mittekajastavad järgmised arved: 07.06.2007 a. nr. 62 summas 41300 krooni, millest käibemaks 6300 krooni. 11.06.2007 a. nr. 64/1 summas 119475 krooni, millest käibemaks 18225 krooni.

12.06.2007 a. nr. 19035 krooni. 64/2 summas 124785 krooni, millest käibemaks 13.06.2007 a. nr. 65 summas 84960 krooni, millest käibemaks 12960 krooni. 15.06.2007 a. nr. 66 summas 135700 krooni, millest käibemaks 20700 krooni. 18.06.2007 a. nr. 67 summas 112100 krooni, millest käibemaks 17100 krooni.

1-10-90 5

20.06.2007 a. nr.

69 summas 82600 krooni, millest käibemaks 12600 krooni. 21.06.2007 a. nr. 70 summas 50740 krooni, millest käibemaks 7740 krooni.

Lisaks esitas I. N.H kaasabil tulu Z - ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi

2006 a. juuni, juuli, augusti, oktoobri ja detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juuni kohta,

jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakos arvete alusel

treost

atud sularahaväljamakseid ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu 1417342 krooni. Väljamaksed on teostatud järgmiste arvete alusel:

Arve nr. Arve kuupäev Sisu arve summa väljamakse kuu tulumaks

23 09.06.2006 a. Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 155642 15.06.06 46490.47 25 16.06.2006 a. Veetorustiku liitumine, Siimu 173814 16.06.06 51918.47 28 22.06.2006 a. Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 163666 26.06.06 juuni 48887.25 493122 2006 147296. 29 30.06.2006 a. Veetorustiku liitumine, Siimu 189390 06.07.06 juuli 56571.04 189390 2006 56571. 35 01.08.2006 a. Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 189744 04.08.06 56676.78 36 11.08.2006 a. Veetorustiku liitumine, Siimu 198240 18.08.06 59214.55 37 18.08.2006 a. Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 123900 25.08.06 37009.09 38 30.08.2006 a. Veetorustiku liitumine, Siimu 137116 30.08.06 august 40956.73 649000 2006 193857 47 02.10.2006 a. Vee ja kanal. ehitus, Võiste 200000.01 04.10.06 59740.26 49 09.10.2006 a. Vee ja kanal. ehitus, Võiste 140000 10.10.06 41818.18 52 16.10.2006 a. Vee ja kanal. ehitus, Siimu 170000 20.10.06 50779.22 54 20.10.2006 a. Veetrasside ehitus, Miku 80000.01 25.10.06 23896.1 55 26.10.2006 a. Kanalisatsiooni ehitamine, Miku 80000.01 31.10.06 oktoober 23896.11 670000 2006 20012 63 04.12.2006 a. leping, Võiste 247800 04.12.06 74018.1 64 11.12.2006 a. leping, Võiste 153400 11.12.06 45820.7 65 14.12.2006 a. leping, Mõrra 200600 14.12.06 59919.4 66 18.12.2006 a. leping, Võiste 708000 18.12.06 211480.5 67 18.12.2006 a. leping, Lepa 53100 18.12.06 15861.0 69 22.12.2006 a. leping, Mõrra 200600 22.12.06 detsember 59919.4 1563500 2006 467019

14

19.02.2007 a. reoveesiibrite vahetus, Mõrra 121000 21.02.07 34128.2

22 123900 24.02.07 veebruar 34946.15 23.02.2007 a. veetrasside ehitus, Võiste 244900 2007 69074

1-10-90 6 14/1 19.02.2007 a. reoveesiibrite vahetus, Mõrra 121000 01.03.07 34128.2 22/1 23.02.2007 a. veetrasside ehitus, Võiste 132100 05.03.07 märts 37258.9 253100 2007 71387 62 07.06.2007 a. ikopali paigutus, Lepa 41300 07.06.07 11648.7

64/1 119475 11.06.07 33698.0 11.06.2007 a. lae valutööd, Lepa 64/2 12.06.2007 a. lae valutööd, Lepa 124785 12.06.07 35195.7 65 13.06.2007 a. bussijaama remont, Võiste 84960 13.06.07 23963.0

66. 15.06.2007 a. maa koori 15.06.07 38274.36 mine, Võiste 135700 67. 18.06.2007 a. veetrasside ehitus, Võiste 112100 18.06.07 31617.9 69. 20.06.2007 a. haljastustööd, Võiste 82600 20.06.07 23297.4 70. 21.06.2007 a. sissekäigu vundament, Lepa 50740 21.06.07 14311.2 751660 juuni 2007 4814672 Kokku 141734

Arvestades, et nimetatud väljamaksed kuuluvad e tulumaksuga kui ettevõtlusega maksustamisel

mitteseotud kulu TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses, on tulumaks jäetud deklareerimata ja tasumata järgmiselt – 2006 a. juunikuu kohta 10.07.2006 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (493122 X 23/77) 147296.18 krooni.

-2006 a. juulikuu kohta 10.08.2006 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogusmispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (189390 X 23/77) 56571.04 krooni.

-2006 a. augustikuu kohta 08.09.2006 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsoonis (649000 X 23/77) 193857.14 krooni.

-2006 a. oktoobrikuu kohta 10.11.2006 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse makstete deklaratsoonis (670000 X 23/77) 200129.88 krooni.

-2006 a. detsembrikuu kohta 10.01.2007 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (1563500 X 23/77) 467019.48 krooni.

-2007 a. veebruarikuu kohta 12.03.2007 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (244900 X 22/78) 69074.36 krooni.

- 09.04.2007 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku 2007 a. märtsikuu kohta kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete dekleratsioonis (253100 X 22/78) 71387.18 krooni.

-2007 a. juunikuu kohta 10.07.2007 a. esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispe

nsioni ja töötuskindlustuse maksete dekleratsioonis (751660 X 22/78) 212006.67 krooni. Lähtudes eeltoodust, ei ole I. kinni pidanud käibemaksuseaduse (KMS) § 24 sätestatud Z

kohustusest, mille kohaselt maksukohuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma

maksukohuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS § 29 sätestatud korras, tasuma tasuma käibemaksu § 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaselt arveid.

Kuna tegelikkuses OÜ Asmakos nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamist ei

toimunud, puudus ka seaduslik alus maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1

1-10-90 7

nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta

rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse

käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. uupäevaks. k

Samuti rikuti tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1, mille kohaselt maksab residendist äriühing

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4, mis kohustavad kõiki

residendit juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. k

uupäevaks.

Süüdistus I. ile on esitatud KarS § 389 Z- 1

lg 1 järgi selles, et tema ei ole kinni pidanud

maksukorralduse seaduse § 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni

esitajale teadaolevalt õigeid andmeid, mistõttu tema tegevusega OÜ I. juhatuse liikmena Z

maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil, jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa. N.H le oli esitatud süüdistus selles, et tema aitas kaasa OÜ I. juhatuse liikme - Z I. i poolt OÜ I. käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide Z- Z 2006 a. juuni, augusti, oktoobri, detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juuni kohta valeandmete

esitamisele, koostades selleks OÜ Asmakos nimelt reaalseid majandustehinguid mittakajastavaid

arveid, mille alusel suurendas OÜ I. tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide Z käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu

summas 842441 krooni. Lisaks esitati tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2006 a. juuni, juuli,

augusti, oktoobri ja detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juuni kohta, jättes deklareerimata

reaalseid majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakos arvete alusel teostatud

sularahaväjalmaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 1417342 krooni.

OÜ I. arved: Z raamatupidamises leidsid kajastamist järgmised OÜ Asmakos Arve nr. Kuupäev Sisu Summa Väljamakse Kuu Tulumak 23 09.06.06 Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 155642 15.06.06 46490.47 25 16.06.06 Veetorustiku liitumine, Siimu 173814 20.06.06 51918.47 28 22.06.06 Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 163666 26.06.06 48887.25 493122 juuni 06 147296 29 30.06.06 Veetorustiku liitumine, Siimu 189390 06.07.06 56571.04 189390 juuli 06 56571 35 01.08.06 Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 189744 04.08.06 56676.78 36 11.08.06 Veetorustiku liitumine, Siimu 198240 18.08.06 59214.5 37 18.08.06 Kanalisatsiooni ehitamine, Siimu 123900 25.08.06 37009.09 38 30.08.06 Veetorustiku liitumine, Siimu 137116 30.08.06 40956.7 649000 august 06 193857 47 02.10.06 Vee ja kanalisats. ehitus, Võiste 200000.01 04.10.06 59740.2

1-10-90 8 49 09.10.06 Vee ja kanalisats. ehitus, Võiste 140000 10.10.06 41818.1 52 16.10.06 Vee ja kanalisats. ehitus, Siimu 170000 20.10.06 50779.2 54 20.10.06 Veetrasside ehitus, Miku 80000.01 25.10.06 23896.1 55 26.10.06 Kanalisatsiooni ehitamine, Miku 80000.01 31.10.06 23896.1 670000 oktoober 06 200129 63 04.12.06 Leping, Võiste 247800 04.12.06 74018.1 64 11.12.06 Leping, Võiste 153400 11.12.06 45820. 65 14.12.06 Leping, Mõrra 200600 14.12.06 59919. 66 18.12.06 Leping, Võiste 708000 18.12.06 211480. 67 18.12.06 Leping, Lepa 53100 18.12.06 15861. 69 22.12.06 Leping, Mõrra 200600 22.12.06 59919. 1563500 detsember 06 467019 14 19.02.07 Reoveesiibrite vahetus, Mõrra 121000 21.02.07 34128.2 22 23.02.07 Veetrasside ehitus, Võiste 123900 24.02.07 34946.1 244900 veebruar 07 69074 14/1 19.02.07 Reoveesiibrite vahetus, Mõrra 121000 01.03.07 34128.2

22/1 23.0 37258.9 2.07 Veetrasside ehitus, Võiste 132100 05.03.07 253100 märts 07 7138 62 07.06.07 Ikopali paigaldus, Lepa 41300 07.06.07 11648.7 64/1 11.06.07 Lae valutööd, Lepa 119475 11.06.07 33698. 64/2 12.06.07 Lae valutööd, Lepa 124785 12.06.07 35195. 65 13.06.07 Bussijaama remont, Võiste 84960 13.06.07 23963.0 66 15.06.07 Maa koorimine, Võiste 135700 15.06.07 38274.36 67 18.06.07 Veetrasside ehitus, Võiste 112100 18.06.07 31617.95 69 20.06.07 Haljastustööd, Võiste 82600 20.06.07 23297.44 70 21.06.07 Sissekäigu vundament, Lepa 50740 21.06.07 14311.28 751660 juuni 07 212006.6 4814672 Kokku 1417341.9

Tegelikkuses OÜ Asmakos nimelt esitatud arvete alusel kaupade ja teenuste soetamine puudus, mistõttu puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 3 p 1

nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta,

rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15

lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 % ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks.

Samuti rikuti tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1, mille kohaselt maksab residendist äriühing

1-10-90 9

tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4, mis kohustavad kõiki

residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks

maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. k

uupäevaks.

Lähtudes eeltoodust N.H poolt kinni peetud MKS § 85 lg 4 sätestatud kohustusest , ei ole

esitada deklaratsioonis deklaratsioon

i esitajale teadaolevalt õigeid andmeid. Eeltoodu alusel on N.H le esitatud süüdistus KarS § 22 lg 3 ja § 389 - 1 lg 1 ja 3 järgi OÜ

I. juhatuse liikme I. -i poolt maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele Z Z kaasaaitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa.

Asja kohtulikul uurimisel süüdistatavad I. ja N.H end kuriteo Z

toimepanem

ises süüdi ei tunnistanud.

I.

Z seletas kohtus, et talle kuulub OÜ Pulkjan, eelmise nimega OÜ I. , mille Z tegevusaladeks oli algul jaekaubandus, hiljem 2004 a. kuni 2009 a. ehitustööd. Aastatel 2006 kuni

2009 a. oli osaühingul ehitusbuumi ajal hulgaliselt töid, millest suuremad võeti ette riigi või

kohalike omavalitsuste hanke korras. Aastatel 2006-2007 a. tegi osaühing töid uute

elamuehitusrajoonide kanalisatsiooni ning ehituse alal. Seoses tööde suure mahuga (firma käibeks

oli umbes 20 miljonit krooni aastas) sõlmiti lepinguid alltöövõtjatega, sealhulgas ka osaühinguga Asmakos

eeskätt kanalisatsiooni ja torustiku renoveerimiseks ning paigaldamiseks.

I. selles, nagu oleks olnud tegemist fiktiivsete Z väitis kohtus, et talle esitatud süüdistus

töövõtulepingutega ning töid OÜ Asmakose poolt tegelikult ei tehtud, on alusetu. Kõik OÜ

Asmakose poolt tehtud tööd on OÜ I. poolt vastu võetud ning tasutud on neile vastavalt Z esitatud arvetele üksnes tegelikult tehtud tööde eest.

I. kinnitas Z kohtulikul uurimisel veel seda, et kuna firmal oli puudus käibevahenditest aga raha tuli investeerida, et töö seisma ei jääks, siis sõlmiti laenulepinguid erinevate isikutega (V.H., A. L., X T. K. laenas X, X elavalt R. K.), samuti laenati raha pangalt. I. mäletas OÜ Asmakose töömeestest nimeliselt üksnes nn. V Z . (perekonnanime ei teadnud), kes oli väga võimekas ja vajalik oskustööline ning kes juhendas spetsiifiliste tööülesannete täitmisel ka teisi töömehi.

N.H kohtus antud ütluste kohaselt loodi OÜ Asmakos 1998 aastal. Suuremateks

töödeks, mida firma on ette võtnud, on Rannila tsehhi ehitus, ehitustööd linnavalitsuses Suur Sepa

tänaval, puidutööd rannapromenaadi ehitusel jm. OÜ ga I. sõlmiti tööettevõtulepingud vee Z - ja

kanalisatsioonitrasside paigaldamiseks 2006 aastal Siimumetsa, Miku, Mõrra ja Võiste objektidel.

Samuti sõlmiti leping suvemaja ehituseks Lemmes ning Võiste bussijaama remondiks

. Lisaks sellele osales N.H ka remondi ning lammutustöödel Pärnus Tammsaare t. 24 asuvas korteris.

N.H ütlustel vajas I. enda firma poolt ette võetud objektidel lisatööjõudu ning Z

N.H tagas selle enda firma OÜ Asmakose kaudu. Süüdistatav kinnitas, et tal oli olemas

vajalik, spetsiaalsete oskustega, põhiliselt Narvast pärit vene rahvusest tööjõud. Töömeeste

brigadiriks oli V. . (V ) nimeline isik, kes oskas kõiki vajalikke, spetsiifilisi töid, kuid kes seadis

omalt poolt tingimuseks, et palka makstaks talle mitte ülekandega, vaid sularahas. Töömehed

ettevõetavatele objektidele leidis V., Lemme suvemaja ehitusele aga V. nimeline isik (V. L. ).

N.H tunnistas, et kuna ta torutööde spetsiifikat ei tunne, siis sai ta andmed tehtud töödest

I. ilt ning koostas selle põhjal arved. N.H tunnistas ka seda, et raha te Z-

gelik

1-10-90 10

liikumine ning vastavate dokumentide (kassaorderite) koostamine ei toimunud alati ühel ja samal

ajal ning see sõltus olukorrast. N.H kinnitas kohtule, et enne tööde alustamist koostati

lepingud ning kõik lepingutes kajastatud tööd on ka tegelik õik arved on koostatud ult tehtud k ja tegelikult tehtud tööde kohta. Samal ajal arvetega koostas N.H ka kassa sissetuleku orderid,

kuigi OÜ I. i poolt toimus maksmine ka viivitusega. Süüdistatav põhjendas kassa sissetuleku Z-

orderite ja arvete koost

amist ühe ja sama kuupäevaga enda mugavusega. N.H eitas maksupettuse toimepanemisele kaasa aitamist ning leidis, et talle esitatud süüdistus maksupettusele kaasa aitamises on alusetu.

Prokurör leidis, et

süüdistatavate süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Prokuröri

hinnangul on kriminaalasja kohtuliku uurimisega leidnud tõendamist, et I. OÜ I. Z Z

juhatuse liikmena, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ja kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ I. Z

käibemaksudeklaratsioonides süüdistuses toodud ajal, suurendades alusetult sisendkäibemaksu, mille tõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 842441 krooni (53841.79 eurot). Samuti

esit - ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku as ta süüdistuses toodud ajavahemikul valeandmeid tulu

kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis jättes deklareerimata reaalseid majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakos arvete alusel teostatud sularahaväljamaksed ning

nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu summas 1417342 krooni (90584.66 eurot). Eeltoodust

tulenevalt taotles prokurör I. i süüdi tunnistamist KarS § 389 Z- 1

lg 1 järgi ning tema

karistamist lühemaajalise, 6 kuulise tingimusliku v KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi angistusega . N.H osas asus prokurör seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud

tõendamist, et tema aitas kaasa OÜ I. juhatuse liikme I. i poolt maksuhaldurile Z Z-

valeandmete esitamisele, mille tulemusena jäi maksudena laekumata kokku 2259789 krooni ehk 144426.84 eurot. Prokurör taotles N.H süüdi tunnistamist KarS § 22 lg 3 ja § 289 1 lg 1 ja 3 järgi ning tema karistamist samuti 6 kuulise vangistusega KarS § 73 lg 1 ja 3 järgi tingimisi. Samuti leidis prokurör, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele.

Tsiviilhageja, Maksu ja Tolliameti esindaja leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal on

leidnud tõendamist süüdistatavate I. i ja N.H süü neile süüks pandud Z-

kuritegude toimepanemises. Tsiviilhageja taotles tsiviilhagi rahuldamist esitatud kujul, s.o.

kogusummas 273743.11 eurot (4283149 krooni), millest käibemaks on 53841.79 eurot (842441

krooni), tulumaks 90584.60 eurot (1417341 krooni), intress käibemaksult 47663.45 eurot (745771

krooni) ja intress tulumaksult 81653.27 eurot (1277596 krooni) ning tsiviilhagi väljamõistmist solidaarselt mõlemalt süüdistatavalt.

Kaitsjad leidsid, et nende kaitsealuste süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning taotlesid I. i ja N.H õigeks mõistmist. Z-

N.H leidis, et kuna käesolevas kriminaalasjas kajastatud sündmused kaitsja Raul Oberg

on toimunud juba pikka aega tagasi, s.o. 2006 ja 2007 aastal, samuti on kriminaalasja menetlus

kestnud ka kohtus juba pikemat aega, siis tuleks kohtul kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2052 ja § 2742

Samuti tegi kaitsja

alustel seoses mõistliku aja möödumisega. prokurörile

ettepaneku kriminaalasja menetl

use lõpetamiseks KrMS § 202 järgi.

I. -i kaitsja toetas eelnimetatud taotlusi

Z kriminaalasja menetluse lõpetamiseks.

Prokurör leidis, et kuigi kriminaalasja menetlus on kestnud juba pikka aega, ei ole kriminaalasja menetluse lõpetamine seoses mõistliku aja möödumisega põhjendatud, kuna tegemist on mahuka ja

keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mille kohtulik menetlus on kestnud pikka aega objektiivsetel põhjustel nagu kaitsja puudumine, tunnistajate kohtusse mitteilmumine, samuti kaitsja haigestumine. Eeltoodust tulenevalt on aset leidnud sellised erinevad asjaolud, mida riik mõjutada ei ole saanud. Samuti asus prokurör seisukohale, et ta ei esita kohtule taotlust kriminaalasja menetluse

1-10-90 11 lõpetamiseks KrMS § 202 järgi.

I. -i kaitsja leidis lisaks eeltoodule Z , et tema kaitsealuse süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises ei ole kriminaalasja kohtuliku uurimisega tõendamist leidnud. Kaitsja hinnangul on kohtulik uurimine kinnitanud, et OÜ Asmakose poolt tegelikult toimus tööde tegemine alltöövõtjana

OÜ le I. vastavalt poolt vahel sõlmitud töövõtulepingutele. Töid on tehtud kokkulepitud - Z mahtudes ning need on tellija OÜ I. poolt nõuetekohaselt vastu võetud. Z Samuti leidis kaitsja, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on alusetu ning rahuldamisele ei kuulu. Kaitsja hinnangul on hagi menetlemine käesolevas kriminaalasjas üldse ebaõige, kuna hagi ei ole menetlusse võetud TsMS § 372 kohaselt kirjaliku määrusega. Kuna käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on Maksu ja Tolliamet juba ühel korral 19.12.2008 a. tsiviilhagist loobunud, siis ei ole selle uuesti esitamine

õiguspärane. Lisaks sellele on hagi esitatud määratlemata isikute ringi vastu ning on ka TsÜS § 150

lg 1 kohaselt aegunud.

N.H kaitsja leidis, et kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole tõendatud, et N.H

oleks kaasa aidanud OÜ I. i poolt maksuhaldurile valeandmete esitamisele. Kaitsja Z-

hinnangul on OÜ Asmakose poolt tööde tegemine toimunud töövõtulepingutes kajastatud määras ning tingimustel ning need on tellija OÜ I. i poolt ka vastu võetud. Kaitsja leidis, et prokuröri Z- poolt on alusetult N.H le ette heidetud asjaolu, nagu ei olnud viimane kompetentne hindama - lepingute alusel ettevõetud töid, kuna N.H osaühingu juhina ei pidanudki teadma ettevõetud

nn. toruja ehitustööde spetsiifikat, sest selleks oli palgatud ning tööle võetud vastavad oma ala

oskustöölised. Samas oli N.H pädev kontrollima, kas tööd on ettenähtud mahus ning

tingimustel tehtud. Sarnaselt I. -i kaitsjaga Z leidis ka N.H kaitsja, et käesolevas

kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi on põhjendamata ning see tuleb jätta kas läbi vaatamata või rahuldamata. Esmalt analüüsib kohus I. i kaitsja taotlust kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § Z- 274 2 ning KrMS § 2052

alustel seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Kohus kaitsja taotlusega kriminaalasja menetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel ei nõustu.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-57-11 p. 15 tika kohaselt kohaselt tuleb EIÕK ning Riigikohtu prak menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumitest : 1.Kohtuasja keerukus. 2.Kaebaja käitumine 3.Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine. 4.Selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul. Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga,

mis kujutab endast maksukuritegu, s.o. käibedeklaratsioonides esitatud andmete tegelikkusele

vastavusele hindamist, mida kohus hindab keskmisest keerukamaks Kriminaalasja kohtulik .

menetlus on olnud ajaliselt mahukas, kuna see kestis kokku seitseteist istungipäeva. Kohtuotsuse langetamiseks tuli kohtul analüüsida hulgaliselt nii kohtuistungil antud ütlusi kui ka muid kohtulikul

uurimisel esitatud ning uuritud tõendeid. Kuna menetlusosaliste, s.o. süüdistava poole ning

süüdistatavate seisukohad on olnud omavahel selges vastuolus, on tulnud kohtul kõrvutada mõlema

poole esitatud tõendeid ning neid hinnata. Lisaks süüdist

usele on kriminaalasjas Maksu ja

Tolliameti poolt esitatud mahukas tsiviilhagi, mille maht koos lisadega moodustab kokku 140

lehekülge ning mis koosneb erinevatest nõuetest ning arvestustest kogusummas 273743.11 eurot, kusjuures tsiviilhagi koosneb käibemaksu, käibemaksu intressi, tulumaksu ning tulumaksu intressi

nõuetest. Tsiviilhagi osas on lisaks süü küsimusele kaitsjad vaidlustanud ka selle esitamise ning

kohtuistungil menetlemise õiguspärasuse. Kohtu hinnangul kinnitab kriminaalasja keerukust ja

mahukust ka asjaolu, et selle kohtuvaidlus

prokuröri, tsiviilhageja esindaja ja kahe kaitsja vahel

kestis kella 9.00-st kuni 18.25-ni

koos lühiajalise 35 minutilise lõunapausi ning süüdistatavate

1-10-90 12 lühikese viimase sõna sõnavõtuga.

Kohus on kriminaalasja arutamist mitmel korral edasi lükanud seoses kaitsjate taotlusega. Pärast süüdistusakti kohtusse saabumist määras kohus eelistungi 20.05.2010 a., kuid kuna N.H kaitsja seoses haigestumisega eelistungile ei ilmunud, määras kohus uue eelistungi aja. 09.06.2010

a. toimunud eelistungil määrati kohtuistungi l päeval toimumine alates 01.02.2011 a., kuid selle

selgus, et algselt kohtu alla antud juriidilisel isikul OÜ l I. (uue nimetusega OÜ Pulkjan) Z -

puudub kaitsja. Nimelt teatas juriidilise isiku kaitsja 01.02.2011 a., et tema vastav leping on

lõpetatud. Kuna KrMS § 45 lg 4 kohaselt on käesolevas kriminaalasjas kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik ning osaühingu suhtes oli 28.06.2010 a. alustatud pankrotimenetlust,

siis esitas kohus taotluse kaitsja määramiseks riigi õigusabi korras. Osaühingu kaitsjaks määrati

Owe Ladva. Seejärel toimus kohtulik menetlus mitmetel kohtuistungitel 2011 a. novembris

prokuröri poolt ning tsiviilhageja esindaja poolt esitatud tõendite uurimisega. 2011 a. detsembris kuulati kohtuistungitel üle kaitsja poolt taotletud tunnistajaid, kuid kuna nende ilmumist kohtusse ei suudetud tagada, lükkus asja arutamine kaitsjate taotlusel edasi. 08.12.2011 a. istung jäi ära seoses

N.H kaitsja haigestumisega. 11.04.2012 a. määrati riigi õigusabi korras OÜ-le I. Z

uueks kaitsjaks Argo Küünemäe, kuna seni kohtulikus menetluses osalenud kaitsja Owe Ladva eemaldati distsiplinaarkorras menetlustest. Kriminaalasja arutamine oli seejärel võimalik lõpule viia

alles 2013 a. kevadel, kuna esmalt soovis uus kaitsja Argo Küünemäe mahuka kriminaalasja materjalidega tutvumist, seejärel aga ei olnud 2012 a. istungeid võimalik läbi viia eeskätt prokuröri

hõivatusega teistes mahukates ning aeganõudvates

kriminaalasjades.

Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega nii objektiivsetest

takistustest tulenevalt (kaitsjate vahetused, haigestumine, prokuröri hõivatus) kui ka kaitsjate enda

soovist tulenevalt esitada menetluse käigus jätkuvalt omapoolseid tõendeid, kusjuures kaitsjate

väidetel tekkis vajadus täiendavate tõendite esitamiseks kohtulikul uurimisel tuvastatu pinnalt.

Seega puudus kohtul, kui riigi esindajal seadusest tulenevalt võimalus menetlust kiiremas korras lõpule viia.

Hinnates eeltoodut nõustub kohus ka prokuröri seisukohaga selles, et süüdistatavate jaoks ei ole olnud oluline mitte kriminaalasja menetluse võimalikult kiire lõpuleviimine, vaid selle võimalikult

pikaajaline menetlemine sooviga kallutada kohtulahendit endale soodsas suuna s.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et vaatamata kriminaalasja suhteliselt pikaajalisele

menetlemisele nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses, ei ole selle menetluse mõistlik aeg

möödunud ning selle lõpetamine KrMS § 2742

ja § 2052

ettenähtud alustel ei ole põhjendatud. Lisaks eeltoodule, peab kohus vajalikuks märkida, et kriminaalasja lõpetamine seoses mõistliku aja

möödumisega keerukates ning mahukates kriminaalasjades peaks olema äärmiselt erandlik, kuna

vastasel juhul tekiks olukord, kus süüdistatavad pääseksid keerukates ning mahukates

kriminaalasjades üldse karistuseta, kuivõrd on loomulik, et selliste asjade menetlemine nii

kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses on mahukas ning aeganõudev. Seega on menetluse

kergekäeline e seoses mõistliku aja möödumisega vastuolus nii ühiskonna kui ka lõpetamin õiguskorra kaitsmise huvidega.

Hinnates käesolevas kriminaalasjas süüdistuse põhjendatust, asus kohus seisukohale, et

kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises.

KarS § 3891

objektiivne koosseis näeb ette vastutuse maksude maksmisest kõrvalehoidumises

suures ulatuses, sealhulgas ka maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav

summa. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse I. selles, et tema esitas kokku 42 Z

fiktiivset, OÜ Asmakose nimelt koostatud reaalset majandustegevust mittekajastavat arvet 2006 a. juuni, augusti, oktoobri ja detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juunikuu kohta suurendades oma tegevusega antud maksustamiseperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu.

Samuti esitas ta sama perioodi kohta tulu ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

1-10-90 13

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid, jättes deklareerimata reaalseid

majandustehinguid mittekajastavate OÜ Asmakose arvete alusel teostatud sularaha väljamaksed

ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu. N.H süüdistatakse nimetatud tegevusele kaasa aitamises.

Kohus nõustub antud süüdistuse I. -i kaitsja seisukohaga, mille kohaselt tuleb kohtul Z

puhul hinnata -lt , kas OÜ I. ja selle juhatuse liikme I. i poolt tegelikkuses soetati OÜ Z Z- Asmakos teenuseid ning kui teenuseid soetati, siis kellelt.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et I. -i puhul oli tegemist Z

ajavahemikus 20.01.1998 (II kd. t.l. 55-57) kuni 22.12.2012 a. a. osaühingu äriregistrist

kustutamiseni OÜ I. (alates 14.04.2010 a. ärinimega OÜ Pulkjan) juhatuse liikme Z ning

juriidilise isiku esindaja

ga kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Äriseadustiku (ÄS) §

180 lg 1 alusel oli tema kohustuseks juhtida ja esindada osaühingut ÄS § 181 lg 1 kohaselt . omas ta

esindusõigust kõigis õigustoimingutes, korraldades sealhulgas ÄS § 183 järgi osaühingu

raamatupidamist ning vastutas osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, kuivõrd ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi

täitma korraliku ettevõtja hoolsusega KarS § 389 . 1 koosseis ei eelda samas ettenähtud maksukuriteo

täideviijalt erilist isikutunnust ning maksudeklaratsioonis valeandmete esitamise, kui süüteo eest

võib täideviijana vastutada ka isik, kes ise valeandmeid sisaldavat deklaratsiooni ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete esitamisse väljendub mingis muus teos (3-1-1-60-07 p. 25), nt. esitatakse raamatupidajale võltsitud arveid, mille alusel põhjendamatult väheneb maksukohustuslase maksukohustus. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega tegi kohus veel kindlaks, et I. esitas raamatupidajale Z

T. K. . K. d ning esitas OÜ Asmakos arved jm. andmed. T koostas nende põhjal maksudeklaratsiooni e-maksuameti kaudu. Süüdistatava N.H kohtulikul uurimisel antud ütluste kohaselt koostas arved tema, kuid seda I. -i, Z kui OÜ I. juhatuse liikme poolt esitatud andmete Z

põhjal. N.H tunnistas, kõik süüdistuses kajastatud arved (kokku 42

kuigi tema vormistas et

tk.), ei tea tema nende arve

te sisu ja ta koostas need täpselt nii, nagu I. talle ette ütles. Z

Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle , et OÜ I. ning OÜ Asmakos vahel on koostatud Z s

töövõtulepingud. Samuti on koostatud arved. Süüdistatavate kaitsjate hinnangul eksisteeris seega OÜ I. kui tellija ning OÜ Asmakos kui töövõtja vahel lepinguline suhe. Z

Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas puudutavad süüdistuse episoodid töövõtulepingutega kaetud töid Lemme, Siimumetsa ja Miku, Võiste, Mõrra (Pärnu linnas Mõrra tänaval), Lillepõllu ja Tammsaare t. korteri objektidel ning ka menetlusosalised, prokurör ning kaitsjad analüüsisid tõendeid objektide kaupa, siis hindab ka kohus kohtulikul uurimisel tuvastatut objektide kaupa.

Alltöövõtuleping Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Orajõe külas ehk Lemmes asuval Lepa kinnistul suvemaja ehituseks on OÜ I. kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel on Z

sõlmitud 01.11.2006 a. ngu kohaselt kohustus OÜ Asmakos alltöövõtjana tegema või Lepi

korraldama peatöövõtja materjalist suvemaja üldehitustöid ning lõpetama tööd hiljemalt 22.

detsembriks 2006 a. Peatöövõtja poolt kohustutakse lepingu p. 5.1 kohaselt alltöövõtjale tasuma tehtud tööde eest ilma käibemaksuta 600000 krooni (II kd. t.l. 91-93).

Süüdistatava I. i kohtus antud ütluste kohaselt Z- tegid Lemme objektil Asmakos mehed OÜ

vundamendi ja keldritöid, samuti fassaadi. Tema hinnangul töötas objektil kokku 6 7 meest. Tööde -

tegemise kohta ehituspäevikut ei peetud. Tööde tegemist organiseeris N.H

.

N.H ütluste kohaselt oli Lemme Lepa suvemaja ehitusel eestööliseks V. L.. Temaga

koos töötas seal A . Alltöövõtuleping ehitustööde tegemiseks OÜ I. ja OÜ Asmakose vahel Z . M.

on sõlmitud 01.11.2006 a. Lepingu koostas I. . Ehitusmaterjalid objektile muretses Z

I. , samuti kontrollis tema ehitustööde käiku. N.H kinnitusel on ta ka ise kohapeal Z

käinud ning näinud ehitusobjektil põranda valamist ja müüri ladumist. N.H hinnangul said

1-10-90 14 kõik lepingujärgsed tööd objektil tähtaegselt tehtud. Süüdistatavate ütlused on omavahel vastuolus, kuna N.H ei kinnitanud I. i väiteid selle Z- kohta, et N.H tööde organiseeris tööde tegemist.

Tunnistaja A. M. kohtus antud ütluste kohaselt pakkus talle ehitusobjektil tööd N.H .

Koos V. L. . teadis N.H tegi ta suvemaja ehitusel keldri ehituse ja betoneerimise töid. A.M

kaudu, et ehitusobjekt kuulus I. ile htud tööd üle ning kelle mehed Z- , kes vaatas te

tõid kohale ehitusmaterjali Ehitusobjektil käis kohal ka N.H, kes maksis töö eest palka .

sularahas. Samas jäi N.H osa palgast võlgu makstes töömeestele lubatud 300000 krooni

asemel välja üksnes 50000, millest sai kolme kuu eest kätte 17000 krooni. Kirjalikku A.M.

töölepingut ei sõlmitud, töömehed töötasid suulise lepingu alusel lubanud , kuigi N.H oli

sõlmida kirjalikud lepingud Tunnistaja ütlustel ei tea ta N.H firma nimetust, kuid teab seda, .

kus Lisaks endale nimetas firma kontor asub, kuna on käinud seal saamata jäänud töötasu küsimas.

A.M. Lemme objektil töötanud meestest veel V. L., T. . R.), I. M., A., G.. Saadud tulusi (T maksuhalduri juures tunnistaja deklareerinud ei ole.

-V. L. ütluste kohaselt pakkus 2006 a. lõpus talle samuti Lemme suvemaja ehitusel tööd N.H

, kellega lepiti kokku, et ettenähtu tööde tegemise eest makstakse 300000 krooni, millele d

lisandub veel tasu lisatööde tegemise eest. ngut tööde tegemise kohta ei sõlmitud, Kirjalikku lepi vaid töötati suulise lepingu alusel. Töödena rajati maja keldri vundament, samuti kelder. Materjalid

toodi objektile I. -i firma autodega ning ka ehitusobjekt kuulus I. -ile, kuid Z Z

kohapeal käis ja töid vaatas üle ka N.H ütluste kohaselt palus ta tööde tegemiseks . V.L.

veel appi T. R. . aga . Palga maksmine toimus sularahas, kusjuures palgaraha andis N.H, V.L

maksis tema R. . kinnitas ka käest saadud palgaraha edasi T. ning teistele töömeestele. Sarnaselt A.M

V.L.

, et N.H jäi töömeestele ettenähtud 300000 krooni palgarahast umbes 250000 võlgu. N.H äriühingut ta ei tea, kuid teab seda, kus asub firma kontor, kuna on käinud seal saamata palgaraha otsimas.

-T. R. ütluste kohaselt töötas ta Lemmes koo ), kus tegi vundamendi müüri, s S. ja V. . M. ja V. L. (A

keldri treppi, vundamendi isolatsiooni, samuti tegi trepi ees valamistöid. Objekt, s.o. suvemaja ehitus kuulus I. -ile ning materjale toodi firma I. kirjaga kollase autoga. T.R. Z Z ütluste

ko .. L. ka haselt käis ehitusel koos V N.H, kes kontrollis ka tööde tegemist. Sarnaselt V.L. ja A.M. kinnitas ka T.R., et tööle teda ei vormistatud, kirjalikku lepingut tööde tegemise kohta

ei sõlmitud ning palga maksmine toimus sularahas. Hiljem tekkisid probleemid palga

väljamaksmisega Tunnistaja kinnitusel sai ta sellest teada, et tööandjaks on N.H alles hiljem, .

samuti kuulis ta kellegi käest osaühingust nimetusega Asmakos. Samas on seoses palga ta väljamaksmata jätmisega käinud Riia maanteel asuvas OÜ Asmakose kontoris.

Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistajate A.M., V.L. ja T.R.

ütlused seda, et töid nn. Lemme

suvemaja ehituse objektil küll tehti, kuid seda mitte OÜ Asmakose poolt, vaid

mitteametlikult, nn.

mustalt, kuna lepinguid. tööle neid ei vormistatud, samuti ei sõlmitud nendega kirjalikke töölvõtu

N.ö. mustalt, sularahas toimus ka töö eest tasustamine, kusjuures enamus lubatud töötasust jäeti

neile tööandja poolt välja maksmata. Samuti oli A.M.e, V.L. ja T.R. väidetava tööandja OÜ

Asma .

kos nimi tundmatu. Üksnes T.R oli OÜ Asmakos nime kuulnud, kuid seda ka n.ö. „kellegi käest“.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati kõikidele eeltoodud tunnistajatele kohtuistungil vaatamiseks kriminaalasja toimikus olevaid fotosid. A. M. kinnitas, et IV kd. t.l. 126, 128, 129, 130,

131, 132, 133, 134 on jäädvustatud tööde tegemist Lemme objektil – vundamendi saalungite

paigaldamist, penoplasti panekut põranda paneku ettevalmistamiseks, vundamendi armatuuri paigaldamist, betoonplaatide paneku ettevalmistust jm. töid. Tunnistaja on fotodelt tööde tegijatena ära tundnud enda, V. L., I. M., A., A. ning G. nimelised isikud. V. L. on samuti fotodelt IV kd. t.l

126, 128, 129, 130, 131, 132, 133, 134 ära tundnud, et tegemist on ehitustööde jäädvustamisega

Lemmes, kus tehti vundamendi ja põranda valamise töid

jm. . Fotodel olevate isikutena on V.L.

nimetanud ennast ja A.M. ning I. ja S. nimelisi isikuid. T.R. väitis, et IV kd. t.l. 126 ja t.l. 130

1-10-90 15 fotodel on ilmselt jäädvustatud tööde tegemist Lemmes, kuid tööde tegijaid ta fotodelt ära ei tunne.

Fotodel IV kd. t.l. 131 ja 132 tundis T.R. . ja S. ära V ning t.l. 134 asuval fotol on jäädvustatud Lemmes saalungite paigaldamine vahelae valamiseks.

Kohus leidis, et tunnistajad on fotodelt ära tundnud , et jäädvustatud on töötamist Lemme selle elamu ehitusel, samuti on nad ära tundnud seal töötanud isikuid. Nimetatud asjaolu kinnitab tööde

tegemist ning nende poolt nimetatud isikute viibimist ehitusobjektil. Samas aga ei kinnita aga see seda, et töid oleks tehtud OÜ Asmakos poolt.

- tunnistaja M. R. Kohtus üle kuulatud kinnitas, et töötas Lemmes 2007 a. suvel ning tööd pakkus

talle V. . L. . R.. Palga maksmine toimus sularahas ning palgaraha (V ). Objektil töötas ka tema isa T

andis V. T. R. (X), kes andis omakorda ra . R. ha üle M . Tunnistaja tundis talle kohtus näidatud fotodelt IV kd. t.l. 134, 136 ja 138 ära, et tegemist on Lemme objektiga ning kinnitas, et ei ole seal töötamise ajal N.H ga kokku puutunud. -

Tunnistaja ütlused kinnitavad üksnes seda, et Lemmes tehti maja ehitustöid, kuid ei tõenda seda, et

tööde teostajaks oleks olnud OÜ Asmakos, kuna sarnaselt V.L., A.M. ning T.R. ei olnud M.R

vormistatud OÜ Asmakos töötajaks, tal leping töötamiseks ning palga maksmine toimus puudus sularahas kaastöötaja kaudu. Samuti oli talle OÜ Asmakos täiesti tundmatu. -A. L. väitis kohtus, et tema töötas samuti mõned päevad Lemmes, kus tööandjaks oli „vist“ I.Z

. M. R. kaudu teadis ta, et maja, mida ehitati, kuulus I. -ile. Samas ei teadnud ka Z

tema midagi

-st Asmakos, samuti ei teadnud ta selle juhatajat N.H töövõtulepingujärgsest OÜ

. Tunnistaja A.L ütlused kinnitavad seda, et ka temal, kui töötajal puudus puutumus .

väidetava tööettevõtjaga OÜ-ga Asmakos, kuigi nimetatud firma oleks pidanud olema tööettevõtjaks. -A. T. ütluste kohaselt on ka tema töötanud Lemmes ehitusel. Ehitusobjektil tegi ta segu ning ladus

kive. Samuti nägi ta seal I. , kes olevat käinud seal T ) rääkimas. N.H Z . . R. (T

võis ta ühel korral Lemmes näha idagi mõõtmas“. Tunnistaja möönis, et OÜ Asmakos

„m

nimi ei ütle talle midagi, kuigi töövõtulepingu kohaselt olema selle töötaja

pidi ta ks.

A.T. kohtuistungil esitatud, kohtutoimikus olevatelt fotodelt (IV kd. t.l. 126, 130, 134, 136, 138

tundis ta ära ed on tehtud Lemmes. Samas ei teadnud ta fotode põhjal midagi täpsemalt , et ne kinnitada tööde tegijate ning tööandja kohta.

-Tunnistajad J. S. ja R. H. seletasid kohtus, et töötasid Lemmes suvemaja ehitusel ajal, kui maja vundament oli juba valmis. Kumb -d Asmakos. ki tunnistaja ei teadnud ei N.H ega OÜ

Eeltoodust nähtub, et A ei teadnud midagi OÜ st Asmakos, kes pidi väidetavalt . T., J. S. ja R. H. -

olema nende tööandjaks. Kohtu hinnangul oli ka nende isikute puhul tegemist nn. musta tööjõu

kasutamisega, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et ehitusobjektile värvatud töötajad ei tea enda tööandjat ega sealset ülemust.

-T. E. 2006 a. ütluste kohaselt on I. tema koolivend. Treimani kandis käis ta kunagi Z

sügisel koos I. -iga paati vaatamas. Treimani Kabli

ja Z lähedal nägi ta ehitusobjekti, mille vundamendi juures töötasid vene keelt kõnelevad mehed. Samuti mäletas tunnistaja seda, et I.Z

pildistas ehitusobjekti ning vestles meestega. T.E. tundis kohtus talle atud seal töötanud näid

fotodelt (IV kd. t.l. 126, 131) ära, et tegemist on mere ääres asunud Lemme objektiga, kus tehti tööd, kuid töö tegijad olid tema jaoks võõrad. Kohtu hinnangul ei kinnita T.E. ütlused muud, kui seda, et Lemmes ehitati maja ning seal töötasid talle võõrad, vene keelt rääkinud mehed. Samas ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et töömehed olid OÜ Asmakose töötajad, samuti ei kinnita tema ütlused töövõtulepingu täitmist N.H firma OÜ Asmakos poolt.

-Kriminaalasja toimikusse on lisatud ning kohtulikul uurimisel uuritud OÜ Asmakos arveid

(maksjaks OÜ I. ) kogusummas 53100 krooni (koos käibemaksuga) Z : arve nr. 26 02.03.2007 a. (II kd. t.l. 161), arve nr. 62 07.06.2007 a. kogusummas 41300 krooni (II kd. t.l. 185), arve nr. 64/1 11.06.2007 a. kogusummas 119475 krooni (II kd. t.l. 186), arve nr. 64/2 12.06.2007 a. kogusummas 124785 krooni (II kd. t.l. 187), arve nr. 66 18.12.2006 a. kogusummas 708000 krooni (II kd. t.l.138)

1-10-90 16 arve nr. 70 21.06.2007 a. kogusummas 50740 krooni (II kd. t.l. 192). Raamatupidamise andmetel on

nimetatud summad maksja OÜ I. i poolt OÜ le Asmakos üle kantud. Seega on väljamakseid Z- -

tehtud kogusummas 1097400 krooni, mis tunduvalt ületab töövõtulepinguga ettenähtud summa

600000 krooni. Samas avaldasid kohtulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistajad A.M. ja V.L., et N.H tööandja esindajana lubas neile töö eest palgarahana 300000 krooni, kuid kätte said nad

sellest üksnes 50000 krooni, millest järeldub, et 250000 jäi võlgu. Asjaolu, et tööandja jäi osa

palgaraha töömeestele võlgu kinnitas ka T.R . Eeltoodust nähtub, et kuigi OÜ . -le Asmakos maksti

väidetavalt välja suured rahasummad, ei suutnud väidetav tööandja OÜ Asmakos sellest välja

maksta isegi kokkulepitud palkasid. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas N.H, et osaühingul esinesid rahalised raskused. Samas jäi aga selgusetuks, kuhu läks ning millesse paigutati väidetavalt OÜ I. poolt sularahas välja makstud ligikaudu miljon krooni. Z Osade arvete puhul ei ole võimalik kindlaks teha, milliseid töid millises mahus on tehtud ning mille eest on tehtud väljamaksed. Nii on arve nr. 66 alusel (II kd. t.l. 138) tehtud väidetav sularaha väljamakse suures

summas – 708000 krooni (koos käibemaksuga). Samas aga ei selgu, milliste tööde eest väljamakse

on tehtud, kuna arvel on märgitud üksnes „tööd vastavalt lepingu punktile 5.1.1“. Ühikuna on

märgitud „kompl.“ 5) on väidetavalt sularahas väljamakstud 35000 Arve nr. 62 alusel (II kd. t.l. 18 krooni + käibemaks 6300 krooni fassaadi ikopali paigaldamise eest ühiku „1.kompl.“ eest, millest ei selgu samuti tehtud tööde maht. Arve nr. 70 alusel (II kd. t.l. 192) on toimunud väidetav sularaha väljamakse summas 43000 krooni + käibemaks 7740 krooni keldri sissekäigu vundamendi valamise ja müüri ladumise eest. Ühikuna on samuti märgitud „1.kompl.“, mis on samuti ebakonkreetne ning

millest ei selgu, millises mahus töid tehti. ei tööde tegemise aega Nimetatud arvetest ei selgu seega

ega seda, millises mahus töid tehti. Mõnevõrra konkreetsemad on arved nr. 26 (II kd. t.l. 161), nr.

64/1 (II kd. t.l. 186) ja 64/2 (II kd. t.l. 187). Nii on arve nr. 26 kohaselt tehtud väljamaksed võsa lõikuse ja prahi koristamise eest ning mõõtühikuna on kajastatud ruutmeetreid (kokku 1000). Arvete nr. 64/1 ja 64/2 põhjal on väljamakseid tehtud armeeritud lae valu tööde eest, milles mõõtühikutena on arvestatud ruutmeetreid - vastavalt 45 ja 47 ruutmeetrit. Samas ei saa aga jätta tähelepanuta seda,

et üksnes lihtsate korrastamistööde eest nagu võsa lõikus ja prahi kori väljamakstud 45000 stus on krooni ning 92 m2 betoonivalu tööde eest kokku 207000 krooni (summad ilma käibemaksuta). Seda,

millise ajavahemiku jooksul antud tööd on tehtud, arvetest ei selgu. Arvestades seda, et

eelnimetatud tööd moodustavad maja ehitusest üksnes väikese osa töödest (tegemist on ehituse

esmaste ettevalmistustöödega), läheks ehitatav objekt maksma ilmselgelt mitmeid kordi suurema

summa (hinnanguliselt mitte vähem kui kümme korda). Lisades juurde väljamaksed ülejäänud arvete põhjal üksnes esmaste välistööde eest (keldri ja vundamendi ehitus jm. ettevalmistavad tööd),

mille kogusummaks oli 1097400 krooni, on ilmne, ehituse kogumaksumuseks oleks seega mitu et miljonit krooni. Kuna tegemist oli suvemajaga, ei ole eluliselt usutav, et tegemist oli väga mastaapse ning suure ehitusega. Arvetest 64/1 ja 64/2 nähtuvalt oli vundamendi pindalaks 92 m2, mis tähendab

seda, et tegemist oli ilmselt keskmise suurusega alla 200 m2

pinnaga majaga, juhul kui ei olnud

tegemist mitme, üle 2 korruselise ehitusega, mis on aga ebatõenäoline. Kohus leidis, et eeltoodud,

arvetes esitatud Lisaks sellele tuleb pidada summad on ilmselt üle paisutatud ning fiktiivsed. ebareaalseks ning üle paisutatuks juba töövõtulepinguga kindlaksmääratud alltöövõtjale vähem kui

kahe kuu eest üksnes esmaste ehitustööde eest väljamaksmi – sele kuuluvat summat 600000 krooni. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu seda, et tegelikku raha liikumist lepingupoolte OÜ I. ja OÜ Z Asmakos vahel ei toimunud ning tegemist oli näiliste raha väljakannetega sisendkäibemaksu pettuse eesmärgil. - vundamendi, Ülaltoodule lisaks kinnitas I. kohtus, et OÜ Asmakose mehed tegid majal Z keldri ning fassaditöid. Maja ehitasid aga valmis teised mehed. I. i ütlused kinnitavad samuti Z- seda, et ehituse maksumus pidi sellisel juhul olema miljoneid kroone, mis aga ei ole eluliselt usutav. -01.11.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud alltöövõtulepingu kohaselt (II kd. t.l. 91 Z -

94) on ette

nähtud OÜ Asmakos poolt alltöövõtjana ehitustööde tegemine Lepa suvemaja ehitusel

vähem kui kahe kuu jooksul, ajavahemikus 01.11.2006 a. kuni 22.12.2006 a. Selle eest kohustus

1-10-90 17

lepingujärgne peatöövõtja OÜ I. tasuma alltöövõtjale OÜ Z -le Asmakos lepingu p. 5.1 kohaselt

summa 600000 krooni (ilma käibemaksuta). tööme Nimetatud summast pidi palgarahana estele,

A.M. ja A.L. välja makstama 300000 krooni, mis teeb töötasuna vähem kui kahe kuu eest

kummagile 150000 krooni. Ettevõetavateks töödeks oli maja ehituse vundamenditööd ning

ehitusobjekti ettevalmistamine. Tegelikkuses aga tunduvalt kauem, koos pausidega 2007 a. tehti töid

mai või juunikuuni. ütluste kohaselt maksti neile ning teistele töömeestele töötasuna A.M. ja A.L.

välja 50000 krooni, ülejäänud 250000 jäi aga välja maksmata. kokku

Kohtu hinngnul ei ole töötasu 150000 krooni töömehe kohta vähem kui kahe kuu eest eluliselt

usutav. Samas kui arvestada seda, et mõlemale neile kokku maksti töötasuna välja , s.o. A:M. ja V.L.

37000 krooni umbes kolme kuu eest, mis teeb kummalegi 6000 krooni kuus, siis see veidi üle

summa on reaalne ning eluliselt usutav. , mille kohaselt on Kohus nõustub prokuröri seisukohaga

eluliselt usutav, et töömeestele makstigi nimetatud perioodi eest töötasuna kokku 50000 krooni, ülejäänud rahasummad aga kanti seoses sisendkäibemaksu pettusega firmast välja.

Käesoleva kriminaalasja menetluses on kogutud tõendeid jälitustoimingutega, mis seisnes

mobiiltelefoniabonentidelt tehtud kõnede pealtkuulamises. Asja kohtulikul arutamisel esitas I. i Z-

kaitsja kohtule taotluse kriminaalasjas läbiviidud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks. Kaitsjate seisukoha kohaselt on jälitustegevuse raames tõendite kogumisel rikutud

KrMS nõudeid, kuna jälitusprotokoll allkirjastati maksuja tolliametniku poolt. Seega on rikutud

KrMS § 113 nõudeid, tõendi saamiselei ole järgitud seaduse nõu ning tegemist on kõlbmatu deid

t e

õ ndiga KrMS § 111 mõttes. Riigikohtu lahendi 3-1-1-63-08 p. 13.3 kohaselt ei saa kohus, erinevalt muudest kohtuliku arutamise

käigus esitatavatest taotlustest jätta rahuldamata kohtumenetluase poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Kohtul lasub vastava taotluse esitamise korral kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kohtul tuleb jälitustoimingute

seaduslikkust kontrollides tagada seda puudutavate dokumentide kui riigisaladuse kaitse, millest

tuleneb jälitustoimingute materjalide avaldamise keeld kohtulikul arutamisel. Jälitustoim

iku pinnalt kujundatud seisukohta saab kohus avaldada.

Taotlusest tulenevalt kontrollis kohus jälitustegevuse seaduslikkust, tutvudes vastava

jäitustoimikuga ning avaldas oma seisukohad 24.11.2012 a. toimunud kohtuistungil (kohtuistungi

protokoll V kd. t.l. 167).

Kohtu hinnangul on jälitustoimingute läbiviimine toimunud seaduslikult.

Käesolevasse kriminaalasja on tõenditena lisatud jälitusprotokollid 04.12.2007 a. ajavahemikus

30.07.2007 a. kuni 28.08.2007 a.

ja 28.08.2007 a. kuni 27.09.2007 a. läbiviidud jälitustoimingute

kohta (V kd. t.l. 87,88). Lääne Ringkonnaprokuratuuri poolt on 26.07.2007 a. ning 27.08.2007 a.

esitatud taotlused loa andmiseks jälitustoimingu, I. i mobiiltelefoni abonentnumbri Z-

pealtkuulamiseks 26.07.2007 a. on antud luba nimetatud . Pärnu Maakohtu kohtuniku määrusega

jälitustoimingu läbiviimiseks ajavahemikus 30.07. ning Pärnu Maakohtu kohtuniku -28.08.2007 a.

määrusega 27.08.2007 a. on antud luba jälitustoimingu läbiviimise pikendamiseks ajavahemikuks

28.08.-27.09.2007 a. J kahtlus, et Tahkuranna valla älitusmenetluse esmase algatamise aluseks oli ametnik on võtnud pistist, s.o. kuriteo toimepanemises KarS § 293 lg 1 järgi, milline näeb raskeima

karistusena ette vangistuse kuni kolm aastat. Sellega oli täidetud KrMS § 110 lg 1 ettenähtud tingimus jälitustoimingu lubatavuse osas. Jälitustoiminguga saadud teave on salvestatud CD plaadile nr. 11.2-1/07/61-5 (registreeritud Maksuja Tolliameti uurimisosakonnas), mille kohta on koostatud 17.06.2009 a. vaatlusprotokoll (V kd. t.l. 91-157). Riigikohtu lahendi 3-1-1-15-10 p. 9.1 kohaselt tähendab jälitustoimingu nõuetekohane kajastamine jälitustoimingu protokollis seda, et protokollist peab nähtuma, millal on jälitustegevuse luba antud,

millal ja mis ajavahemiku suhtes on toiming teostatud ning viimaks ka see, millal on koostatud

jälitusprotokoll. Nende andmete põhjal on võimalik kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust ja põhjendatust.

1-10-90 18

Kohus ei leidnud, et jälitustegevuse käigus oleks seadust rikutud. Salajasel pealtkuulamisel

salvestatud teave on kantud KrMS § 118 lg 2 kohaselt jälitusprotokolli. Samuti nähtub

jälitusprotokollist, millal anti kohtu poolt luba jälitustegevuse läbiviimiseks (26.07.2007 a. luba nr.

24 ja 27.08.2007 a. luba nr. 39). Jälitusprotokolli kohaselt on jälitustoimingud läbi viidud

ajavahemikus 30.07.-28.08.2007 a. ning 28.08.-27.09.2007 a., s.o. ajavahemikul, mille suhtes oli antud kohtu luba. 3-1-1-15-10 p. 9.3 kohaselt peab jälitustoimingu protokollist nähtuma selle koostamise aeg, mis aga

ei pea kokku langema jälitustoimingu teostamise hetkega. Seadus ei näe ette jälitusprotokolli

koostamise tähtaega, kuid kriminaalmenetluses kasutatav jälitusteave peab olema reeglina

protokollis vormistatud. , millega ei ole seadust Jälitusprotokollid on koostatud 04.12.2007 a.

rikutud. Samuti on jälitusteave protokollis vormistatud. Sama kohtulahendi p. 9.4 kohaselt

minetused jälitusprotokolli vormistamisel, ei too endaga kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks ja

tõendi lubamatuks tunnistamist. Käesoleval juhul on kaitsjate

poolt ette heidetud seda, et

jälitusprotokolli on allkirjastanud maksuja tolliametnik. Kohtu hinnangul on antud juhul tegemist sellise minetusega jälitusprotokolli vormistamisel, mis ei too kaasa jälitustegevuse ebaseaduslikuks

ja tõendi lubamatuks tunni amist, kuna seadusandja poolt kehtestatud garantiidesüsteemi st , millel kohus eelnevalt peatus, ei ole antud juhul rikutud. Lisaks eeltoodule on kohtutoimikusse täiendavalt

lisatud tõendina sama teavet sisaldav jälitusprotokoll, milles on kõrvaldatud esmane viga nii allkirjastaja kui pealkirja osas.

- . K. ja I. -i vahel Z Jälitustegevuse käigus on salvestatud 28.08.2007 a. kella 10.39 ajal T

toimunud telefonivestlus, mille sisu on järgmine – – T. K. Ma ei tea, mis selle Lepaga saab, seal on nii palju kulutusi peal.

I. Z – Ma ei lähe seda kinnistut… Ma seda kinnistut ma talle näitama ei lähe ju.

Tiia I.

Z – No aga kuidas ma need kulud ära põhjendan ?

I. No lepingu teeme. Ma maksan hiljem kinni selle ju. Z –

Tiia I. Ahah, teeme siis lepingu. Z –

I. Z – Tagantjärgi. Ega praegu on ehitusleping ju sees, ehitatakse ja tehakse (V kd. t.l. 109- 110). Kohtu hinnangul kinnitab nimetatud vestluse salvestus seda, et Lepa ehitusobjekti kohta

koostatud lepingud ning esitatud arved olid f - iktiivsed, kuna OÜ s I. raamatupidajana töötanud Z

T. K. poolt öeldust võib järeldada tema muret tegelikkusele mittevastavate kulutuste kajastamise

kohta raamatupidamise dokumentides. Antud asjaolu läheb kokku eeltoodud kohtu hinnangutega ülepaisutatud arvete ning väidetavate rahaliste väljamaksete osas.

Kõiki ülaltoodud tõendeid hinnates asub kohus seisukohale, et OÜ Asmakos arved olid fiktiivsed

ning tegelikkuses kanti raha maksupettuse eesmärgil osaühingust välja. Asjaolu, et ehitusobjektil töötasid nn. „vene mehed“, ei tähenda tööde tegemist OÜ Asmakos poolt.

OÜ I. kui peatöövõtja ning OÜ Asmakos, kui alltöövõtja vahel on sõlmitud Z 01.05.2006 a.

alltöövõtuleping Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Laadi külas asuva

Siimumetsa elamurajoonis

veeja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil ning pumplate ehitamiseks tähtajaga

10.06.2006 a. kuni 14.10.2006 a. Lepingu objektiks olevate tööde maksumuseks on määratud lepingu p. 5.1 kohaselt 578400 krooni (II kd. t.l. 68-71).

07.07.2006 a. on

OÜ I. kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos, kui alltöövõtja vahel sõlmitud Z

alltöövõtuleping veeja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil samas elamurajoonis

kruntidel 14- 0 krooni -31.07.2006 a. (II kd. t.l. 72- 37 tööde maksumusega 55000 tähtajaga 10.07. 75). 03.10.2006 a. on samade poolte vahel sõlmitud alltöövõtuleping veeja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks lahtisel meetodil Miku elamurajoonis Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Laadi külas

t -

ähtajaga 10.10. 31.10.2006 a. ning tööde maksumuseks on lepingu p. 5.1 kohaselt 160000 krooni (II kd. t.l. 87-90).

1-10-90 19

I. i ütluste kohaselt välja hankepakkumise veetrasside Z- kuulutas Tahkuranna vald

paigaldamiseks ning OÜ I. võitis selle. Kuna OÜ l I. ei jätkunud vajalikku tööjõudu, anti Z Z -

spetsiaalsete tööde tegemine OÜ le Asmakos. I. i ütluste kohaselt jagati tööd nii, et OÜ Z- -

I. töötas peatrassil, OÜ le Asmakos jäid teha aga kõrvaltrassid ning isevoolse kanalisatsiooni Z -

peatrassi sissetoomine. Samuti tegi OÜ Asmakos liitumised kinnistutele ning rajas viimase krundi

juurde pumpla. Tööde tegemist OÜ Asmakos poolt korraldas ning selle eest vastutas N.H , kes käis töid kohapeal kontrollimas.

N.H ütluste kohaselt I. OÜ I. ja OÜ Asmakose vahelised Z Z koostas

töövõtulepingud – 01.05.2006 a. 07.07.2006 a. Siimumetsa objekti vee ja ja kanalisatsioonitrasside

lahtisel meetodil ning pumplate ehitamiseks. T Siimumetsa elamurajoonis andis tema ehtud tööd alltöövõtja esindajana tööde vastuvõtjale OÜ I. üle 13.10.2006 a. (II kd. t.l. 76). Z 03.10.2006 a.

sõlmiti samade poolte vahel alltöövõtulepingud vee ja kanalisatsioonitrasside ehituseks Miku elamurajoonis (II kd, t.l. 87-90). N.H kinnitas, et Siimumetsa ja Miku elamurajooni objektil töötasid OÜ Asmakose poolt V.

nimeline mees, kelle perekonnanime ta ei tea ning veel paar vene rahvusest meest, kellele maksti

palka pärast tööde tegemist sularahas. Palgaraha anti V kätte ning temas jagas seda teistele .

töömeestele. Kirjalikke lepinguid töömeestega ei sõlmitud, samuti ei makstud nende pealt makse. Arved koostas N.H I. i poolt esitatud andmete kohaselt ning väljamaksed toimusid Z-

sularahas. Siimumetsas I. U.

OÜ Asmakose meeste tööd kontrollis , OÜ I. poolt käisid kohal Z

I. ja A. K.. Z Miku objektil OÜ Asmakose poolt spetsiaalset järelvaatajat ei olnud. Süüdistatava kinnitusel said kõik tööd ettenähtud tähtajaks tehtud ning tellija poolt vastu võetud. Ise

käis ta samuti mõnel korral objektidel ning nä töid tehti V gi, et . ning tema meeste poolt. Arved jm. dokumendid tehtud tööde kohta koostas N.H I. i etteütlemise põhjal. Z-

Süüdistatava ütlused kinnitavad kirjalike lepingute sõlmimist. Samas väljendas süüdistatav aga ka

seda, et kuigi ta oli al juhuslikult. T ltöövõtja esindajaks, siis viibis ta kohapeal harva äpset ja

arvestust ning andmeid tehtud tööde kohta teadis I. . Z Nimetatud asjaolu on vastuolus sellega, et lepingute järgi kohustus N.H osaühing tegema töid suhteliselt lühikese aja jooksul

suurtes mahtudes suurtes summades (nt. 07.07.2006 a. lepingu kohaselt Siimumetsa ja

elamurajoonis ajavahemikus 10.07.-31.07.2006 a., s.o. kolme nädala jooksul summas 550000

krooni). Seega on kahtlusi tekitav ning ebausutav, et N.H, alltöövõtja juhatuse liikme ning

esindajana, kes lepingu kohaselt

on võtnud kohustused teha lühikese ajavahemiku jooksul ära

suuremahulised ning rahaliselt kallid tööd, viibib kohapeal harva ja juhuslikult, tööde tegemist ei

jälgi ning teab üksnes I. i Z- sellest kaudu. - kohtutoimikusse lisatud arveid, millised on tema Asja kohtulikul uurimisel esitati N.H le -

poolt koostatud tööde tegemise kohta Siimumetsa elamurajoonis. N.H kinnitas ja Miku kohtus, et tema koostatud on arved nr. 23 09.06.2006 a., nr. 25 16.06.2006 a., nr. 28 22.06.2006 a.

nr. 29 30.06.2006 a., nr. 35 01.08.2006 a., nr. 36 11.08.2006 a., nr. 37 18.08.2006 a., nr. 3

30.08.2006 a., nr. 52 16.10.2006 a., nr. 54 20.10.2006 a., nr. 55 26.10.2006 a. (II kd. t.l. 100, 101

102, 108, 113, 114, 115, 116, 125, 126, 127 ). N.H märkis arve nr. 23 puhul, et see puudutab trasside vedamist majade juurde, arve nr. 25 veetorustiku rajamist, arved nr. 28, 35, 37 kanalisatsiooni, arved nr. 29, 36, 38 veetorustiku rajamist.

Samas ag . a väitis ta, et täpsemalt ta tööde tegemisest ei tea. Töid tegid V mehed ning tööde tegemist

juhtisid kohapeal A. K. ja I. U.. andmed arvete koostamiseks sai ta I. -ilt, kuna ise Z Kõik

„asjast täpselt ei teadnud“ ning kohapeal käis harva ja juhuslikult. Arve nr. 38 osas, mis puudutas

lisaks veetorustiku ehitusele ja nende liitumiste rajamisele veel pinnase taastamist, mäletas

N.H, et seal tuli maapind pärast tööde lõpetamist tasandada. Arved nr. 52, 54 ja 55

puudutavad aga Siimumetsa ja Miku elamurajooni vee ja kanalisatsioonitrasside ehituse järgmist

etappi. Ka nende puhul kinnitas N.H, et töid tegi V oma meestega, objektidel võis käia ka I . .

(I. U.).

Arved koostas küll N.H, kuid I. i esitatud andmete põhjal. Z-

N.H ko ülevaa mmentaarid arvete kohta kinnitavad, et temal puuduvad de ning teadmised selle

1-10-90 20 kohta,

mida ning kuidas ehitati ehk kuidas täideti tema kui töövõtja poolt lepingut. Kriminaalasja kohtutoimikusse on lisatud foto (IV kd. t.l. 112), mille kohta süüdistatavad väitsid, et

sellele on jäädvustatud, kuidas I. ja N.H koostavad kohapeal akti tööde Z valmimise kohta. Kohtu hinnangul võib fotol jäädvustatu tähendada mida iganes ja ei tõenda seda,

et seal toimuks alltöövõtja OÜ Asmakos poolt tegelikult tehtud tööde vastuvõtmine peatöövõtja esindaja poolt.

- . N. Asja kohtulikul uurimisel andis kohtus ütlusi tunnistaja S . Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema

tööandjaks OÜ I. , milline tegi ka kanalisatsiooni ja veetrassi töid T Z ahkuranna vallas

Siimumetsa ja Miku elamurajoonides. Tunnistaja kinnitusel tööde tegemisel OÜ I. poolt Z

alltöövõttu ei kasutatud ning kõik tööd tehti OÜ I. poolt v.a. nn. suundpuurimine, mille tegi Z

vene rahvusest meeste firma, kuid mille nime S.N. ei teadnud. S.N. kinnitas veel seda, et OÜ Asmakos nimi oli talle tundmatu kuni 2008 a. jaanuarini, kui talle helistas OÜ I. raamatupidaja Z

T. K. . K., kes ning teatas probleemidest firmas. Samuti käis tema juures kodus OÜ I. töötaja A Z teatas, et S.N. peab rääkima juhul, kui teda üle kuulatakse, et töid eelnimetatud elamurajoonides ei

teinud mitte OÜ I. , vaid OÜ Asmakos. Z Lisaks sellele andis A.K. talle paberi, millel olid

juhised selle kohta, mida ta peaks rääkima – ti töid maikuus seda, et Siimumetsa objektil teh kruntidel 1-6 ja 8-13 ning, et tema, s.o. S.N. on haiguslehel alates 26.06.2006 a. (III kd. t.l. 195). S.N. tunnistas ka seda, et tal oli I. iga konflikt ning seda seetõttu, et ta sai töövigastuse, kuid Z-

I. nõudis töövigastuse var 1 kuu alates 2006 a. juuni lõpust, Z jamist. Haiguslehel viibis S.N.

seejärel töötas umbes kuu aega ning lahkus töölt. Samas olevat ta tööde tegemise juures viibinud üle

päeva ka haiguslehel olemise ajal ning kogu selle aja jooksul, kui ta tööl viibis, tehti töid ainult OÜ

I. meeste poolt. S.N. , et ta Z tunnistas, et tal esines tööandjaga vastuolusid, kuid see ei tähenda

annaks

OÜ I. i ja I. i suhtes valeütlus Z- Z- i.

Tunnistaja S. N. s ta seda, et ütlused ei kinnita tööde tegemist OÜ Asmakos poolt. Samuti kinnita

teda püüti mõjutada andma ütlusi selliselt, mis oleks kasulikud I. ile ja ka N.H le Z- - .

Asja kohtulikul uurimisel avaldas I. , et S.N. Z töötas traktoril, kuid jäi mingil ajal haiguslehele ning tööle enam ei ilmunudki. Enne seda oli ta sõitnud puruks firma OÜ I. bussi. Z

Samuti kasutas ta OÜ I. traktorit isiklikuks otstarbeks, millest tekkis konflikte. Z Kaitsjad

leidsid, et eeltoodust tulenevalt tuleks S. N.

ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kohus kaitsjate seisukohaga ei nõustu, kuna väidetavad omavahelised vastuolud ning konfliktid ei

tähenda veel seda, et isik asuks ilmtingimata andma teadvalt valeütlusi pärast tema hoiatamist

valeütluste andmise eest kriminaalvastutusega. Samuti tuleb tunnistaja S.N ütluste usaldusväärsuse . hindamisel kõrvutada neid teiste kriminaalasja menetluses kogutud tõenditega.

-A. H. ütluste kohaselt ostis ta endale kinnistu Siimumetsa külla. 2006 a. suvel tehti seal vee ja kanalisatsiooni trassitöid. Töid tehti OÜ I. poolt. Samuti kuulus tööks kasutatav tehnika OÜ Z -le I. , kuna sellel oli peal kiri firma nimega „I. OÜ“. Tunnistaja ütlustel suhtlesid töömehed Z Z

omavahel eesti keeles, samuti on talle nimed OÜ Asmakos ja N.H tundmatud. A.H. kinnitas kohtus ka seda, et ta ei ole N.H kordagi Siimumetsa objektil näinud ning näeb

teda üldse esimest korda kohtus. Sarnaselt S I. käis teda ütluste Z . N. kinnitas ka A.H., et

andmiseks mõjutamas. A.H ütluste kohaselt käis I. tema juures kodus ja käskis rääkida Z .

„objektil töid teinud vene meestest“. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega ei ole kindlaks tehtud, et A. H. ja I. -i vahel oleks olnud olulisi Z omavahelisi konflikte või vastuolusid, siis

ei ole kohtul alust kahelda nende usaldusväärsuses. Asjaolu, et tal tekkis I. -iga vastuolu Z

tema elamu ja trassi ühendamise hinna osas, ei ole kohtu hinnangul selliseks põhjuseks, mis

põhjustaks tunnistaja poolt teadvalt valeütluste andmist. ütlused lähevad kokku ning A.H.

kinnitavad S. N.

ütlusi selle kohta, et OÜ Asmakos poolt Siimumetsa objektil töid ei tehtud.

-M. M. ütlustel töötas tema OÜ I. objektil Uulus Siimumetsas vee ja kanalisatsioonitrasside Z

paigaldusel. Lisaks nende firmale töötasid seal veel vene keel kõnelenud mehed, kes tegid t nn. suundpuurimist. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta N.H ei tunne, kuid ei välistanud, et on

1-10-90 21

teda Uulus näinud koos I. iga , mäletamata seda millal, kus ja millega seoses. OÜ Z-

Asmakos nimi on talle aga tundmatu. Tunnistaja möönis ka seda, et S. N. juhtus trauma, mille

juhtumises pidas ta süüdlaseks I. . Samuti esinesid S.N Z . I. -iga konfliktid seoses Z traktori kasutamisega enda tarbeks ning maja asukoha pärast. Veel kinnitas tunnistaja seda, et töötas ka OÜ I. Võiste ja Mõrra tänava objektidel. Z

Tunnistaja M.M. ütlused ei kinnita tööde tegemist Siimumetsa elamurajooni rajamisel OÜ Asmakos poolt, milline oleks lepingu kohaselt tegema suuremahulisi ning kalleid ehitustöid. Tunnistaja nägi

objektil nn. vene meh

suundpuurimise tegemisel, kuid ta ei keelt rääkinud i üksnes spetsiifilise töö,

kinnitanud teise firma poolt nende tööde tegemist, mis olid ette nähtud lepingu kohaselt OÜ-le Asmakos. -K. L.’i ütluste kohaselt töötas ta 2006 a. suvel OÜ I. Siimumetsa objektil tehes e Z kskavaatoriga nn. kopatöid. Palka maksti talle sularahas, N.H st ja OÜ - -st Asmakos ta ei tea midagi. -R. S. ütluste kohaselt töötas ta Siimumetsa objektil autojuhina vedades sinna OÜ I. i meestele Z-

kruusa. Tunnistaja väitis, et ta ei tea midagi st Asmakos ning vene mehi seal töötamas ei mäleta.

- OÜ Samas mäletas ta seda, et Siimumetsa objektil tegi veel töid firma nimega Edela Ehitus.

Tunnistajate K.L. . S. ’i ja R ütlused ei tõenda seda, et töid oleks tehtud väidetava alltöövõtja OÜ

Asmakos pool Tunnistaja R.S. t. ütlused ei kinnita ka nn. vene meeste töötamist Siimumetsa

ehitusobjektil. Samas viitavad tema ütlused sellele, et töid tegi seal OÜ Asmakos asemel hoopis Edela Ehitus.

-E. P. ni 2007 a. maini, sealhulgas ka ütlustel töötas ta I. i firmas 2006 a. kevadest ku Z-

Siimumetsa ehitusobjektil. Tunnistaja ütlustel korraldas seal töid I.Z . Palka maksti

sularahas summas 5000 krooni kuus ning palga väljamaksjaks oli T . N.H on ta ühel . K. korral Siimumetsas näinud siis, kui ta käis kaeviku ääres, milles töötas tema koos teiste OÜ I. i Z-

meestega. E.P. -st Asmakos. kinnitas kohtus, et ta ei tea midagi alltöövõtust ega OÜ

E. P. llise ütlused ei kinnita alltöövõtu tööde tegemist OÜ Asmakos poolt, kuna ta ei ole se

nimetusega töövõtjast midagi kuulnud, samuti ei ole ta ehitusobjektil näinud OÜ Asmakose

töömehi. Samuti on ta väidetava alltöövõtja OÜ Asmakos juhatajat N.H näinud

ehitusobjektil üksnes ühel korral ning sedagi mitte enda firmat juhendamas, vaid OÜ I. Z töömeeste juures. Kohtu hinnangul viitab see sellele, et OÜ Asmakos poolt töid ei tehtud, sest ei ole

usutav, et lepingute kohaselt -14.10.2006 a.) kahe ajaliselt lühikese aja, nelja kuu jooksul (10.06.

kattuva lepinguga võetud mahukad ehitustööd kogumaksumuses 1128400 krooni oleks jäänud

märkamata. Samuti ei ole usutav, et sellises mahud ehitustööd ei nõua üldse alltöövõtja esindaja ning juhi, N.H kohalviibimist. - . P., R. R. ja T. L. kinnitasid kohtus, et teavad I. , kuna ostsid tema kaudu Z Tunnistajad Ü

endale Siimumtesa kinnistud. Kõigi nende ütluste kohaselt tehti ehitusobjektil 2006 a. veetrassi

ehitustöid. Ükski nimetatud tunnistajatest ei teadnud OÜ st Asmakos ega N.H (nimed -

nende jaoks tundmatud). Samas teadsid nad kinnitada seda, et töid tehti OÜ I. poolt, kuna Z nende kasutatud tehnikal oli peal OÜ I. märgistus. Samuti kinnitasid nii Ü Z . P. kui ka T. L., et töid teinud töömehed rääkisid eesti keelt ning nn. vene mehi nemad ehitusobjektil näinud ei ole.

Kohus leidis, et kuna eeltoodud tunnistajad ei ole ehitusel näinud ei N.H ega OÜ

Asmakose poolt väidetavalt nende tööde tegemiseks palgatud nn. vene mehi, siis ei tõenda nende ütlused tööde tegemist OÜ Asmakos poolt.

-Kriminaalasja ko . L. kinnitas, et htulikul uurimisel ütlusi andnud tunnistaja T töid tehti Siimumetsa

ehitusobjektil OÜ I. poolt (teadis seda kinnitada, sest töömehed olid põhiliselt Võiste külast Z

pärit ning seetõttu talle isiklikult tuttavad). Samuti kinnitas ta tööde tegemist enda firma OÜ

Globetrotten poolt, millele omakorda oli andnud töö OÜ I. kaudu OÜ Edela Ehitus. Z T.L. kinnitusel ei tea tema midagi ei N.H st ega OÜ - -st Asmakos.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel panid I. ning süüdistatavate Z kaitsjad kahtluse alla selle, kuivõrd usaldusväärsed on tunnistaja Taivo Luige kohtus antud ütlused. I. avaldas, Z

et T. L. firmale anti Siimumetsa objektil töid, kuid nad ei tulnud nende tegemisega toime, pärast

1-10-90 22 mida leping firmaga lõpetati. Sellest tulenevalt olid tal T. L. konfliktid ning T. L., ajendatud varasematest konfliktidest, andis seetõttu kohtus I. i vastu valeütlusi. Z-

T. L. kinnitas ka omalt poolt seda, et tal on I. -iga konflikte olnud. Samas kinnitas ka seda, Z

et konflikti Samuti kinnitas d ei olnud mitte isiklikud, vaid firmade vahel, tekkinud ärisuhete pinnalt. ka I. , et konfliktid tekkisid töösuhete pinnalt. Z

Kohtu hinnangul ei muuda I. -i ja T.L. Z vahel väidetavad töösuhete pinnalt tekkinud vastuolud T.L. poolt kohtus antud ütlusi veel ebausaldusväärseteks. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on ka muude tõendite, sealhulgas mitmete juba eelpool nimetatud tunnistajate ütlustega leidnud kinnitust,

et töid tehti Siimumetsa elamurajooni ehitusel OÜ I. poolt, samu Z ti ei ole sarnaselt T. L. ka

mitmed teised isikud (Ü jt.) näinud seal vee ja kanalisatsioonitrassi . P., R. R., T. L., E. P., R. S.

ehitustöid tegemas nn. vene mehi või OÜ d Asmakos. Samuti ei ole nad seal näinud ega ei tea - midagi N.H st. -

-Tunnistaja R. L. kinnitas kohtus, et Siimumetsa objekti vee ja kanalisatsioonitrasside ehitust tehti 2006 a. suvel. Töömehed kasutasid tehnikat, millel oli märgistus „OÜ I. “. Samuti olid mitmed Z

töömehed talle isiklikult tuttavad. R.L. ta ehitusobjektil kohtusaalis viibivat ütluste kohaselt ei ole

N.H kordagi näinud, samuti ei näinud ta seal vene keelt kõnelevaid töömehi. Lisaks

sellele andis ta ütlusi selle kohta, et I. tundis Z kriminaalasja kohtueelse menetluse ajal huvi

selle vastu, millisei andnud ning soovitas R. L. d ütlusi on tunnistaja uurijale uurijaga „mitte

suhtlema“, mis viitab sellele, et süüdistatav püüdis tunnistajat mõjutada mitte andma tema suhtes

ebasoodsaid ütlusi. Sarnast mõjutamist I. i poolt kinnitas kohtus ka tunnistaj Z-

a A.H.. Tunnistaja ütlused lähevad samuti kokku mitmete teiste kohtus ütlusi andnud tunnistajate ütlustega

selle kohta, et OÜ Asmakose poolt tööde tegemist ei ole täheldatud, samuti ei ole seal viibinud väidetava töövõtja esindaja N.H. Kohtu hinnangul ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta 2006 a. suvel viibis ka Ruhnus sadama ehitusel, kuna tunnistaja ütlustel töötas ta Siimumetsas paar nädalat ning käis ka Ruhnus töötamise ajal talle tuttavate OÜ I. töömeestega Z

suhtlemas. Kuna nimetatud paar nädalat suve jooksul töötamist langeb kokku ajaga, millal pidid

toimuma lepingujärgsed tööd OÜ Asmakos poolt, siis pidi R.L. ka selle aja jooksul nendepoolset

tööde tegemist nägema. Kohu nn. paar nädalat selleks piisavalt pikk a s leidis, et eg.

-T. M. - -s Vesoka, milline tegeles veetrasside ütluste kohaselt töötas ta 2006 2007 a. OÜ

haldamisega. Siimumetsa ja Miku elamurajoonis tegeles veetrasside paigaldamisega OÜ I. . Z Spetsiifilist ning erilisi töövahendeid nõudnud tööd, nn. suundpuurimist tegi aga mingi teine firma,

mille

-d Asmakos ega töömehed rääkisid omavahel vene keelt. Samas ei teadnud tunnistaja ei OÜ

N.H kinnitades, et ei ole N.H Siimumetsa ega Miku objektidel näinud. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt töötas Siimumetsa objektil veetrasside paigaldamisel peale OÜ I. Z veel teine firma, kuid see ei teinud selliseid töid, mis olid töövõtulepinguga ette nähtud teha OÜ-l Asmakos. Suundpuurimise tegemist OÜ I. i ja OÜ Asmakose vahelised töövõ Z- tulepingud ette ei näinud.

-Analoogselt T. M. -s Vesoka 2006-2007 a.-l ka M. T. töötas OÜ , kes teadis, et OÜ I. ehitas Z Uulu ja Laadi külas (Siimumetsa ja Miku elamurajoonide asukohad) veetrasse. Tunnistaja väidetel

on ta OÜ I. vormiriietuses mehi seal töötamas näinud. Samuti kasutati töö tegemisel OÜ Z

I. kirjadega tehnikat. - Z Tunnistaja ei teadnud midagi OÜ st Asmakos ega N.H st, kuid -

kinnitas sarnaselt T.M., et vene keelt kõnelenud mehed tegid Uulus ja Laadil nn. suundpuurimist,

mis nõudi ütlustega ei kinnita ka M.T ütlused seda, et s selleks eri tehnikat. Sarnaselt T.M. .

Siimumetsa ja Miku elamurajoonides oleks vee ka kanalisatsioonitrasside rajamist tehtud OÜ Asmakos poolt, kuna suundpuurimise tegemine tunnistaja jaoks võõra firma poolt, seda ei tõenda.

-R. L. -s I. 2006-2007 a. erinevatel objektidel, sealhulgas ka Z ’i ütluste kohaselt töötas ta OÜ Siimumetsas, kuhu ta viis tagavaraosi ning aitas tehnikat (traktorit) parandada. Tunnistaja väitis, et

Siimumetsa objektil töötasid ka OÜ Asmakose mehed, kellest nimepidi teadis ta üksnes G.. N.H firmast tunnistaja aga ei teadnud.

Kohus leidis, et R.L.’i ütlused ei kinnita ega tõenda tööde tegemist Siimumetsas OÜ Asmakose

1-10-90 23

poolt.

Tunnistaja ütlustest jäi selgusetuks, kuidas ta teadis seda, et töid tehti OÜ Asmakose poolt,

väites kohtule üksnes seda, et „ta teab seda“. Samas aga ei osanud ta seostada OÜ-ga Asmakos N.H.

-I. U. -s Asmakos 2005 , kes töötas OÜ – 2009 a. töödejuhatajana, v.a. 2007 a. veebruarist oktoobrini,

kui ta viib - Uulu kanti, ilmselt is vahepeal kinnipidamiskohas, andis kohtus järgmisi ütlusi

Siimumetsa või Miku objektile vedas ta N.H käsul materjale (torusid) „kuhugile poe

juurde mere äärde“ teadmata samas kellele. Samas ta möönis, et võib-olla on Siimumetsa ja Miku

ehitusobjektidel viibinud, kuid töö tegemist ta seal ei mäleta. näidatud fotod (IV Kohtuistungil I.U.

kd. t.l. 109, 112, 113) ei seostunud talle konkreetsete objektide või kohtadena. Lisaks eeltoodule

kinnitas I.Uustal veel seda, et tegi üks erinevatel objektidel torutöid, millest osa töid i ja koos S. T. sai N.H kaudu, osa leidis ise.

I. U. , et - ütlusest ilmneb kuigi ta oli vormistatud tööle OÜ sse Asmakos töödejuhatajana ning

formaalselt ka töötas 2006 a ta midagi tööde tegemisest ei Siimumetsa ega -l sellel ametikohal, ei tea

Miku, samuti muudel väidetavatel OÜ Asmakos ehitusobjektidel. Nimetatud asjaolu on vastuolus N.H ütlustega, kes kinnitas kohtulikul uurimisel, et Siimumetsa ja Miku ehitusobjektidel

oli kohapealseks . U.. I.U. töödejuhatajaks I viibimist nimetatud ehitusobjektidel ei mäletanud ka

OÜ- . K.. . . T. s I. töödejuhatajana töötanud A Kuivõrd I.U kinnitas, et tegi kas üksi või koos S Z

hoopis erinevatel objektidel torutöid, on ilmne, et ta ei saanud samal ajal olla OÜ-s Asmakos

töödejuhatajaks. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et samal ajal kui osaühingule on

töövõtulepinguga pandud ulatuslikud kohustused lühikese ajavahemiku jooksul vee ja

kanalisatsioonitrasside välja ehitamiseks spetsialistist töödejuhataja midagi , ei tea sama valdkonna

nimetatud tööde tegemisest ega viibi kordagi ehitusobjektidel tehes samal ajal ise mujal torutöid. Kuivõrd ka OÜ Asmakos juhataja N.H ei teadnud ega olnud teadlik tööde tegemisest,

siis jääb selgusetuks, kas ja kelle poolt üldse pidi korraldatama ning tehtama OÜ Asmakose poolt

töövõtulepinguga ette võetud töid. Kohtu arvates viitab eeltoodu ilmselgelt sellele, et tegelikkuses

puudusid I.U. osaühingus konkreetsed tööülesanded ning töid OÜ Asmakos poolt Siimumetsa ja Miku ehitusobjektidel ei tehtud.

-I. -i kaitsja taotlusel . K. - Z kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A seletas, et töötas OÜ s

I. vee ja kanalisatsioonitrasside tööde juhatajana alates 2005 a. septembrist kolme aasta Z

jooksul. 2006 ja 2007 aastal tehti OÜ I. poolt vee ja kanalisatsioonitrasside paigaldustöid Z

Siimumetsa ja Miku elamurajoonides, kus trasside kõrvalharusid tegid alltöövõtjad. Tunnistaja

ütlustel tutvustas nn. „Asmakose abiväge“, mis koosnes kolmest vene mehest talle I. . Z

Samuti kinnitas ta, et Ura jõe alt tehti ka nn. suundpuurimistöid, kuid seda ei teinud mitte OÜ Asmakos, vaid OÜ Baltox. Kohtus tunnistajale esitatud fotodelt tundis ta ära Siimumetsa objektil tööde tegemise IV kd. t.l. 110, 111, 112, 113 ja 117, millest fotodel t.l. 112 ja 117 on jäädvustatud I. ja N.H Z

n.ö. objekti üleandmisel, ülejäänud fotodel aga seda, kuidas tehakse Siimume sa objektil töid ning t kus tema koos OÜ I. teiste töömeestega neid töid teeb. Z Lisaks sellele osundas A.K. kohtus talle esitatud Siimumetsa ja Miku objekti plaanidel sellele, millised trassid rajati OÜ I. ning millised Z

OÜ Asmakos poolt (IV kd. t.l. 96, 97). Nii olevat Siimumetsa objekti skeemil sinisega tähistatud

OÜ I. poolt paigaldatud peatrass, rohelise ja punasega aga OÜ Asmakos poolt paigaldatud Z kõrvaltrassid. Miku elamurajooni objekti skeemil aga on sinisega tähistatud peatrass, mille paigaldas OÜ I. , punasega aga isevoolne kanalisatsioon, mille paigaldas OÜ Asmakos. Z

Kohus leidis, et ka tunnistaja A.K. poolt kohtus antud ütlused ei tõenda seda, et töid tehti OÜ

Asmakos poolt. Sarnaselt mitmete teiste, eelpool nimetatud tunnistajatega, on ka A.K. kinnitanud,

suundpuurimistööde tegemist teise firma, OÜ Baltox poolt, milles võisid ka töötada vene rahvusest

töömehed. Samas ei ole teised tunnistajad, erinevalt A.K ei kõrvaltrasside . rohkem nn. vene mehi

rajamisel ega A.K. mujal töid tegemas näinud. poolt nimetatud asjaolu, et OÜ I. vajas tööde Z

suure mahu ning lühikeste tähtaegade tõttu nn. abiväge OÜ-st Asmakos, ei kinnita muud

kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud faktilised asjaolud. Nii ei teadnud antud

1-10-90 24

objektidest ega seal tööde tegemisest midagi vaatamata hädaolukorrale midagi OÜ-s Asmakos töödejuhatajana töötanud I ega osaühingu juhataja N.H, mis ei ole eluliselt usutav. . U. A.K. poolt on fotodelt küll ära tuntud Siimumetsa ehitusobjekt ning töö tegemine objektil tema ning teiste OÜ I. töömeeste poolt, kuid kuskil ei ole jäädvustatud OÜ Asmako Z se poolt appi saadetud

nn. „abiväge“. Sarnaselt kõigi teiste kohtus ütlusi andnud tunnistajate ning süüdistatavatega, ei

teadnud ka A.K. nimeliselt nimetada peale V. (perekonnanime ei tea), kes konkreetselt olid need

OÜ Asmakose töötajad, kes töid tegid. näitas skeemidel seda, millised töid tegi OÜ Asjaolu, et A.K.

I. ning milliseid OÜ Asmakos, ei tõenda veel samuti seda, et ka tegelikult tööde tegemine Z sellisel viisil aset leidis.

-R. K. -s I. traktoristina. Samuti osales ta Siimumetsa ja Miku Z ütluste kohaselt töötas ta OÜ

objektidel trasside liitumistööde tegemisel. Siimumetsas töötas ta

koos R. O. ja A. K.. R.K. poolt avaldatu on vastuolus N.H ütlustega, kes kinnitas kohtus, et majade juures tegid trasside

liitumistöid hoopis OÜ Asma Seega tõendavad R.K ütlused seda, et trasside kose mehed. . liitumistöid ei ole teinud OÜ Asmakose poolt.

-R. O. -s I. , milline tegi vee- Z ütlustel töötas ta 2006 ja 2007 a. OÜ ja kanalisatsioonitrassi töid

Siimumetsa elamurajoonis. Lisaks OÜ gid seal kõrvaltrassidel, kaevikutes töid ka teiste -le I. te Z

firmade mehed, kuid millised firmad töid tegid ning kes oli nende ülemus, seda ta ei tea. R.O. mäletas ka seda, et teiste firmade töömehed rääkisid vene keeles. N.H olevat ta „vist“

Siimumetsa .. s näinud, kui I. tutvustas teda P Z Kohtu hinnangul tõendavad tunnistaja ütlused üksnes seda, et töid tehti ehitusobjektidel OÜ I. Z poolt. Samas ei tõenda tema ütlused seda, kelle poolt seal veel töid tehti, s.o. seda milline firma seal

veel t

öötas või tehti töid ametlikult vormistamata töömeeste poolt n.ö. „mustalt“. Seda, et töid olekjs

tehtud OÜ Asmakos poolt, tunnistaja ütlused ei kinnita. Samuti ei kinnita tema ütlused seda, et

N.H OÜ Asmakose juhatuse liikmena oleks ehitusobjektidel viibinud, seal tehtud töid

juhendanud või nende üle järelevalvet teinud. -I. i kohtus antud ütluste kohaselt vajas OÜ I. abi, kuna tema ettevõtte töömehed ei Z- Z

osanud teha kõrvaltrasside jaoks mõeldud isevoolset kanalisatsiooni. Selleks võeti appi OÜ Asmakose töömehed. Samas ilmnes kohtulikul uurimisel, et ka kanalisatsiooni peatrassi ehitusel tuli

kasutada kallet, mis kujutabki endast isevoolset kanalisatsiooni (vesi voolab kalde suunas). Seega

jääb selgusetuks, miks oli isevoolsete kõrvaltrasside puhul vaja kasutada n.ö. eriteadmistega lisatööjõudu aga peatrassi rajamisel seda tarvis ei läinud.

-01.05.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ Z

Asmakos alltöövõtjana ehitama Siimumetsa elamurajoonis kanalisatsioonitrassid (PEH 160), veetrassid (DN 110 ja DN 63) ning paigaldama maakraanid (DN 31) (II kd. t.l. 68). Lepingu p. 5.1 kohaselt on lepingu objektiks olevate tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 578400 krooni (koos

käibemaksuga 682512 krooni) Seega näeb leping ette mitte üksnes nn. isevoolse (II kd. t.l. 70).

kanalisatsiooni rajamist, millest rääkisid kohtus süüdistatavad ja milleks oli vaja võtta täiendavat, neid töid oskavat tööjõudu, vaid kõikide vee ja kanalisatsioonitrasside rajamist puudutavate tööde tegemist. 07.07.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtuleping näeb ette, et OÜ Asmakos Z alltöövõtjana kohustub lepingu p. 1.2 kohaselt analoogselt 01.05.2006 a. lepinguga ehitama valmis

kanalisatsiooni ja veetrassid ning paigaldama maakraanid. Lepingus on täpsustavalt äratoodud, et

nimetatud tööd puudutavad elamukrunte nr. 14-37 (II kd. t.l. 72). Lepingu p. 5.1 kohaselt nähakse ette tööde maksumuseks ilma käibemaksuta 550000 krooni (koos käibemaksuga 649000 krooni) (II

kd. t.l. 74). Tööde tegemise tähtajaks on 21 päeva ehk 3 nädalat

10.07.-31.07.2006 a. (II kd. t.l. 72). Sarnaselt eelmise lepinguga, nähakse ka antud lepinguga ette kõikide vee ja kanalisatsioonitrasside

rajamisega seotud tööde, mitte üksnes isevoolse kanalisatsiooni tegemist. Kriminaalasja kohtulikul

uurimisel rääkisid tunnistajad üksnes „mingitest neile tundmatutest vene meestest“, kes tegid

kraavitöid (kaevasid labidaga kaevikutes), samas kui lepinguga nähakse ette hoopis mahukamate, spetsiifiliste tööde tegemist.

1-10-90 25

- - 13.10.2006 a. koostatud täidetud ehitustööde üleandmise vastuvõtmise aktist (II kd. t.l. 76) nähtub OÜ I. kui peatöövõtja ja tellija poolt Siimumetsa elamurajoonis OÜ Asmakos kui alltöövõtja Z ehk tööde teostaja poolt tehtud veetrasside ja maakraanide ning isevoolse kanalisatsioonitrassi tööde

vastuvõtmine. Tööde maksumuseks on koos käibemaksuga 170000 krooni. Aktist ei selgu, kas

tehtud tööd puudutavad kogu elamurajooni vee ja kanalisatsioonitrasside ehitust vaid ainult osa

sellest. Samas on 16.10.2006 a. koostatud arve nr. 52 (II kd. t.l. 125), mille summa 170000 krooni

kattub aktis märgitud tööde maksumusega. Arve on koostatud vee ja kanalisatsiooni ehituse kohta

Siimumetsa kruntide nr. 14-20 osas. Lepingu kohaselt (II kd. t.l. 72-75) oli elamurajooni kruntide

nr. 14-37 tööde tegemise tähtajaks 31.07.2006 a., samas on aga vastuvõetavad tööd akteeritud tunduvalt hiljem, 13.10.2006 a., s.o. ajal, kui OÜ Asmakos pidi lepingute järgi tegema töid Miku ja

Võiste objektidel. Kuivõrd arved nr. 35, 36, 37 ja 38 puudutavad veetorustiku ja ja kanalisatsiooni ehitust Siimumetsa elamurajooni kruntidel nr. 14-37 ning väljamakstud summa (koos käibemaksuga 649000 krooni) kattub lepingujärgse summaga (550000 krooni + käibemaks 99000 krooni = 649000

krooni), jääb selgusetuks, milliste veel tehtud tööde osas on samade ehitusobjektide suhtes

koostatud nimetatud, lepingutes mittekajastatud arve ja tööde vastuvõtu akt. Kriminaalasjas puuduvad samas tõendid 01.05.2006 a. ja 07.07.2006 a. lepingutega ettenähtud tööde vastuvõtmise ja akteerimise kohta.

Eeltoodust tulenevalt järeldub, et olemasolevad lepingud ei kattu väljastatud arvetega, samuti on

nende sisu vastuolus tunnistajate poolt räägituga. Riigikohtu lahendi 3-3-1-46-11 p. 15 kohaselt

puuduvad antud juhul seega arvetel andmed tehingute majandusliku sisu kohta ning need ei vasta algdokumentidele esitatavatele nõuetele.

-Tahkuranna vallavalitsuse kui tellija ning OÜ I. kui töövõtja vahel on sõlmitud Z

töövõtulepingud Laadi küla veetrasside ehitamiseks koos projekteerimisega (leping nr. 1104

11.04.2006 a. III kd. t.l. 25-26), Laadi küla kanalisatsioonitrasside ehitamiseks koos

projekteerimisega (leping nr. 1204 12.04.2006 a., III kd. t.l. 28-29) ning 08.08.2006 a. täiendav

töövõtuleping nr. 1204 Laadi külla isevoolse kanalisatsioonitrassi ehitamiseks ja survetrassi

asendamiseks (IV kd. t.l. 13), hinnapakkumine objekti väljaehitamiseks 20.06.2006 a. (IV kd. t.l.

16). Tahkuranna vallavalitsuse kui tellija poolt on lepinguga nr. 1204 ette nähtud ja selle alusel

rajatud kanalisatsiooni I ja III etapp (IV kd. t.l. 17), isevoolse 02.08.2006 a. vastu võetud kanalisatsiooni trass on vastu võetud 30.09.2006 a. (IV kd. t.l. 18).

Eeltoodust nähtub, et vallaga sõlmiti leping isevoolse kanalisatsioonitrassi ehitamiseks 2006 a.

augustikuus -ga Asmakos Siimumetsa objekti osas vee ja . Samas on lepingud OÜ

kanalisatsioonitrasside rajamiseks sõlmitud juba varem (01.05.2006 a. ja 01.07.2006 a., kusjuures

viimane tööde valmis tegemise tähtajaga 31.07.2006 a.). Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt ol

i

abitööjõudu vaja eeskätt isevoolse kanalisatsiooni rajamiseks rajamiseks sõlmiti vallaga , kuid selle

leping hoopis hiljem. Nimetatud asjaolu on vastuolus I. i ja N.H väidetuga, mille Z- poolt

kohaselt oli OÜ le I. vaja OÜ Asmakose poolt abi s töö, isevoolse Z - petsiifilise oskus

kanalisatsiooni rajamiseks -ga Asmakos. Seega ei ning mille tõttu sõlmiti alltöövõtulepingud OÜ

kinnita vallaga, alltöövõtulepingutest hiljem sõlmitud leping seda, et kanalisatsiooni rajamise töid tehti OÜ Asmakos poolt.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et ei ole tõendamist leidnud OÜ Asmakos poolt lepingutes ette nähtud ning arvetes kajastatud tööde tegemine. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga

selle kohta, suvaliste vene keelt kõnelevate meeste nägemine ehitusobjektil, teadmata samas kes nad

olid, keda nad esindasid, kes andis neile tööülesandeid ning kes neid juhendas, ei tähenda seda, et

tegemist oli OÜ Asmakos töömeestega ja et tööd oleks Siimumetsa ja Miku ehitusobjektil ära tehtud OÜ Asmakos poolt. Alltöövõtulepingud OÜ I. kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel on sõlmitud Z

järgmiselt 05.09.2006 a. Võiste veetrasside ehitamiseks ajavahemikus 11.09. - -15.10.2006 a.

1-10-90 26

Lepinguliste tööde maksumuseks on lepingu p. 5.1 kohaselt 340000 krooni, millele lisandub käibemaks (II kd. t.l. 77-80).

01.10.2006 a. on sõlmitud alltöövõtuleping Võiste veetrasside vahetuseks tööde tegemisega ajavahemikus 01.10.2006 a. kuni 30.06.2007 a. Lepingu p. 5.1 kohaselt oli lepingu objektiks olevate

tööde maksumuseks 850000 krooni (ilma käibemaksuta) ning tööde eest tasumiseks oli koostatud maksegraafik neljas osas (II kd. t.l. 82-85).

I. i ütluste kohaselt Z- soovis Tahkuranna vald veetrasside rekonstrueerimist. Ainuke

pakkumine - tehti OÜ I. poolt. Kuna samal ajal oli OÜ l I. käsil ka teine, Mõrra tänava Z Z

objekt, siis tuli võtta appi abitööjõudu, mida saadigi N.H kaudu. Süüdistatava ütluste kohaselt

töötas Võistes korraga kaks brigaadi, üks OÜ Asmakose, teine OÜ I. i brigaad Z- . Ekskavaatorid ning tehnika olid OÜ I. poolt. Tööde tegemine firmade vahel oli jagatud tänavate kaupa. OÜ Z I. töömeestest, kes objektil töötasid nimetas I. E Z Z . P., A. K., R. O.. I. nimetada ei Z

teadnud. Tööde eest tasuti OÜ tehtud tööde eest nende esitatud arvete alusel. -le Asmakos sularahas

Vähemalt kolmel korral käis Võistes kohal tööde tegemist kontrollimas koos I. Z

N.H ga. OÜ Asmakose meeste poolt tehtud tööd võttis vastu A -

. K.. N.H ütluste kohaselt sõlmiti OÜ I. i kui peatöövõtja ja OÜ Asmakos kui alltöövõtja Z-

vahel alltööettevõtuleping Võiste alevikus veetrasside vahetamiseks, kuna OÜ Asmakos sai ud

selleks tagada oma oskustööjõudu. Nende poolt töötas Võiste objektil V nimeline töömees

ka . koos

enda meestega. gemist . K. Tööde te objektil kontrollis OÜ I. poolt A , OÜ Asmakose poolt aga Z

I. U.. Tasumine tehtud tööde eest toimus sularahas N.H poolt koostatud arvate alusel,

millised koostas I. -i poolt esitatud andmete alusel. da, et Z N.H N.H kinnitas ka se on mõnel korral Võistes kohapeal käinud ning näinud, et tema mehed töötasid kraavis, kuid täpset ülevaadet ja järelevalvet tal tööde üle ei olnud.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati N.H le tema poolt OÜ Asmakose nimelt -

kohtutoimikusse lisatud arveid. Arvete nr. 67 18.12.2006 a., nr. 22 23.02.2007 a., nr. 22/1 23.02.2007 a. (II kd. t.l. 139, 155, 156) osas kinnitas N.H, et need on tema koostatud,

kuid andmed arvete koostamiseks andis I. . Arvete nr. 22 ja 22/1 kohta avaldas Z N.H, et need on küll tema koostatud ning puudutavad veetrasside vahetust, kuid seda, millist piirkonda ning milliseid töid need täpselt hõlmavad, seda ta ei tea. Samuti kinnitas ta, et töid tegi V.

oma meestega. Arved nr. 40, 44, 50 puudutavad täiendavaid lisatöid Võistes Matsi tänava ehitusobjektil (II kd. t.l. 167, 168, 169). Sarnaselt eelmiste arvetega, sai N.H ka nende arvete koostamiseks andmed I. ilt. Samas N.H ei mäletanud, milliseid töid täpselt tehti, kuid Z-

kin . nitas, et tööde tegijaks oli V koos kolme mehega, samuti oli ühel objektil töötanud üks Poolast

pärit töömees (poolakas), kelle olevat toonud tööle Lisaks sellele väitis N.H arve .I U.. te nr.

57 ja nr. 65 puhul (II kd. t.l. 171, 188), et need puudutavad ja bussijaama remonti Võiste kaupluse

ning nende de tegija töö ks olid nn. MTÜ Tuleviku mehed (töötute rehabilitatsiooni organisatsioon te

Pärnus). Arvete nr. 66, 67 ja 69 (II kd. t.l. 189, 190, 191) osas avaldas N.H, et puudutavad

heakorra ja haljastustöid pärast trassitööde lõppu. N.H ise nende tööde tegemise juures

viibinud ei ole, kuid sai andmed tööde kohta I. ilt . Töid olevat teinud V Z- . koos oma meestega.

Lisaks arvetele näidati N.H le kohtuistungil kriminaalasja toimikus Võiste veetorustiku - t

rekonstrueerimise tööde eskiisiprojekti (IV kd. t.l. 96). Nimetatud joonisel on märgistatud musta

joonega nn. vana trass ning soovitatav uus trass, rohelisega väidetavad OÜ I. i poolt rajatud Z-

trassilõigud v.a. Matsi tänava osa, mille väidetavalt rajas OÜ Asmakos ning punase joonega OÜ Asmakos rajatud lõigud. N.H väitis skeemiga tutvudes, et tema ei tea, milliseid trasse keegi

rajanud on, kuid „on kuulnud, et punase joonega on märgistatud OÜ Asmakos poolt rajatud trassilõigud“.

N.H ütlustest ilmneb, et vaatamata sellele, et ta koostas OÜ Asmakose nimelt arveid, ei teadnud ta ise midagi tööde tegemisest, kuivõrd „käis üksnes mõnel korral Võistes kohapeal ja nägi,

et tema mehed töötasid kraavis“. Andmed arvete koostamiseks sai ta I. -ilt. Samas on aga Z

1-10-90 27

eelnimetatud arveid koostatud kogusummas 980520 krooni, milline on suur summa. Seega jääb selgusetuks, kuidas N.H osaühingu juhatuse liikme ning selle esindajana, kes allkirjastas ka lepingud, ei teadnud kohapealset tegelikku olukorda, s.o. kas ja kui palju ning kelle poolt töid tehti

usaldades samas nn. pimesi I. , kes talle andmeid arvete koostamiseks andis. Samuti ei Z

osanud ta skeemi põhjal selgitada, kus ning milliseid töid tehti tema firma OÜ Asmakos poolt.

Kohtu hinnangul ei tõenda I. i ja N.H ütlused seda, et alltöövõtu töid OÜ Z- -le I. Z oleks tehtud OÜ Asmakos poolt. Tööde tegemist OÜ Asmakos poolt ei kinnita ka järgmised kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud tõendid.

-Tunnistaja I. U. avaldas kohtus, et tema tööde tegemist Võistes ei mäleta ning on sealt üksnes mööda sõitnud. Samuti viibis ta 2007 a. vanglas.

I. U. ütlused lükkavad ümber N.H kohtus avaldatu selle kohta, et Võiste objektil kontrollis

OÜ Asmakos poolt tööde tegemist I. U.. Samuti ilmnes kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et I.U.

viibis 08.02.-16.10.2007 a. X vanglas, mistõttu ei olnudki tal võimalik Võistes tööde tegemist

juhendada ega kontrollida. I.U. viibinud ja N.H ütlusest ilmneb, et OÜ Asmakos poolt ei Võiste objektil kedagi, kes oleks töid kontrollinud ja korraldanud, sest N.H ei teadnud midagi sealsetest tööde tegemistest ning I.U. seal samuti ei ole viibinud.

-M. M. -s I. ning osales seal veetrassi paigaldami Z ütlustel töötas ta OÜ sel. Peale tema töötasid OÜ . Tunnistaja ütlustel on talle nimetus OÜ Asmakos tundmatu. Samas -st I. seal veel K. ja R. Z töötasid seal ka teised, talle tundmatud mehed, kellele andis tööülesandeid I. . Tunnistaja Z

möönis, et ka need võisid olla OÜ I. töötajad, keda ta ei tundnud. N.H ta ei tea, Z

kuid on teda vist näinud Uulus koos I. iga . Tunnistaja ütlused ei kinnita seega tööde Z- tegemist Võistes OÜ Asmakos poolt, kuna ta ei ole seal näinud N.H, samuti ei tea ta kinnitada sellenimelise firma töömeeste poolt tööde tegemist.

-R. S. - ütluste kohaselt töötas ta OÜ s I. autojuhina vedades Võiste objektile torusid. N.H Z

ega OÜ d Asmakos ta ei tea ning on N.H näinud üksnes Uulus mitte - Võistes. Samuti töötas OÜ-s I. autojuhina ning ka ekskavaatorijuhina (nn. kopamehena) R. S.. Z

Sarnaselt R.S. - ei tea ka tema OÜ d Asmakos ega N.H. Tunnistaja on Võistes näinud ka

teise firma mehi torutöid tegemas, kes kõnelesid vene keelt, kuid kes need olid ning millise st

firma , tunnistaja ei teadnud. st

-E. P. ütluste kohaselt töötas ta I. i firmas 2006 a. kevadest kuni 2007 a. maini. Võiste Z- objektil tegi ta erinevaid töid. Seal töötasid OÜ I. i mehed, kuid töötas ka teisi töömehi, keda t Z- a

ei tundnud. Tunnistaja ei teadnud, kas OÜ l I. oli mõne firmaga sõlmitud alltöövõtuleping, Z -

samuti ei osanud ta konkreetselt kirjeldada, milliseid töid nende nn. võõraste meeste poolt tehti. N.H ta Võistes näinud ei ole, küll on näinud ühel korral Siimumetsas, kus N.H käis ühel korral selle kaeviku juures, mille sees töötasid OÜ I. i mehed. Z-

-R. H. ja J. S. ütluste kohaselt töötasid nad I. i firmas Võiste pumbamaja ehitusel. Z-

Kumbki neist ei teadnud midagi OÜ . -st Asmakos ega N.H-st

-T. L. . (L ) ütluste kohaselt on ta Võiste elanik. Veetrassi töid tehti ka tema kodu juures, kuid tema ei ole seal näinud töötamas vene rahvusest mehi. Asja kohtulikul uurimisel avaldasid kaitsjad kahtlusi

T.L. seoses tema ja I. -i vahel toimunud konfliktiga Z kui tunnistaja ütluste usaldusväärsuses .

Sellel, kuidas hinnata T. L. , Siimumetsa ja Miku ehitusobjekti ütlusi, on kohus juba eelnevalt

episoodides peatunud ning asunud seisukohale, et tema ütlusi ei saa lugeda ebausaldusväärseteks,

kuivõrd need haakuvad muude kriminaalasja kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega.

-M. T. - , samuti ei tea ta ütluste kohaselt ei tea tema samuti OÜ d Asmakos ega N.H

midagi alltöövõtjatest (sellest kas alltöövõttu kasutati) unnistaja teadis, et Võistes tegi . T

veetrassitöid OÜ I. ning tööde juhatajaks oli nendel R Samasuguseid ütlusi andis kohtus ka Z . L..

T. M.

, kes teadis samuti, et tööde tegijaks oli Võistes OÜ I. . Z

-J. K. et 2007 aastal toimus seal veetrasside ütluste kohaselt on ta Võiste elanik ja mäletab,

1-10-90 28

renoveerimine. Veetrasside ehitusel töötas ka 3-4 vene rahvusest meest, kuid seda, kes oli nende

ülemuseks, tunnistaja ei teadnud. Tööde tegemisel oli neil abiks ka OÜ I. kirjadega tehnika Z

ning hoiti tehnikat tunnistaja maja juures. Samas olid vene rahvusest mehed nn. labidamehed töö ,

kes olevat kaevanud Matsi tänavat mööda Riia maantee poolt mere suunas kogu selle ulatuses. N.H ta ei tunne ega ole ka Võistes tööde tegemise juures näinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et vene rahvusest mehed tegid üksnes lihtsamaid abitöid, milleks ei ole

vaja spetsiaalset ettevalmistust ega eriteadmisi. Nimetatud asjaolu ei haaku ja on vastuolus

süüdistatava N.H poolt kohtus avaldatuga, mille kohaselt vajas I. tööde Z

tegemiseks nn. oskustööjõudu N.H saatiski talle selleks appi , millest tulenevalt spetsialistist

V.

koos oma töömeestega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töid seal ei tehtud OÜ Asmakose poolt palgatud väidetava oskustööjõu poolt.

-R. K. avaldas kohtus, et Võistes töötas veetrassi rajamisel ka vene rahvusest kolmemeheline

brigaad, kelle ülemuseks oli Peeter (N.H ) ja kes käis ka kohapeal töömeestega

suhtlemas. Samas kinnitas ka tema, sarnaselt J.K., et vene mehed

töötasid kraavis sees ehk tegid nn.

lihtsamaid R.K. . labidatöid. ütlused on vastuolus J.K ütlusega, sest tema kinnitusel hoiti nn. koppasid ehk ekskavaatoreid hoopis tema juures.

R. K. ütlused on esmalt vastuolus N.H avaldatuga, kes kinnitas kohtus, et tema Võiste

objektil ei viibinud ning sealsetest tööde tegemistest midagi ei tea, millest järeldub, et R.K. ei saanud teda seal mehi juhendamas näha. Sarnaselt teiste vene meestest rääkinud tunnistajatega, ei

teadnud ka R.K. psemalt nii ei teadnud ta seda, millist firmat nad nn. vene meestest midagi tä – esindasid ega ka nende nimesid. Kohus leidis ka seda, et kui Võistes tegelesidki kraavi kaevamisega vene rahvusest mehed, siis see ei tähenda seda, et tegemist oli OÜ Asmakos töömeestega. Samuti ei

nähtu nende töö kirjeldusest, et nad oleksid teinud veetrasside väljavahetamist ning uute trasside

rajamist sellisel viisil ning mahtudes, mida nägid ette OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud Z töövõtulepingud.

-R. O. ütlustel töötasid Võistes veetrasside rajamisel lisaks OÜ I. i töömeestele veel vene Z-

rahvusest mehed, kuid täpsemalt ta nendest ei tea, samuti ei ole ta Võistes näinud N.H.

Tunnistaja kinnitas ka seda, et tema töötas Võistes Pikal tänaval, kus liiguti tööga Matsi tänavalt Riia poole.

-T. E. - ütluste kohaselt ei ole tema OÜ s I. töötanud, kuid kuna elab Võiste lähedal, siis on Z

näinud Võistes toimunud veetrasside ehitust. Ühes n.ö. Võiste otsas töötasid OÜ I. , teisel pool Z

aga tema jaoks võõrad töömehed, kellega ta aga ei suhelnud ning kes kõnelesid vene keelt

(tunnistaja kuulis kraavist vene keelset juttu). Samas ei teadnud tunnistaja kohtus kinnitada nimeliselt, milline tänav oli üles kaevatud, väites üksnes seda, et see asus Võiste Pika tänava otsas.

-M. M. Võiste küla elanikuna seletas kohtus, et umbes 5 aastat tagasi tehti Võistes veetrasse. Trasside rajamisel töötasid Tarvi (I. i) firma mehed ning kolm vene meest, kellega koos Z- töötas veel OÜ I. kirjadega ekskavaatoril nn. kopajuht, kes oli eestlane. Vene rahvusest m Z eeste

ülemust tunnistaja ei teadnud. M.M mäletas veel seda, et vene mehed kasutasid koos OÜ I. Z . meestega ühist tööriista ladu ning sõitsid sinise Opeliga.

-R. L. - kohtus antud ütluste kohaselt töötas ta aastatel 2006 ja 2007 a OÜ s I. , kuid Võiste Z objektil ta töötanud ei ole. Samas ta kinnitas, et Võiste elanikuna nägi ta seal veetrassitööde tegemist

OÜ I. poolt. Tunnistaja ütluste kohaselt töötasid Võistes Pika tänava pikendusel ja Matsi Z

tänaval Asmakose mehed, Pikal tänaval aga OÜ I. i mehed. OÜ st Asmakos töötas tema Z- - ütlustel seal kaks meest, kuid nimeliselt ta neid ei teadnud. Samuti ei teadnud ta seda, kes oli nende ülemuseks. Tunnistajate R.O., T.E., M.M. ja R,L.’i ütlusest nähtub, et kõik nad on näinud Võistes töötamas OÜ

I. töömehi ja vene rahvusest töömehi. Nimetatud tunnistajatest teadis üksnes R.L Z

. nimetada nimetust OÜ Asmakos ning seda, et on neid mehi näinud ka töötamas Mõrra tänava objektil. Samas

nimetas R.L., et objektil töötas kaks OÜ Asmakose meest, teised tunnistajad on aga rääkinud

kolmemehelisest brigaadist. Ükski tunnistaja ei kinnitanud samas süüdistatavate väiteid, mille

1-10-90 29 kohaselt oli Võiste objektil vaja spetsialistidest abitööjõudu ning selleks oli V. oma meestega, kuna

R.O., T.E. ja M.M. ei tea nimepidi nimetada üht on aga rääkinud hoopis egi nn. vene meest, R.L.

kellestki G. . - . Kuivõrd R.L töötas OÜ s I. enda ütlustel n.ö. labidamehest kopameheni ning oli Z

ka Mõrra objektil töödejuhiks, siis oleks ta pidanud teadma ning kohtus ka nimetama V., kui spetsialistist töömeest, kes oli I. i ja N.H ütluste kohaselt spetsiaalselt appi kutsutud nii Z- Mõrra objektile kui ka Võistesse.

-R. V. - avaldas kohtus, et töötas OÜ s I. autojuhina ning vedas Võistesse N.H le tema Z -

tellimise peale puistematerjali (nn. kildu ehk killustikku). Lisaks OÜ I. meestele töötasid Z

Võistes veel teise firma mehed, kuna nad ei kandnud OÜ I. kirjadega tööriideid. Tunnistaja Z seletas, et tema nende meestega ei suhelnud, kuid mäletab, et need mehed töötasid labidatega (nn. labidamehed). Seda, kes neid juhendas, tunnistaja ei teadnud.

R.V. kohtus antud ütlused ei lähe kokku N.H ütlustega, kes kinnitas kohtus, et ta on küll

mõnel korral seal kohapeal käinud ning näinud, et tööd tehti, kuid täpset ülevaadet tal tööde tegemisest ei olnud ning tööde tegemisest ta ei tea. Seega ei teadnud ta ka seda, milliseid materjale

ning millises koguses kohapeal vajati. Nimetatud asjaolu ei kinnita R.V. ütlusi selle kohta, et N.H korraldas töid ning tellis vastavalt vajadusele materjale.

-A. K. -s I. alates 2005 a. septembrist 3 aastat Z kohtus antud ütlustest nähtub, et tema töötas OÜ olles vee ja kanalisatsioonitrasside tööde juhatajaks. Võistes töötasid veetrasside rajamisel nii OÜ

I. i kui ka OÜ Asmakose brigaadid. tles Asmakose meestega viies neile tööriistu. Z- Tunnistaja suh Töö tegemise ajal nende mehed vahetusid, kuid üks nende meestest töötas ka Siimumetsa objektil. A.K. kinnitas ka seda, et meeste tööd käis vaatamas ning kontrollimas ka N.H. Tunnistajale kohtuistungil esitatud Võiste veetorustiku rekonstrueerimise skeemi põhjal (IV kd. t.l. 96) teadis tunnistaja nimetada, et sellel märgitud peatrassi paigaldasid OÜ I. i, kõrvaltrassid aga Z- OÜ Asmakose mehed. Tunnistaja ütlused on vastuolus N.H ütlustega, kes kohtus ei kinnitanud enda poolt Võistes

objektil käimist ning selle kontrollimist. Lisaks sellele ei teadnud A.K. konkreetselt nimetada, kes

nn. Asmakose mehed olid. Erinevalt kohtueelsest menetlusest meenus tunnistajale, et ta on OÜ

Asmakose mehi näinud ka Mõrra tänava objektil. Samas väitis A.K kohtus, et Võistes töötanud

. meestest oli ta ainult ühte näinud varem Siimumetsas. I. i ja N.H väidete kohaselt aga Z- kasutasid nad nii Siimumetsas, Mõrras kui ka Võistes spetsiaalset oskustöölistest abitööjõudu, keda

juhendas V.. Seega pidi V. töötama kõikidel nimetatud objektidel, kuid A.K kui töödejuhataja . nimetatud fakti ei kinnitanud. Samuti ei kinnitanud A.K. ütlused seda, et väidetavad OÜ Asmakose

mehed oleks Võistes teinud spetsiaalseid oskuseid vajavaid eritöid. Sarnaselt teiste tunnistajatega,

kes kirjeldasid nn. vene meeste seal töötamist, järeldus ka A.K ütlusest, et nad töötasid . ekskavaatoriga eelnevalt valmis kaevatud kraavis üksnes nn. labidameestena.

Hinnates kõikide eelnimetatud tunnistajate ütlusi ilmneb, et nad kinnitavad tööde tegemist Võistes

eeskätt OÜ I. poolt. Samas on ka nimetatud nn. teise firma mehi, kes väidetavalt tegid Z

labidatega kaevetöid ning suhtlesid omavahel vene keeles. Seda, et nad oleks teinud muid

spetsiaalseid oskusi nõudvaid montaaži või torustiku ühendustöid, ei kinnitanud ükski tunnistajatest.

Osaühingut Asmakos teadsid nimetada üksnes kaitsjapoolsed tunnistajad R. L. ja A. K.. Samuti ei

kinnitanud ükski tunnistaja süüdistatavate ütlusi nn. V nimelisest töömehes . t, kes vastavate ettevõetud tööde spetsialistina oleks pidanud viibima kõikidel objektidel.

-Kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud arvetest nr. 47 02.10.2006 a. ((II kd. t.l. 123) ja nr. 49

09.10.2006 a. (II kd. t.l. 124) nähtub, et esimese arve puhul on sularahas tasutud lepingulise ettemaksuna veetrasside esimese etapi lõpetamise eest 200000 krooni ning teise arve põhjal samuti sularahas Võiste veetrasside ehituse esimese etapi lõpetamise eest vastavalt lepingule tööde, tööde

vastuvõtmise ja üleandm . Seega on arvete põhjal tasutud kokku ise aktile summas 140000 krooni

340000 krooni, milline kattub 05.09.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud Z

alltöövõtulepingu summaga (II kd. t.l. 77 80). 16.10.2006 a. seisuga on koostatud täidetud -

ehitustööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, milles tööde vastuvõtja OÜ I. ning tööde üleandja Z

1-10-90 30 OÜ Asmakos kinnitavad, et Võiste aleviku veetrasside paigaldus koos väljavõtete ja maakraanidega on lõpetatud. Tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 340000 krooni (II kd. t.l. 81).

Samas on eelnimetatud dokumentides ebaselgused. Lepingu kohaselt algas veetrasside ehitus juba

11.09.2006 a. Kuivõrd n.ö. ettemaksu arve on esitatud alles 02.10.2006 a., ei saanud selle puhul enam tegemist olla ettemaksuga. Samas on lõpparve esitatud juba nädal aega hiljem ehk 09.10.2006

a., kuigi akt tööde lõpetamise kohta koostati alles 16.10.2006 a. Eeltoodust järeldub, et töid pidi tehtama väga suures mahus lühikese aja jooksul, mis ei ole aga kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud

faktiliste asjaolude põhjal eluliselt usutav, kuivõrd seda pidi tegema üksnes maksimaalselt kolmeliikmelisest mehest koosnev nn. labidameeste brigaad. Samuti äratab tähelepanu, et lepinguga nähti ette veidi enam kui 1 kuu jooksul tehtavate tööde eest 340000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul alltöövõtjale sellise summa tasumine eluliselt usutav, kuna kohtuliku uurimisega leidis samas tuvastamist, et OÜ I. enda töötajatele maksti palka keskmiselt 5000 krooni kuus. Z

-01.10.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepinguga nähti ette täiendavate Z tööde tegemine OÜ Asmakos kui alltöövõtja poolt Võiste veetrasside vahetamisel (II kd. t.l. 82-85).

Täiendavalt on poolte vahel veel sõlmitud alltöövõtulepingu lisa nr. 1 04.06.2007 a., millega

muudetakse lepingu punkti 5.1.4 tööde eest maksmisele kuuluva summa osas suurendades seda 465000 kroonilt 496949.15 kroonini (II kd. t.l. 86). Lepingujärgsete summade osas on esitatud arved nr. 63, 64 ja 67 (II kd. t.l. 135, 136,) ning viimase lepingu p. 5.1.4 ettenähtud summa osas arved nr

22, 22/1, 66, 67 ja 69 (II kd. t.l. 155, 156, 189, 190, 191). Arvetest ei selgu, millises mahus ning

milliseid nende puhul on tehtud, kuna teenusena on arvetel nr. 22 ja 22/1 märgitud üksnes veetrasside vahetus kompl. 1, arvetel nr. 66, 67 ja 69 aga veetrassi ehitus ja maa koorimine kompl. 1 (nr. 66), veetrassi ehitud, kapude paiga. kompl. 1 (nr. 67) ja haljastustööd kompl. 1 (arve nr. 69). Seega jääb ebaselgeks tehtud tööde maht.

Lisaks eeltoodule kinnitas N.H kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et töid Võiste

bussijaama remontimisel (arve nr. 65 13.06.2007 a., II kd. t.l. 188) tegid musta tööjõuna nn.

Tuleviku mehed, kes ei olnud OÜ sse Asmakos tööle vormistatud. -

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et te -le I. Z gelikkuses OÜ Asmakos poolt OÜ lepingujärgseid töid tehtud ei ole ning selle kohta koostatud dokumendid on fiktiivsed.

Nimetatud objekti osas on 01.11.2006 a. sõlmitud alltöövõtuleping OÜ I. kui peatöövõtja ja Z

OÜ Asmakos kui alltöövõtja vahel Pärnus Mõrra tänava reoveesiibrite vahetamiseks tähtajaga

01.11. – 31.12.2006 a. tööde maksumusega ilma käibemaksuta summas 340000 krooni, mille

maksmine nähti ette graafiku alusel kahes osas 14. ja 22. detsembriks 2006 a. mõlemal korral summas 170000 krooni (II kd. t.l. 95-96)..

I. i ütluste kohaselt oli Mõrra tänava vaja teha siibrisõlmede vahetus OÜ I. Z- Z

objektil .

sai nimetatud töö eha spetsiifilisi eritöid, leppis I.Z hankepakkumisega. Kuna seal oli vaja t

alltöövõtu osas kokku N.H ga, kellel oli võimalik vastavate oskustega tööjõud - tuua u Narvast. Süüdistatava ütluste kohaselt osutusid sealsed tööd ettearvatust keerulisemaks. Tööde käigus käigus tuli maha monteerida vanad reovee siibrid ning paigaldada uued. Nende tööde tegemiseks tuli appi

võtta OÜ Asmakose mehed, kuna see nõudis erilist montaaži ning oskustöid. I. kinnitas, et Z

tema, OÜ I. i firmast töötasid objektil R . OÜ Asmakose poolt töötasid Z- . V., R. K., R. S. ja R. S.

objektil vene rahvusest töömehed ning neid juhtis V . N.H alltöövõt . .) (V

ja esindajana

käis samuti pidevalt objektil vene meestele korraldusi andmas ga Asmakos oli sõlmitud ning - OÜ

töövõtulepingud. Tööde eest tasumine toimus sularahas, kuna nii soovisid töövõtjad. I. Z

kinnitas, et töid OÜ Asmakose poolt tehti, kuid kassadokumentide vormistamine võis toimuda ka

maksmisest erineval ajal, kui ei olnud hetkel raha või teda ennast (I. ) ei olnud kohal. OÜ Z Asmakose poolt tehtud tööd võttis vastu R. L..

N.H ütluste kohaselt sõlmiti alltöövõtuleping OÜ Pärnus Mõrra tänava -ga I.Z reoveesiibrite vahetamiseks 01.11.2006 a. I. -i soovil. Antud objektil viibis ta ise kohal ainult Z

1-10-90 31

ühel korral koos I. iga Kohapeal toimuvaid töid korraldas I , N.H ise sinna ei Z- . . U. sekkunud, kuna usaldas I. U.. Tehtud tööde eest tasuti sularahas, maksjaks oli kas I. või Z T. K.. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel esitati I. -ile fotosid kriminaalasja toimikust. I. Z Z

väitis, et fotol nr. 15 on jäädvustatud Mõrra tänava objekti maap (IV kd. t.l. 122) ealsete kraanide montaaži, mida teeb ilmselt „Peetri mees“ tema firmast. Fotodel nr. 16 ja 17 (IV kd. t.l. 123, 124) on

oranžis riietuses töömehed OÜ st I. , mustas riietuses mehed aga muust firmast, ilmselt OÜ Z - -st Asmakos. Fotol nr. 18 (IV kd. t.l. 125)

on aga jäädvustatud Mõrra objekti suurte torude paigaldust. Seega kinnitas I. kohtus lisaks ütlustele ka fotode põhjal, et töid Mõrra t. objektil tehti ja Z

et lisaks OÜ le I. tehti töid ka OÜ Asmakos töömeeste poolt. Z -

-Tunnistaja M. M. l ütluste töötas ta OÜ I. i objektidest ka Mõrra tänava objektil, kus tema Z-

tööülesandeks oli käia öösiti vett pumpamas. OÜ Asmakos ning N.H nimed on talle

tundmatud. Samuti käis objektil vett pumpamas R nii öösiti kui ka päeval. Tunnistaja ütlust . S. el

nägi ta seal ühel korral karjamaal talle tundmatuid vene rahvusest mehi keevitamas, kuigi käis ainult enda ütlustel objektil vett pumpamas mitmel korral. Rohkem ta nn. vene mehi objektil näinud ei ole, samuti ei tea ta seda, kes ning millisest firmast nimetatud mehed olid.

- P. E. töötas ta Mõrra tänava objektil koos teiste OÜ I. töötajatega ning tema tööks seal oli Z

siibrite tõstmine ja keeramine. Muude töömeeste kohta teistest firmadest tunnistaja kohtus ei rääkinud.

-R. S. ja avaldas kohtus, et Mõrra tänava objektil toimus torude vahetus, milles osales OÜ I.Z

kus tööde juhatajaks oli R . Torutöid tehti mingi teise firma poolt, mille töömehed (neli meest) . L.

kõnelesid vene keelt. Tunnistaja mäletas, et samad mehed töötasid ka Võiste objektil, kuid nende firmat ja ülemust tunnistaja ei teadnud.

-Tunnistaja K. T. . K. ja R. L. ütlustel viis tema läbi koolituse OÜ I. töötajatele A ’ile. Seoses Z materjalide viimisega objektile nägi ta seal ka nimetatud isikuid töötamas. Tunnistaja ei ole kuulnud

alltöövõtust ega OÜ st Asmakos, samuti ei ole ta näinud objektil töötamas vene keelt kõnelevaid - mehi.

-M. M. - - ütlustel töötas ta aastatel 2006 2007 OÜ s Pärnu Vesi insenerina, kelle tööülesandeks oli ka

ehitusobjektide järelevalve. Tunnistaja kinnitas, et Pärnu Vesi tellis OÜ lt I. Mõrra tänava Z - objekti tööd ning tema ülesandeks oli järelevalve sealsete tööde üle. Kohapeal käis ta vähemalt üks

kord nädalas või veelgi rohkem. Kohapealseks ülemuseks oli R. . L. (R ) ning töömehi oli 4, kellest

kaks töötasid OÜ I. kirjaga masinatel, kaks töömeest aga kaevikus. Tunnistaja kinnitas veel Z

seda, et ehitusobjekti ehituspäevikut täideti puudulikult, mistõttu ta algul seda järelvalvajana ei

allkirjastanud. Ehituspäevikus oli küll märge alltöövõtu kasutamise kohta, kuid täpsem info selle kohta puudus.

Kohtu hinnangul ei kinnita M.M. järelevalvet teinud ametnikuna seda, et objektil oleks töötanud

alltöövõtjana teise firma töötajaid. Käies kohal suvalistel aegadel ja ette teatamata, pidi ta ilmselt

kohapeal nägema, kes seal töötavad ning märkama ka teistest firmadest pärit töömehi. Alltöövõtu

kasutamisest sai ta teada alles siis, kui töö lõppedes oli vaja allkirjastada ehituspäevikut.

-L. M. - rajamise ja ütlustel töötas tema OÜ s Pärnu Vesi tootmisdirektorina ning tegeles torutike

rekonstrueerimisega. OÜ ga I. oli tal lepinguline suhe, kuna nimetatud firma rajas Mõrra Z - tänavale reovee trassi. Tunnistaja kinnitusel on ta vastavalt vajadusele mitmel korral käinud Mõrra

tänava objektil ja näinud, et seal töötasid ühed ja samad, OÜ I. firma mehed. Vene keelt Z alati

kõnelevaid töömehi tema Mõrra t. objektil näinud ei ole. Samuti ei tea ta midagi alltöövõtust ning talle on tundmatud nimed OÜ Asmakos ja N.H.

-I. U.

, kes väidetavalt pidi olema OÜ Asmakose poolt töödejuhatajaks (N.H kohtus antud ütlustel) väitis kohtus, et tema Mõrra tänava objektil toimunud tööde tegemisest midagi ei tea.

Tunnistaja mäletas, et on ühel korral käinud Vana Pärnus (Mõrra tänav asub Vana Pärnu rajoonis)

R. . L. (R ) kraane üle andmas. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud asjaolu sellele, et OÜ Asmakos poolt Mõrra tänava objektil OÜ Asmakos poolt lepinguga ettenähtud töid tehtud ei ole, sest muidu

1-10-90 32

oleks nendest olnud teadlik ka töödejuhatajana OÜ s Asmakos töötanud I.U - .. Kriminaalasja

menetlusega ei ole kindlaks tehtud, et tema asemel oleks OÜ Asmakos poolt määratud sinna

ametisse mõni muu isik töödejuhatajaks, samuti ilmnes ka N.H ütlusest, et tema Mõrra t. objektil ei ole töid juhtinud ega nende üle järelevalvet teinud.

-R. K. - ütlustel on ta OÜ s I. töötamise ajal teinud töid ka Mõrra t. objektil, kus ta tõstis torusid. Z

Lisaks OÜ I. meestele töötas seal veel teine brigaad, kes tegid keevitustöid ja Z , 3-4 meheline

kelle kohta kuulis ta I. -ilt, et tegemist on P Z eetri brigaadiga (OÜ Asmakos). Tunnistaja ütlustel nägi ta nende meestega suhtlemas ka N.H. Samas väitis tunnistaja ka seda, et Mõrra tänava objektile toodi kohale nn. põtkimise aparaat, millega töötasid mitte OÜ I. i ega ka Z- Peetri firma mehed, vaid töömehed mingist muust brigaadist, kes kõnelesid eesti keeles. Nimetatud

asjaolu on vastuolus N.H poolt avaldatuga, kes kinnitas, et torude ühendamise ajaks

võeti appi sama, ka Võistes btöötanud mehed tõi kohale

nn. vene meestest koosnev V. brigaad ning

I. (I. U. ). . U. Kohtus ütlusi andnud I N.H sellekohaseid ütlusi ei kinnitanud, väites, et ta ei ole

Mõrra objektil töid korraldanud ja ei tea isegi seda, kus antud objekt asus. Seega ei kinnita I.U. ega

R.K. se ajaks nn. spetsiaalse V. N.H ütlusi põtkimi juhitud brigaadi abitööjõuna kohaletoomise kohta.

-A. K. ütluste kohaselt tegi OÜ I. Mõrra tänava objektil siibrisõlmede vahetust. Samal ajal Z toimus ka Võiste objektil veetrasside vahetus. Lisaks OÜ I. töömeestele tööta Z sid seal ka samad OÜ Asmakose mehed, kes töötasid ka Siimumetsa objektil. Erinevalt kohtueelsest menetlusest

avaldas A.K., et ta on neid mehi Mõrra t. objektil näinud (kohtueelses menetluses avaldas ta, et

üksnes kuulis Asmakose meeste objektil viibimisest , et põtkimist ). Sarnaselt R.K. kinnitas ka A.K. aitasid teha eesti rahvusest mehed, kes ei olnud OÜ-st Asmakos.

-R. L. - , kus toimus reoveesiibrite ’i ütlustel töötas ta Mõrra tänava objektil OÜ s I. töödejuhina Z

vahetus. Töid tegid OÜ I. ja OÜ Asmako Z s. Torude lahtikaevamisel selgus, et on vaja nn.

põtkimist, ühendada betoontorud plasttorudega ning kuna hakati tähtaegadega n.ö. jänni jääma, siis

oli -st Asmakos. R.L. selleks tarvis „targemaid mehi“, keda saadigi OÜ ’i ütlustel tegidki OÜ

Asmakose mehed põtkimist spetsiaalse aparaadiga tööde alguses, pärast aga tegid juba lõpuni OÜ

I. enda mehed. R.L. Z kinnitas, et Mõrra t. objektil töötas kolm OÜ Asmakose meest ning lisaks

neile käisid seal veel I.U ja N.H. .

Kohtu hinnangul on R.L.

’i kohtus antud ütlused vastuolulised ning ümber lükatud muude kohtulikul

uurimisel kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega -st Asmakos vajati siis, . Tunnistaja väitis, et abi OÜ

kui hakati tähtaegadega jänni jääma. Samas aga väitis ta ka seda, et OÜ Asmakose mehed tegid

põtkimist objekti tööde alguses ning lõpetasid põtkimistöid juba OÜ I. enda mehed. ’i Z R.L.

ütlused ei lähe kokku teiste kohtus ütlusi andnud tunnistajate ning ka süüdistatava N.H

ütlustega. Nii R.K. kui ka A.K. kinnitasid, et põtkimistöid tegid mingi muu, eesti keelt kõnelenud

firma töömehed. Kumbki neist ei kinnitanud, et põtkimist oleks teinud OÜ Asmakose või OÜ

I. i töömehed. R.L ’i ütlusi selle kohta, et kohapeal viibis töid juhendamas Z- . I. U., on vastuolus

I.U. t tema on Vana- . enda ütlustega, kes kinnitas, e Pärnus käinud üksnes ühel korral R.L ’ile kraane üle andmas ning ei tea midagi tööde tegemisest nimetatud objektil. Samuti väitis N.H, et

ta on Mõrra t. objektil kohal käinud üksnes ühel korral koos I. iga ning ei tea midagi Z- sealsetest tööde tegemistest.

-I. avaldas kohtus, et kuna Mõrra t. objektil tuli kokku puutuda selliste eriliste Z

torutöödega, mida varem Pärnus polnud tehtud, siis tuli selle tegemiseks otsida spetsiaalsete

oskustega tööjõudu. Selleks tuligi appi võtta OÜ Asmakose brigaadi töömehed eesotsas V

., kes

pidid objektil ära võtma vanad reovee siibrid ning paigaldama ning kinnitama uued. Nimetatud

suuremahulised ja keerulised tööd võeti seega ette brigaadi poolt, kelle kohta keegi konkreetselt

rääkida ei tea peale selle, et tegemist oli vene rahvusest meestega (rääkisid vene keeles) ning

nimeliselt teati ainult V. . L. on nimetanud ka G. nimelist). Samas ei tea keegi, kaasa arvatud (R

väidetava tööandja OÜ Asmakos esindaja ning juhataja N.H, töömehi ees ja nimetada

perekonnanimede järgi, nende päritolu (üksnes ebamäärased väited Ida Virumaa või Narva päritolu -

1-10-90 33

kohta) ega muid andmeid. Kohtul tuleb seega

hinnata kuivõrd eluliselt usutav taoline versioon on. Kohtu hinnangul ei ole see eluliselt usutav. Kriminaalasja toimikusse on lisatud OÜ Asmakos arved

OÜ- -le le I. Mõrra t. objektil tehtud tööde eest. Arve nr. 65 14.12.2006 a. kohaselt on OÜ Z Asmakos sularahas tasutud vastavalt lepingule koos käibemaksuga 200600 krooni (II kd. t.l. 137), arve nr. 69 22.12.2006 a. kohaselt samuti 200600 krooni (II kd. t.l. 140), arve nr. 14 19.02.2007 a kohaselt 121000 krooni (II kd. t.l. 153), arve nr. 14/1 19.02.2007 a. kohaselt 121000 krooni (II kd t.l. 154) ning arve nr. 53 28.03.2007 a. kohaselt 82600 krooni (II kd. t.l. 170) ehk siis kokku 725800

krooni, millest järeldub, et tööde maht pidi olema suur, kuna ka väljamaksed on suured ületades

tunduvalt 01.11.2006 a.

. Kohtu arvates ei ole lepingujärgse summa (340000 krooni + käibemaks)

usutav taoliste summade tasumi kohta ne tundmatutele meestele, kelle tööde ja kohalviibimise objektil on andmed üldse ebaselged ning vastuolulised.

-I. i ütluste kohaselt oli OÜ Asmakose töömeeste ülesandeks vanade reoveesiibrite Z-

äravõtmine ja uute paigaldamine ning kinnitamine. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel uuritud

ehituspäevikutest nähtub, et andmed selles ei lähe kokku muude kohtulikul (III kd. t.l. 89-122)

uurimisel kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Nii avaldas R. K., et Mõrra t. objektil töötas lisaks

OÜ I. m 4 vene keelt kõnelevat meest. R rääkis kohtus samuti neljast vene Z eestele veel 3- . S.

keelt kõnelenud mehest. Mitmest, karjamaal keevitanud, väidetavalt vene keelt kõnelenud mehest

rääkis kohtus ka M . Samas nähtub OÜ I. ehitustööde päevikust, mis puudutab Mõrra Z . M.

tänaval asuvate reovee siibrisõlmede rekonstrueerimist ja mida täitis R , et nendel päevadel, . L.. millal seal pidid töötama alltöövõtja OÜ Asmakos töömehed, ei ole nende kohalolek fikseeritud. Nii

on 13.11.2006 a., 14.11.2006 a., s.o. siis, kui ehituspäeviku kohaselt tegi töid ka alltöövõtja OÜ

Asmakos, tööde tegemisel osalenud lisaks töödejuhatajale veel 2 traktoristi ja 3 ehitustöölist, 27.11.2006 a. 2 ehitustöölist ja traktorist, 30.11.2006 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 01.12.2006 a. 3 ehitustöölist ja 1 traktorist, 04.12.2006 a., 3 ehitustöölist ja 1 traktorist, 12.12.2006 a., 13.12.2006

a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 15.12.2006 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 15.01.2007 a. 2 ehitustöölist ja 1 traktorist, 17.01.2007 a. 2 ehitustöölist ja 1 traktorist, 18.01.2007 a. 3 ehitustöölist

ja 1 traktorist, 29.01.2007 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 30.01.2007 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 31.01.2007 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 02.02.2007 a. 3 ehitustöölist ja 1 traktorist, 21.03.2007 a. 3 ehitustöölist ja 1 traktorist, 27.03.2007 a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi, 28.03.2007

a. 3 ehitustöölist ja 2 traktoristi (III kd. t.l. 91, 91 pöördel, 93 pöördel, 95, 95 pöördel, 97, 99 ,

pöördel, 100, 101, 102 pöördel, 103 pöördel, 104, 104 pöördel, 105, 105 pöördel, 106 pöördel, 108

110, 110 pöördel Pärast 28.03.2007 a. ei ole OÜ Asmakos alltöövõtjana ehitustöödel enam ). osalenud. Sama ehituspäeviku kohaselt on 11.12.2006 a. fikseeritud tööde tegemine lisaks töödejuhatajale veel

3 ehitustöölise ja 2 traktoristi, 01.02.2007 a. 2 ehitustöölise ja 1 traktoristi, 19.03.2007 a. 2

ehitustöölise ja 1 traktoristi, 20.03.2007 a. 3 ehitustöölise ja 2 traktoristi, 20.03.2007 a. 2

ehitustöölise ja 1 traktoristi 107, 107 pöördel . Nende päevade osas ei ole (III kd. t.l. 99, 106, ) poolt

ehituspäevikus märkeid alltöövõtja osalemise kohta, millest järeldub, et siis tehti töid üksnes OÜ

I. töötajate poolt. Hinnates ehituspäevikus äratoodud töötajate arvu ning hinnates seda, et Z

ehitusel töötasid üheaegselt nii peatöövõtja OÜ I. kui ka alltöövõtja OÜ Asmakos esindajad Z

ning arvestades tunnistajate ütlusi, mille kohaselt töötasid nii ehitustöölistena kui tehnikaga OÜ

I. i töötajad, OÜ Asmakose töötajad aga tegid muid abistavaid töid, siis ei lähe töötajate arv Z-

kokku eelpool avaldatuga, kuna ehituspäevikus on kajastatud hoopis vähem töötajaid, sest

arvestades väidetavale 3 4 liikmelisele OÜ Asmakose brigaadile veel juurde OÜ I. töömehed Z -

(samuti 2 või 3 töömeest, nagu nähtub nendest päevadest, kui alltöövõtjad tööde tegemises ei

osalenud), jääb selgusetuks, kuidas on ehitusobjektil kahe ehitusfirma peale fikseeritud tavaliselt üksnes kahe või kolme ehitustöölise osalemine. Lisaks sellele nähtub ehituspäevikust, et OÜ I. Z poolt on tehtud ka elektermuhvkeevituse töid kahe ehitustöölise osavõtul 05.09.2007 a., 06.09.2007

a. ja 10.09.2007 a. (III kd. t.l. 117 pöördel, 118, 119), millest nähtub, et OÜ-l I. puudus Z keevitustööde läbiviimiseks vajadus spetsiaalse abitööjõu järele.

1-10-90 34

Asjaol .L u, et ehituspäevikut ei täidetud R. ’i poolt korrektselt kinnitab ka jälitustoimingu käigus

salvestatud telefonivestlus R. L. . L. on helistanud ’i ja I. i vahel 29.08.2007 a., kus R Z-

I. ile ning viimane on telefoni vestluseks üle andnud T ’ile, et ta käis Z- . K., kes teatab R.L.

maksuametis ning on tarvis päevikut 2006 aastast alates ’il „mõelda ning sinna . T. K. soovitab R.L.

midagi leiutada“, mispeale R.L nõustub ning lubab seda teha (V kd. t.l. 112). Nimetatud vestlusest .

nähtub, et R.L nõuetekohaselt täitmata jäetud ehituspäevikut täitma hiljem, et seal kajastuvad . pidi tööd läheks kokku lepingute ning muude dokumentidega.

-01.11.2006 a. OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud alltöövõtulepinguga nägid pooled ette Z

Mõrra tänava objektil reoveesiibrite vahetuse tähtajaga 01.11.-31.12.2006 a., mille eest kohustus

peatöövõtja alltöövõtjale tasuma vastavalt tehtud töödele ilma käibemaksu arvestamata

14.

detsembriks 2006 a. 170000 krooni ning 22. detsembriks 2006 a. samuti 170000 krooni (II kd. t.l. 95-98). Arvete nr. 65 (II kd. t.l. 137) ja nr. 69 (II kd. t.l. 140) kohaselt ongi nimetatud kuupäevadel,

s.o. 14.12.2006 a. ja 22.12.2006 a. OÜ I. kui peatöövõtja poolt alltöövõtjale OÜ Z -le Asmakos

tasutud 170000 krooni + käibemaks, kokku se Samas nähtub ehitustööde ega 200600 krooni.

päevikust (III kd. t.l. 102 122) ning süüdistatavate ja tunnistajate ütlustest, et seoses tööseisakutega -

ei olnud tööd selleks ajaks lõpetatud vaid need kestsid edasi, kuigi arved on koostatud täpselt kooskõlas lepinguga ning mille kohaselt oleks pidanud nimetatud summad makstama lepingu p. 5.1

kohaselt tehtud tööde eest Kuna lepingujärgsed tööd ei olnud selleks ajaks tehtud, ei vasta . OÜ Asmakose poolt esitatud arved tegelikkusele.

Vastuolud on veel selles, et 31.05.2006 a. on tellija

AS Pärnu Vesi ja töövõtja OÜ I. vahel Z

sõlmitud ehituse töövõtuleping Kaubasadama tee ja Mõrra tänava vahel asuva siibrisõlme rekonstrueerimiseks. Lepingu p. 1.5.1 kohaselt kohustub tellija tasuma töövõtjale kokkulepitud

ehitustööde eest 2073260 krooni (summa koos käibemaksuga). 01.11.2006 a. OÜ I. ja OÜ Z

Asmakos vahel sõlmitud töövõtulepinguga kohustus OÜ I. tasuma OÜ le Asmakos üksnes nn. Z -

oskustööjõu teenuse eest kokku 401200 krooni (summa koos käibemaksuga). Samas nähtub

kriminaalasjast, et arveid väljastati OÜ Asmakos poolt kokku summas 725800 krooni, milline on

ebaproportsionaalselt suur summa üksnes tööjõu eest, kuna AS ga Pärnu Vesi sõlmitud - lepingujärgne summa nägi lisaks tööjõu kasutamisele ette ka materjalide ning transpordi ja tehnika

kasutamise. - Seega jäänuks OÜ le I. pärast OÜ Asmakosele tasumist lepingu kogusummast Z

veel 1347406 krooni 64,99 % lepingu summas, millest pidanuks OÜ I. tasuma kallihinnaliste Z

materjalide (suured torud, mahutid, siibrisõlmed jms firma tööjõu .), transpordi, tehnika ning ka enda kulude eest. Kohtu hinnangul on väidetavad, OÜ-le Asmakos tasumisele kuulunud summad ilmselt ülepaisutatud ning ei vasta tegelikkusele.

I. i ütlust Z- e kohaselt tehti

2007 a. märtsis Lillepõllu objektil OÜ Asmakos poolt raietöid

ning tööde juhatajaks oli seal I töötasid I. ile võõrad mehed, kellega kirjalikku Z- . U.. Objektil

lepingut ei sõlmitud.

N.H ütluste kohaselt oli nimetatud Lillepõl puhul tegemist võssa kasvanud lu objekti

maa- .. U. juba alaga, kus töötas I oma meestega. Töid tehti 2006 a. sügisel, kuid arved selle eest esitati alles 2007 a. märtsikuus.

Süüdistatavate kinnitusel oli Lillepõllu objektil tegemist nn. sanitaarraiega, mille jaoks raieluba ei võetud. Kriminaalasja kohtutoimikusse on lisatud ning kohtulikul uurimisel uuritud arved nr. 28 07.03.2007 a. summas 49000 krooni + käibemaks 8820 krooni, kokku 57820 krooni osalise maksena (II kd. t.l. 162) ning arve nr. 29 08.03.2007 a. summas 74000 krooni + käibemaks 13320 krooni, kokku 87320

krooni lõpliku maksena (II kd. t.l. 163). Tehtud töödena on märgitud võsa lõikamist ja raietöid.

Arvetest nähtuvalt on maksmine toimunud sularahas.

R. S. kohaselt on ta Uulus kohtus antud ütluste n.ö. trimmerdanud, mida ta tegi koos Võistest pärit

mehega, keda kutsuti X. Metsa samal ajal ei tehtud, kuid võeti kraavi kaldalt võsa. Kohtuliku

1-10-90 35

uurimisega on kindlaks tehtud, et nn. X o R. O.. li

-R. O.

, mida ta olevat ütluste kohaselt on ta teinud Uulu tankla läheduses kraavi äärtel trimmerdust

teinud üksi ütlustel ta saemeeste tööd ei . Samas olevat viibinud ka nn. saemehed. Tunnistaja jälginud, samuti ei tea ta seda, kes need olid.

Tunnistajate R.S. ja R.O. . kinnitanud t ., mida ütlused on vastuolus. Nii on R.S öötamist koos R.O

aga R.S. Lisaks sellele kinnitas R.S., et ajal, kui tema ei kinnitanud, kuna tema sõnul töötas ta üksi.

koos X , kuid R.O. objektil töötas, oli ülejäänud võsa juba lõigatud ütlustel töötasid objektil saemehed. -I. U. ütluste kohaselt võttis ta kunagi sügisel N.H kontori juurest sõiduki peale kaks nn. saemeest ning viis need Uulu bensiinijaama juurde. Täpsemalt ta antud tööde tegemisest rääkida ei

teadnud. Eeltoodu on vastuolus süüdistatavate I. i ja N.H ütlusega, mille Z-

kohaselt olevat I.U.

olnud Lillepõllu objektil tööde juhatajaks. Samuti ei lähe I.U ütlused selle .

kohta, et ta viis mehed objektile kokku N.H koostatud arvetega, mille koostamise ajaks on

mitte sügis 2006 a. ehk väidetav tööde tegem vaid hoopis 2007 a. märts (7. ja 8. märts).

ise aeg,

-Kriminaalasja kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav N.H, et kuigi võsalõikus ning raietööd tehti 2006 a. sügisel, esitati arved selle kohta alles 2007 a. märtsis. Andmed tehtud tööde

koguse osas tihumeetrites arvete koostamiseks olevat ta saanud I. -ilt, samuti tegeles Z I. raieloa saamisega. Z Põhjus miks arved esitati alles 2007 a. kevadel, s.o. mitu kuud hiljem, olevat olnud I. -i soov, kuna tema firmal olevat varem olnud rahalised raskused. Z

Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud kõiki

majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja

jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud

aruannete tähtaegne esitamine. tööde tellija soovil Kohus leidis, et arvete esitamist mitu kuud hiljem ehk uuel kalendriaastal,

ei saa pidada majandustehingu dokumenteerimiseks mõistliku aja jooksul.

Samuti

ei taga selline mitmekuine viivitus aruannete tähtaegset esitamist.

-Süüdistatavate ütluste kohaselt tehti Lillepõllu kinnistul sanitaarraiet. 2006 a. sügisel kehtinud

Metsasea lg 1 duse § 18 määras sanitaarraie mõiste ning tegemise tingimused. Metsaseaduse § 18 kohaselt võis sanitaarraiet teha nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustatavate

puude eemaldamiseks, samuti ohuallikaks mitteolevate surevate või surnud puude raieks puude kasutamise eesmärgil, kui see ei ohusta bioloogilist mitmekülgsust.

Metsaseaduse § 18 lg 2 kohaselt võib sanitaarraiet teha mistahes vanusega metsas juhul, kui

sanitaarraie alla kuuluvaid puid pole võimalik eemaldada mõne muu

metsaseadusega lubatud raiega.

Samuti võib § 23 lg 2 p 2 kohaselt metsamaa omanik raiuda sanitaarraie käigus raiuda iga hektari kohta 3 tihumeetrit, kuid mitte üle 15 tihumeetri aastas.

Metsaseaduse § 23 kohaselt võis metsaomanik teha raiet üksnes kinnistu asukohajärgse lg 1 keskkonnateenistuse loal. Kriminaalasja menetlusega ei ole kindlaks tehtud, et Lillepõllu kinnistul toimunud raiet oleks tehtud

kahjurite tõrje või nakkusohtlike puude või surnud või surevate puude eemaldamise eesmärgil.

Samuti hinnates arvetes märgitud raie mahtu (kokku 1240 tihumeetrit), ületab see tunduvalt

Metsaseaduse § 23 lg 2 p 2 ettenähtut.

Seega ei vastanud Lillepõllu kinnistul tehtud raietööd Metsaseaduses ettenähtud sanitaarraie põhimõtetele.

- - -le Asmakos ei ole ei Pärnumaa Keskkonnateenistuse teatisest nähtub, et OÜ le I. ega OÜ Z

2006 ega 2007 aastal väljastatud Lillepõllu kinnistule metsateatist metsaraieks (III kd. t.l. 124). Seega ei ole OÜ Asmakos poolt Lillepõllu kinnistul sanitaarraiet tehtud.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et OÜ Asmakos poolt ei ole Lillepõllu kinnistul raietöid tehtud ning sellekohased arved on fiktiivsed. N.H ütluste kohaselt viis ta Pärnus Tammsaare 24 asuva korterit remontima paar MTÜ

1-10-90 36

Tulevikust

. Samuti aitas ta ka ise kohapeal (töötute rehabilitatsioonikeskus Pärnu linnas) pärit meest

teha lammutustöid. Tehtud tööde eest maksti meestele sularahas OÜ Asmakose kontoris. Arved

koostas ta I. -ilt saadud andmete alusel. Z

I. i ütluste kohaselt oli OÜ l I. Tammsaare tänaval korter, mida renoveeriti ning Z- Z - mida korraldas N.H.

N.H ütlustest nähtub, et tööde tegemiseks kasutati MTÜ st Tulevik pärit nn. musta tööjõudu, -

kuivõrd nn. Tuleviku meesteks on pikaajalised töötud, keda rakendatakse lihtsamatele nn.

hädaabitöödele. Samuti kasutatakse neid ka nn. musta tööjõuna tööde ärategemiseks ilma tööle vormistamata.

-T. R. ja M. R. X X asuvas korteris. ütluste kohaselt elasid nad Lemme suvemaja ehitamise ajal Sama maja alumise korruse korteris toimus remont, mille lammutustöödest saadi küttepuid. Nemad

seal korteris remondi või ehitustöid teinud ei ole, vaid käisid üksnes ülesvõetud põrandalaudu

saagimas. Samasuguseid ütlusi andis kohtus ka A. T., kes elas samal ajal X asuvas korteris koos T.

ja M. R.. Eeltoodu kinnitab N.H - t ütlusi MTÜ st Tulevik päri nn. musta tööjõu kasutamise kohta.

-X korter X lammutustööde ja koristamise kohta on koostatud arved nr. 31 09.03.2007 a.

kogusummas 59000 krooni koos käibemaksuga (II kd. t.l. 164), arve nr. 32 12.03.2007 a. kogusummas 53100 krooni (II kd. t.l. 165) ja arve nr. 34 15.03.2006 a. kogusummas 59000 krooni, seega arveid kokku 171100 krooni ulatuses (koos käibemaksuga). Tasumine on toimunud sularahas. Kuna tööde tegemine on toimunud nn. musta tööjõu poolt, siis ei ole antud juhul OÜ Asmakos OÜ- le I. teenust osutanud. Z Kokkuvõtvalt: Eeltoodut hinnates, ei saa jätta tähelepanuta seda, et kuigi kõigi põhiliste vaidlusaluste tööobjektide

-Lemme, Siimumetsa. etatakse Miku elamurajooni, Võiste ning Mõrra tänava puhul nim

süüdistatavate ning tunnistajate poolt seal tööta vene keelt kõnelenud meh , et sid ed, ei ole

kriminaalasja menetlusega konkreetselt kindlaks tehtud rohkem nn. venekeelseid mehi, kui kaks

isikut A. M. ja V. L. Lemme suvemaja ehitusel a – , kes töötasid . Tööle palkas n d N.H,

kes aga töömeestega kirjalikku lepingut tööde tegemiseks ei sõlminud. Samuti jäi ta neile võlgu

eelnevalt lubatud palgaraha. tegelikult , kindlaks Seda, kes väidetavalt töötasid ülejäänud objektidel tehtud ei ole.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel nimetati korduvalt V. nimelist isikut, kes väidetavalt olevat töötanud erinevatel objektidel oma brigaadiga ning kelle puhul olevat tegemist olnud väga vajaliku

oskustöölisega. kaasa arvatud tema väidetava tööandja OÜ Asmakos Samas ei teadnud keegi,

esindaja N.H nimetada tema pärisnime (ees ja perekonnanime), päritolu (üksnes

- ebamäärased vihjed Ida-Virumaa ja Narva kohta) ega muid tema isikuja kontaktandmeid. Kuna V.

isik on jäänud tuvastamata, ei ole teda ka kriminaalasja menetluses üle kuulatud, samuti ei olnud

võimalik teda kutsuda kohtusse. V puhul ei saa ka jätta tähelepanuta asjaolu, et kohtueelses . menetluses teda nimetatud ei ole. KrMS § 35 lg 2 kohaselt omab süüdistatav kahtlustatava õigusi ja kohustusi. KrMS § 34 lg 1 p 7 kohaselt on süüdistataval sarnaselt kahtlustatavaga õigus esitada omapoolseid tõendeid ning kaitsta nendega end talle esitatud süüdistuse suhtes. Seega on kahtlustataval õigus kriminaalasja kohtulikus menetluses esitada erinevalt kohtueelsest menetlusest ka uusi väiteid ning nimetada isikuid, keda ta

ei ole kohtueelses menetluses maininud. Samas, viidates kohtulikus menetluses uutele faktilistele

asjaoludele (nn. V. n. aktiivsesse kaitsesse. Riigikohtu lahendi 3-1- versioon), asusid süüdistatavad n

1-85- juhul, kui ta otsustab end kaitsta aktiivselt ise esitama 07 p. 9.1 kohaselt peab süüdistatav tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust

kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.

Käesoleval juhul ei ole süüdistatavad juba eelpool nimetatud põhjustel isik on jäänud

. (V

1-10-90 37

tuvastamata) Kohus ei pidanud asjakohaseks loonud reaalset võimalust oma väidete kontrollimiseks.

N.H põhjendust, mille kohaselt ei olevat V. ise soovinud enda isiku avalikustamist. Antud asjaolu on vastuolus süüdistatavate väidetega selle kohta, et töid tehti OÜ Asmakos poolt vastavalt

lepingutele V. usetuks, ning teiste temaga koos töötanud töömeeste poolt, kuna sellel juhul jääb selg miks pidanuks seaduslikult ning ametlikult tööle võetud ning töid teinud isik enda isikut varjama.

S ei kinnita seda, kes V. tegelikult oli ja kas ta ka tegelikult üüdistatavate poolt esitatud tõendid

väidetava tööde tegijana eksisteeris. süüdistatavate väited nn. V Sellest tulenevalt tuleb . osas lugeda paljasõnaliseks.

Lisaks eeltoodule on Riigikohus tõendi usaldusväärsuse hindamisel osundanud ka selle esitamise

ajale. Kohtulahendi 3-1-1-74-05 p 17 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada tõendeid kogu kohtuliku uurimise vältel. Samas ei ole millegagi välistatud, et kohus arvestab tõendi

usaldusväärsuse hindamisel muuhulgas selle esitamise aega. Seejuures on mõistlik silmas pidada,

kas tõendi hilisemal esitamisel võib olla mõistlik põhjus. N.H põhjendas V

. hilisemat, alles kohtulikus menetluses nimetamist sellega, et V. ei soovinud enda isiku avalikustamist. Kohus taolist

põhjust mõistlikuks ei pea tõepoolest mingitel põhjustel . Juhul, kui V. ei soovinud enda isiku

avalikustamist, jääb selgusetuks, miks tema isikut ei saanud avalikustada kohtueelses menetluses,

kuid kohtulikus menetluses siiski juba sai. Kuivõrd ka kahtlustatav omab kohtueelses menetluses KrMS § 34 lg 1 p 7 kohaselt õigust esitada enda kaitsmise eesmärgil tõendeid, oleks süüdistatavad

juba siis saanud esitada V. nimetamisega tõendeid enda kaitsmisel süüdistuse suhtes, mida aga tehtud ei ole. Kuna käesolevas kriminaalasjas arutatavad sündmused on aset leidnud juba aastatel

2006 ja 2007

kindlaks h , on niivõrd pika ajavahemiku tagant äärmiselt raske tagantjärele te a ebamääraselt nimetatud isikuid. Sellest tulenevalt on süüdistatavate lootus ilmselgelt rajatud sellele,

et nimetades kellegi nime, ei ole kohtul enam võimalik kindlaks teha seda, kas nimetatud isik ka tegelikult eksisteeris. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel on koostatud Z

töövõtulepingud ning koostatud arved. Süüdistatavate kaitsjate hinnangul eksisteeris seega ettevõtete vahel lepinguline suhe. Samuti on nende hinnangul kõik lepingujärgsed tööd tehtud ning

I. töö tellija esindajana ei pidanud teadma, kuidas ning kellega lepingu partner kokku Z

lepitud tööülesanded täidab, samuti oli teisel lepingupoolel õigus operatiivselt otsustada, kuidas lepingut täita. Kohtu hinnangul ei tähenda lepingute sõlmimine, arvete koostamine ning tööde vastuvõtmine veel

ka tegelikke lepingulisi suhteid poolte vahel. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega asus kohus seisukohale, et tegelikkuses on OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel sõlmitud lepingute puhul tegemist Z TsÜS § 89 lg 1 mõistes näilike tehingutega, millega lepingupooled on tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust ning selle täitmisest või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad.

Riigikohtu lahend 3-3-1-23-12, milline puudutab maksumenetlust, osundab sellele, kui

maksumenetluses ei ole tuvastatud isikut või isikuid, kes kaubad ja teenused üle andis või kes

oskaks anda sisulisi ütlusi osutatud teenuste sisu kohta. Seal on konkreetsel juhul viidatud A.K. nimelisele isikule, kelle kohta aga ei olnud kellelgi täpsemaid andmeid, mistõttu maksuhalduril ei

olnud võimalik nimetatud isikut kindlaks teha. Riigikohus on siin asunud seisukohale, et

vaidlusaluste tehingute pooled on kokku leppinud tegelikult toimunud tehingute varjamises.

Kuivõrd ka käesolevas kriminaalasjas on väidetav ehitusteenuse osutaja jäänud tuvastamata, , nn. V. on ka OÜ I. poolt varjanud tegelikku teenuse teostajat. Z

-Kriminaalasja kohtulikul uuri -s I. Z misel kaitsjapoolse tunnistajana ütlusi andnud, OÜ

töödejuhatajana töötanud A väitis kohtus, et kuigi tema töötas töödejuhatajana, ei andnud töid . K. tema üle, vaid seda tegi alati I. . Töö võeti OÜ I. poolt ette selliselt, nagu Z Z oleks see kõik tehtud nende endi poolt, mis tähendab seda, et tööde tellijaid alltöövõtust ei informeeritud ning ei näidatud seda ka dokumentatsioonis, v.a. Mõrra objektil, kus ehituspäevikus on alltöövõtjana OÜ-

d Asmakos nimetatud. Samas on aga tõendatud, et ehituspäevikut täideti R ’i poolt hiljem . L. ehk ajal, kui toimus juba maksumenetlus (ehituspäevik esitati hiljem revidendile).

1-10-90 38 -Kriminaalasja kohtulikul uurimisel andsid 2007 a. OÜ Asmakose müügi suhtes ütlusi tunnistajad

A. A. ja I. S.. A.A. - ütlustest nähtuvalt oli OÜ l Asmakos maksuvõlg, ettevõte müüdi naisterahvale,

kelle nime tunnistaja ei mäletanud. Samas ei olnud tegemist ärinaisega ning dokumentide üleandmist notari juures ei toimunud. Seega toimus osaühingu müük ilma dokumente üle andmata

suvalisele isikule ehk nn. tankistile

, mis viitab sellele, et müüdi variettevõtet.

- . V. Kohtus ütlusi andnud maksurevidendi H ütluste kohaselt kontrollis tema OÜ I. i 2006 a. Z- raamatupidamist, mille kohta esitas dokumendid T. K.. Kontrolli tulemusena selgus, et osaühingul

oli liikunud sularaha kokku 4,8 miljoni krooni ulatuses. Selle kohta olid koostatud kassa

väljamineku ning sissetuleku orderid. Tunnistaja ütlustel oli sisendkäibemaksu hulka arvestatud ka

käesolevas kriminaalasjas 31 + 11 vaidlusalust arvet. OÜ Asmakos raamatupidaja M väidetel ei . V. olevat tema üldse OÜ I. ile esitatud arveid näinud. Samuti olevat raamatupidaja kinnitanud, et Z-

perioodil 2006 a. jaanuar kuni 2007 a. juuli oli OÜ sse Asmakos tööle v - ormistatud lisaks N.H-le

veel I . Samuti oli väljamakseid tehtud G Õ Õ . U. . ., R. . ja D. O., kellele on brutopalgana

tehtud väljamakseid pidevalt summas 3000 krooni s Asmakos raamatupidajana töötanud M . - . V. OÜ

selgitas maksumenetluses, et temale tõi andmed deklaratsioonide koostamiseks N.H, kuid

kuna OÜ I. arveid ei olnud ta varem näinud, jäid need deklareerimata. Z Veel selgus

kontrollimisel, et I. oli oma aha ning selle eest Z ettevõttele suures ulatuses laenanud sular

maksti OÜ Asmakose arveid. midagi OÜ Asmakose kassast, Tunnistaja kinnitusel ei teadnud M.V. kuigi oli firmas raamatupidajaks ning sularaha võttis vastu N.H.

Maksu revidendist tunnistaja ütlustest nähtub, et dokumentide põhjal liikus OÜ-s I. suurel Z

hulgal sularaha, mille kohta olid koostatud kassadokumendid. Samas ilmneb, et OÜ Asmakos

raamatupidaja ei teadnud midagi OÜ I. arvetest, sularaha liikumisest ega osaühingu kassast, Z kuigi vastavalt oma ametikohale pidi tal olema ülevaade ettevõtte rahalisest liikumisest. Eeltoodust järeldub, et tegelik majandustegevus osaühingul puudus.

-Riigikohtu lahendi 3-1-1-74-05 p. 15 kohaselt ei saa ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel alati

piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega.

Oluline on muuhulgas ka hinnata ütlustes väljendatavate asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kriminaalasja menetlusega on

kindlaks tehtud, et OÜ I. ja OÜ Asmakos vahel on sõlmitud töövõtulepingud tööde tegemiseks Z

ajavahemikus 10.06.2006 a.-30.06.2007 a. kokku viiel objektil Siimumetsa ja Miku –

elamurajoonis, Võiste alevikus, Pärnus Mõrra tänaval ning Pärnu maakonnas Lemmes. Lisaks

sellele on väidetavalt 2006 a. sügisel OÜ Asmakos poolt tehtud töid veel ka Uulus Lillepõllu

kinnistul, mille kohta aga töövõtulepingut sõlmitud ei ole. Lepingute kohaselt on 13 kuu jooksul

tehtavate tööde kogumaksumuseks kokku 3570349.15 krooni. Asja kohtulikul uurimisel avaldas

I. , et alltöövõtulepingud OÜ ga Asmakos sõlmiti seetõttu, et OÜ I. ei jõudnud töödega Z Z - tähtaegselt valmis, samuti oli tööde tegemiseks vajalik kasutada spetsiaalset oskustööjõudu.

Kohtu hinnangul ei ole antud asjaolud eluliselt usutavad . ning seda järgmistel põhjustel Esmalt jääb selgusetuks, miks sõlmiti kõik alltöövõtulepingud üksnes OÜ-ga Asmakos.

I. i kaitsja leidis, et kuna OÜ Z- -l I. oli 2006 ja 2007 aastal kiire periood, sest oli Z võetud mitmeid töökohustusi, siis oli vaja leida kohustuste tähtajaliseks täitmiseks alltöövõttu.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel I.

- Z põhjendas OÜ ga Asmakos lepingute sõlmimist sellega, et ta tundis N.H hästi ning pikka aega ning võis teda seetõttu usaldada. Samuti oli

N.H võimalik tagada tööde tegemiseks vajalikku oskustööjõudu. Samas on kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et OÜ Asmakos puhul oli tegemist ettevõttega, kellel puudus

majandustegevuse registris registreering selle kohta, et osaühing oleks registreeritud majandustegevuse registris ehitusettevõtjana. Samas on OÜ I. antud registris ehitusettevõtjana Z

alates 15.08.2005 a. registreeritud (Maksuotsus lk. 26 III kd. t.l. 161 pöördel). Eeltoodust järeldub,

et OÜ I. ehitusettevõtjana, milline pidi olema teadlik sellest, millistele nõuetele peab vastama Z

ehitustöödega tegelev äriühing, sõlmis lühikese aja peale suuremahulised tööettevõtulepingud

ettevõttega, milline ei olnudki ehitusettevõtjaks ning millisel oli samal ajal 200000-300000 krooni

1-10-90 39

suurune maksuvõlgnevus. Lisaks eeltoodule selgus kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et N.H endal oli võetud samal perioodil SMS laene telefoni ning muude võlgade tasumiseks,

kuigi pidi tehtud tööde eest väidetavalt saama sularahas suuri sadadesse tuhandetesse ulatuvaid

rahasummasid. Kriminaalasja

arutamise käigus selgus, et vajaliku abitööjõu lepinguliste kohustuste

täitmisel tagas nn. V koos enda brigaadiga, millesse kuulus veel väidetavalt 2 OÜ I. , Z . -3 meest.

kui peatöövõtja poolt on imetatud tööde ettevõtmisega võetud kohustus tööde osas, mille eeln

kogumaksumus oli 9,2 miljonit krooni (III kd. t.l. 162). Sellises mahus tööd pidi ära tegema ehitusvaldkonnas tunnustamata äriühing ning seda, nagu selgus kriminaalasja kohtuliku uurimisega,

üksnes 2-4 mehelise brigaadiga, keda ei olegi kriminaalasja menetlusega suudetud kindlaks teha.

Maksumenetluse käigus on leidnud tuvastamist, et OÜ s I. oli tööjõukulu eelnimetatud Z -

objektidel umbes 465500 krooni aastas. Arvestuslikult töötas firma poolt objektidel 7 töötajat (III

kd. t.l. 162 pöördel, sama kinnitasid ka kohtus tunnistajad). Kui arvestada seda, et OÜ Asmakose

poolt töötas objektidel korraga 4 töömeest, siis ületab juba üksnes nende ühe mitte rohkem 3-

töömehe tööjõukulu mitmekordselt tatud ehitusettevõtja kõikide töömeeste tööjõukulu. tunnus

Kohus ei pidanud põhjendatuks I. i kaitsja seisukohta, mille kohaselt võib lepingutega Z-

mistahes tasu kokku leppida ning eriti tunnustatud spetsialistide töötasud ongi sellised, kuivõrd

ei ole eluliselt usutav, et tundmatutele isikutele makstaks välja niivõrd suuri summasid. Lisaks sellele

ilmnes kriminaalasja kohtulikul uurimisel, et mingeid erilisi, spetsiaalseid teadmisi ning oskusi

nõudvaid töid ei olegi nn. vene meeste poolt tehtud, kuivõrd tunnistajad, kes on taolistest töömeestest rääkinud, on kinnitanud, et need tegid abitöid. Samas on ka spetsialistidele makstavatel summadel omad piirid, mis kindlasti ei ületa sellistes kordades enda töölistele makstavaid summasid

(OÜ I. töötajate palgad kõikusid põhiliselt 3000 ja 4400 krooni vahel ning vaid üksikutel Z

juhtudel ületas nende töötasu 5000 krooni olles vaid S. N. 2006 a. mais ja juunis 16200 ja 16000 krooni).

Lisaks eeltoodule on kriminaalasja menetlusega leidnud tuvastamist, et OÜ-l Asmakos puudusid

üldse alaliselt töötavad töötajad. Tunnistaja ütlustel töötajad vahetusid ning töötajaid tegid .I U.

juhutöid, mida käidi otsimas OÜ Asmakose kontorist. Maksuotsuse ning tunnistaja H ütluste . V.

kohaselt tehti OÜ ajavahemikus 2006 a. jaanuarist kuni 2007 a. juulini väl -s Asmakos jamakseid

üksnes viiele isikule (N.H, I Õ Õ ). Samas ei ole ükski neist tegelikult . U., G. ., R. , D. O. ühelgi vaidlusalusel objektil töötanud. N.H tunnistas kohtus, et tema ei teadnud asjast midagi,

kohapeal tegelesid asjaga I. ja I. U. Z , viimane aga kinnitas kohtus samuti, et tema tööde

tegemisest nendel objektidel midagi ei tea. Lisaks sellele on kriminaalasja menetlusega kindlaks

tehtud, et ajavahemikus 08.02.-16.10.2007 a. viibis I.U. hoopis vanglas (III kd. t.l. 185). G. ., R. Õ Õ ja D. O. puudub aga igasugune puutumus vaidlusaluste objektidega. Eeltoodust nähtub, et tegelikult

puudusid OÜ l Asmakos nii tööjõud kui majandustegevus. -

-I. -i ja T. K. aga ka tunnistaja H. V. Z ütluste kohaselt olid kõik vaidlusalust 42 arvet

arvestatud OÜ I. raamatupidamises ning need olid aluseks käibedeklaratsioonide esitamisel Z

sisendkäibemaksu juures. Seega arvestati OÜ deklaratsioonides sisendkäibemaksu arvete

I.Z alusel, mis ei vastanud tegelikkusele.

-Lugedes eelnimetatud arved tegelikkusele mittevastavateks, saame kuude lõikes järgmised

summad, mille osas jäi käibemaks laekumata – 2006 a. juunikuu osas on esitatud valeandmete alusel

koostatud käibedeklaratsioon, mille koostamise aluseks olid 09.06.2006 a. arve nr. 23 summas 155642 krooni, millest käibemaks 23742 krooni, 16.06.2006 a. arve nr. 25 summas 173814 krooni,

millest käibemaks 26514 krooni, 22.06.2006 a. arve nr. 28 summas 163666 krooni, millest käibemaks 24966 krooni ja 30.06.2006 a. arve nr. 29 summas 189390 krooni, millest käibemaks on 28890 krooni. Seega on kokku 2006 a. juunikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 104112 krooni

(23742 + 26514 + 24966 + 28890 = 104112). Kokku deklareeriti 2006 a. juunikuu maksustatava

käibena 1970605 krooni ja käibemaksu 354777 krooni ning sisendkäibemaksu 331354 krooni.

Seega, võttes deklareeritud sisendkäibemaksust, 331354 krooni maha valeandmetele tuginev st

käibemaks 104112 krooni, selgub, et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas

1-10-90 40

227242 krooni (331354 104112 = 227242). –

-2006 a. augustikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille koostamise aluseks olid 01.08.2006 a. arve nr. 35 summas 189744 krooni, millest käibemaks 28944

krooni, 11.08.2006 a. arve nr. 36 summas 198240 krooni, millest käibemaks 30240 krooni, 18.08.2006 a. arve nr. 37 summas 123900 krooni, millest käibemaks 18900 krooni ja 30.08.2006 a.

arve nr. 38 summas 137116 krooni, millest käibemaks on 20916 krooni. Kokku on 2006 a.

augustikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 99000 krooni (28944 + 30240 + 18900 + 20916 = 99000). Kokku deklareeriti 2006 a. augustikuu maksustatava käibena 1751130 krooni, käibemaksu

315235 krooni ning sisendkäibemaksu 303373 krooni. Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 303373 kroonist maha valeandmetele tuginev käibemaks 99000 krooni, selgub,

et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 204373 krooni (303373 – 99000 = 204373).

-2006 a. oktoobrikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille

koostamise aluseks olid 02.10.2006 a. arve nr. 47 summas 200000 krooni, millest käibemaks

30508.48 krooni, 09.10.2006 a. arve nr. 49 summas 140000 krooni, millest käibemaks 21355.93

krooni, 16.10.2006 a. arve nr. 52 summas 170000 krooni, millest käibemaks 25932.20 krooni,

20.10.2006 a. arve nr. 54 summas 80000.01 krooni, millest käibemaks 12203.39 krooni ja

26.10.2006 a. arve nr. 55 summas 80000.01 krooni, millest käibemaks on 12203.39 krooni. Kokku on 2006 a. oktoobrikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 102203 krooni (30508.48 + 21355.93 +

25932.20 + 12203.39 + 12203.39 = 102203.39, ümardatuna 102203). Kokku deklareeriti 2006 a.

oktoobrikuu maksustatava käibena 2068740 krooni, käibemaksu 372428 krooni ning

sisendkäibemaksu 211015 krooni. Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 211015

kroonist maha valeandmetele tuginev käibemaks 102203 krooni, selgub, et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 108812 krooni (211015 – 102203 = 108812).

-2006 a. detsembrikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille koostamise aluseks olid 04.12.2006 a. arve nr. 63 summas 247800 krooni, millest käibemaks 37800

krooni, 11.12.2006 a. arve nr. 64 summas 153400 krooni, millest käibemaks 23400 krooni,

14.12.2006 a. arve nr. 65 summas 200600 krooni, millest käibemaks 30600 krooni, 18.12.2006 a.

arve nr. 66 summas 708000 krooni, millest käibemaks 108000 krooni, 18.12.2006 a. arve nr. 67 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni ja 22.12.2006 a. arve nr. 69 summas 200600 krooni, millest käibemaks on 30600 krooni. Kokku on 2006 a. detsembrikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 238500 krooni (37800 + 23400 + 30600 + 108000 + 8100 + 30600 = 238500). Kokku

deklareeriti 2006 a. detsembrikuu maksustatava käibena 1862411 krooni, käibemaksu 335251

krooni ning sisendkäibemaksu Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 595821 krooni.

595821 kroonist maha valeandmetele tuginev käibemaks 238500, selgub, et tegelikult oli õigus

deklareer 238500 = 357321). ida sisendkäibemaksu summas 357321 krooni (595821 – -2007 a. veebruarikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille

koostamise aluseks olid 19.02.2007 a. arve nr. 14/1 summas 121000 krooni, millest käibemaks

18457.63 krooni, 19.02.2007 a. arve nr. 14 summas 121000 krooni, millest käibemaks 18457.63 krooni, 23.02.2007 a. arve nr. 22/1 summas 132100 krooni, millest käibemaks 20150.85 krooni ja

23.02.2007 a. arve nr. 22 summas 123900 krooni, millest käibemaks on 18900 krooni. Kokku on

2007 a. veebruarikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 75966 krooni (18457.63 + 18457.63 +

20150.85 + 18900 = 75966.11 ümardatuna 75966). Kokku deklareeriti 2007 a. veebruarikuu

maksustatava käibena 786582 krooni, käibemaksu 141641 krooni ning sisendkäibemaksu 98401

krooni, Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 98401 kroonist maha valeandmetele

tuginev käibemaks 75966 krooni, selgub, et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu

summas 22435 krooni (98401 75966 = 22435). –

-2007 a. märtsikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille

koostamise aluseks oli 02.03.2007 a. arve nr. 26 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni, 07.03.2007 a. arve nr. 28 summas 57820 krooni, millest käibemaks 8820 krooni, 08.03.2007

1-10-90 41

a. arve nr. 29 summas 87320 krooni, millest käibemaks 13320 krooni, 09.03.2007 a. arve nr. 31

summas 59000 krooni, millest käibemaks 9000 krooni, 12.03.2007 a. arve nr. 32 summas 53100

krooni, millest käibemaks 8100 krooni, 15.03.2007 a. arve nr. 34 summas 59000 krooni, millest käibemaks 9000 krooni, 19.03.2007 a. arve nr. 40 summas 53100 krooni, millest käibemaks 8100 krooni, 22.03.2007 a. arve nr. 44 summas 57820 krooni, millest käibemaks 8820 krooni, 26.03.2007

a. arve nr. 50 summas 64900 krooni, millest käibemaks 9900 krooni, 28.03.2007 a. arve nr. 53 summas 82600 krooni, millest käibemaks 12600 krooni ja 31.03.2007 a. arve nr. 57 summas 80240

krooni, millest käibemaks on 12240 krooni. Kokku on 2007 a. märtsikuu eest jäänu

d laekumata käibemaksu 108000 krooni (8100 + 8820 + 13320 + 9000 + 8100 + 9000 + 8100 + 8820 + 9900 +

12600 + 12240 = 108000). Kokku deklareeriti 2007 a. märtsikuu maksustatava käibena 378913

krooni, käibemaksu 68824 krooni ning sisendkäibemaksu 313978 krooni. Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 313978 kroonist maha valeandmetele tuginev käibemaks 108000

krooni, selgub, et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 205978 krooni

(313978 108000 = 205978). –

-2007 a. juunikuu osas on esitatud valeandmete alusel koostatud käibedeklaratsioon, mille

koostamise aluseks oli 07.06.2007 a. arve nr. 62 summas 41300 krooni, millest käibemaks 6300

krooni, 11.06.2007 a. arve nr. 64/1 summas 119475 krooni, millest käibemaks 18225 krooni

12.06. , 13.06.2007 a. 2007 a. arve nr. 64/2 summas 124785 krooni, millest käibemaks 19035 krooni

arve nr. 65 summas 84960 krooni, millest käibemaks 12960 krooni, 15.06.2007 a. arve nr. 66 summas 135700 krooni, millest käibemaks 20700 krooni, 18.06.2007 a. arve nr. 67 summas 112100

krooni, millest käibemaks 17100 krooni, 20.06.2007 a. arve nr. 69 summas 82600 krooni, millest käibemaks 12600 krooni ja 21.06.2007 a. arve nr. 70 summas 50740 krooni, millest käibemaks on 7740 krooni. Kokku on 2007 a. juunikuu eest jäänud laekumata käibemaksu 114660 krooni (6300 + 18225 + 19035 + 12960 + 20700 + 17100 + 12600 + 7740 = 114660). Kokku deklareeriti 2007 a. juunikuu maksustatava käibena 2971248 krooni, käibemaksu 534892 krooni ning sisendkäibemaksu

400275 krooni. Seega, arvates deklareeritud sisendkäibemaksust, 400275 kroonist maha

valeandmetel tuginev käibemaks 114660 krooni, selgub, et tegelikult oli õigus deklareerida sisendkäibemaksu summas 285615 krooni (400275 – 114660 = 285615).

Eeltoodu alusel on kriminaalasjas kohtuliku uurimisega kindlaks tehtud järgmised rikkumised I. -i poolt : Z -Kriminaalasja kohtuliku uurimise põhjal on kohtu hinnangul kindlaks tehtud, et tööde tegemine OÜ

Asmakos poolt ei ole tõendamist leidnud. Kuivõrd OÜ I. poolt ettevõetud tööd on te Z htud, ei

saa välistada, et nende tegemiseks on kasutatud kindlaks tegemata, nn. musta tööjõudu, mille tegijaid varjatakse. Riigikohtu lahendi 3-3-1-160-11 kohaselt on asutud seisukohale, et kui äriühing

on teinud väljamakseid väidetavalt soetatud teenuse eest, sealhulgas ka ehitustööde eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada. Arvestada

tuleb, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks

füüsilistele isikutele, kes jätsid oma maksukohustused täitmata, kuna äriühingu raamatupidamises kajastatud kuludokumendil ei ole märgitud teenuse tegelik ostja. -Riigikohtu lahendist 3-3-1-40-03 järeldub, et juhul, kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks teenuse osutajaks pidada tundmatut kolmandat isikut ning ei saa

eeldada, et tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane. Kuna ka antud juhul on tehing OÜ

-ga

Asmakos osutunud fiktiivseks ning tegelik tehingu teine pool jäänud kindlaks tegemata ehk

osutunud tundmatuks kolmandaks isikuks, kelle puhul ei saa eeldada, et ta on

käibemaksukohustuslane, siis puudubki OÜ l I. antud juhul käibemaksu mahaarvamise õigus. Z -

–Kohus on antud kriminaalasja lahendamisel osundanud nn. „elulise usutavuse“ kriteeriumile.

Riigikohus lahendis 3-3-1-23-12 punktis 13 on osundatud, et süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist, kuivõrd süü vormi kohta esineb harva otseseid

1-10-90 42 kirjalikke tõendeid. -Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus teha tema poolt

valitud toiminguid ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb

kõrgem maksukoormus (Riigikohtu lahend 3 , kuivõrd ettevõtte tegevuse -3-1-23-09 p.12)

korraldamise õigus väiksema maksukoormuse nimel ei tähenda õigust fiktiivsete ning võltsitud

dokumentide alusel maksude tasumisest vabanemist. Samas kohus nõustub süüdistaja seisukohaga selles, et I. i käitumine on olnud pahauskne, kuna OÜ I. seadusliku esindajana ning Z- Z

teenuse ostjana oli t -l Asmakos puudus tegelik a teadlik, et väidetaval teenuse osutajal OÜ

majandustegevus ning tööjõud teenuse osutamiseks. Seega oli ta ka teadlik, et OÜ Asmakos

tegelikult teenust ei osutanud, vaid seda tegi tundmatu kolmas isik. Sellest tulenevalt olid OÜ Asmakos Arved võltsitud ning fiktiivsed. Samas kasutati aga neid enda maksukohustust vähendava dokumentidena.

-Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 kohaselt on maksudeklaratsiooni esitaja kohustatud

esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama. I. Z

ei ole eeltoodud nõuet täitnud, kuna ta õigeid andmeid. on teadlikult esitanud eba Lisaks sellele on

I. i poolt rikutud ka Käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, mille kohaselt Z-

maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu,

arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS § -s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu

KMS § s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § s 36 sätestatu kohaselt - - ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid.

-KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma

maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4, lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt ja toimingutelt

arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega

seotud § 4 lg 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, v.a.

maksuvaba käibena käsitletavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse

maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaksuks

maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise

või teenuse saamise korral arvestatakse sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Eeltoodust järeldub, et sisendkäibemaksu maha arvamiseks tuleb kindlaks teha, et kaup või teenus

on soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt. Samuti on vajalik, et soetatud kaup

või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab

KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kasvõi üks eeltoodud sätetest tulenev tingimus on täitmata, siis puudub

käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli

nimetatud perioodil käibemaksu määraks 18 %, KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kuivõrd OÜ I. poolt teenust (teise firma OÜ Asmakos poolt tööde tegemist) ei soetatud, siis Z

puudus OÜ l I. kui käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus Z - ning kokku

on alusetu sisendkäibemaksu suurendamisega riigile tasumata jäetud käibemaksu kogusummas 842441 krooni (104112 + 99000 + 102203 + 238500 + 75966 + 108000 + 114660 = 842441).

- . K. I. ning OÜ I. raamatupidaja T on OÜ Asmakose arved lugenud ettevõtlusega Z Z

seotuks. Seega ei ole ka deklareeritud väljamakseid OÜ le Asmakos OÜ I. poolt esitatud tulu Z - -

ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete

deklaratsioonides. Kuna OÜ Asmakos ei ole OÜ vetel näidatud teenuseid osutanud, ei -le I. ar Z

ole antud arved nõuetele vastavate algdokumentideks ning OÜ I. peab maksma tulumaksu Z ks

nende arvete alusel teostatud väljamaksetelt. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud kassa väljamineku orderite ja kassaraamatu alusel, et OÜ I. on fiktiivsete arvete alusel välja maksnud Z

2006 a. juunikuu eest 493122 krooni, 2006 a. juulikuu eest 189390 krooni, 2006 a. augustikuu eest

1-10-90 43 649000 krooni, 2006 a. oktoobrikuu eest 670000 krooni, 2006 a. detsembrikuu eest 1563500 krooni, 2007 a. veebruarikuu eest 244900 krooni, 2007 a. märtsikuu eest 253100 krooni ja 2007 a. juunikuu eest 751660 krooni kokku seega 4814672 krooni (493122 + 189390 + 649000 + 670000 + 1563500

+ 244900 + 253100 + 751660 = 4814672) imata. , mis on jäetud deklareer Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega

mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt loetakse ettevõtlusega mitte seotud kuludeks

väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. TuMS § 54 lg 2 ja 4 kohaselt on kõik residentidest

juriidilised isikud kohustatud k esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. uupäevaks

maksuhalduri piirkondlikult struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma maksmisele

kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 10. kuupäevaks. TuMS § 1 lg 3 ja 4 kohaselt oli 2006 a tulumaksu määraks 23/77 ja 2007 a. 22/78.

Seega oli kohustatud maksma tulumaksu eelnimetatud arvete OÜ I. residendist äriühinguna Z alusel tehtud väljamaksete eest. Kuivõrd I. OÜ I. juhatuse liikmena on esitanud maksuhaldurile valeandmeid ning Z Z jätnud deklareerimata fiktiivsete arvete alusel kajastatud väljamaksed kogusummas 4814672 krooni,

on arvestuslikult 2006 a. TuMS § 1 lg 3 ja 4 kohaselt jäetud tulumaksu tasumata järgmiselt –

juunikuus 493122 X 23/77 = 147296.18 krooni, 2006 a. juulikuus 189390 X 23/77 = 56571.04

krooni, 2006 a. augustikuus 649000 X 23/77 = 193857.14 krooni, 2006 a. oktoobrikuus 670000 X

23/77 = 200129.88 krooni, 2006 a. detsembrikuus 1563500 X 23/77 = 467019.48 krooni, 2007 a. veebruarikuus 244900 X 22/78 = 69074.36 krooni, 2007 a. märtsikuus 253100 X 22/78 = 71387.18 krooni ning 2007 a. juunikuus 751660 X 22/78 = 212006.67 krooni, mis on kogusummas 1417342

krooni (147296.18 + 56571.04 + 193857.14 + 200129.88 + 467019.48 + 69074.36 + 71387.18 + 212006.67 = 1417341.93 ümardatuna 1417342).

Kokkuvõttes on riigile jäänud laekumata 842441 krooni käibemaksu ning 1417342 krooni

tulumaksu, seega maksusummana kokku 2259783 krooni (842441 + 1417342 = 2259783) ehk 144426.39 eurot.

I. ile on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises KarS § 38 Z- 9 1

lg 1 järgi, mille

objektiivne koosseis näeb ette vastutuse maksuhaldurile valeandmete esitamises või muuhulgas

nende esitamata jätmises, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam.

I. -i tegevuses, kes oli juhatuse liikmeks, on kriminaalasja kohtuliku Z OÜ I.Z

uurimisega leidnud tõendamist, et tema, võttis vastu ettevõtte OÜ I. i Z- ( ) majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid ning esitas maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid nii käibe kui ka tuluja

sotsiaalmaksu

ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides.

Tema tegevuse tulemusena jäi riigile laekumata käibe

- ja tulumaksu kogusummas 2259783 krooni,

milline summa vastab suurele kahjusummale. Eesti Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 a. määruse nr.

273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2007 aastal kuupalga alammääraks 3600

krooni. Kuivõrd süüdlase poolt tekitatud kahjusumma ületas kahju tekitamise ajal kehtivat palga

alammäära ühes kuus enam kui sajakordselt (2259783 : 3600 = 627,72), siis oli riigile laekumata jäänud maksusumma puhul tegemist summaga, mis vastas suurele kahjule.

Eeltoodust tulenevalt vastab I. i käitumine KarS § 389 Z- 1

lg 1 ettenähtud kuriteo objektiivsele koosseisule. Kohus ei tuvastanud kohtuliku uurimisega tema puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. N.H le on esitatud süüdistus KarS § 389 - 1 ettenähtud kuriteole kaas aitamises KarS § 22

lg 3 järgi, kusjuures talle on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemisele kaasa aitamises nii I. -i Z

kui ka juriidilise isiku OÜ I. (uue ärinimega OÜ Pulkjan) suhtes. Kriminaalasja Z

1-10-90 44

kohtuliku arutamise käigus lõpetas kohus määrusega KrMS § 199 lg 1 p 4 ja § 274 24.04.2013 a.

alusel kriminaalasja menetluse seoses juriidilisest i

sikust süüdistatava tegevuse lõppemisega. Asja kohtulikul arutamisel prokurör N.H osas süüdistusest KarS § 22 lg 3 ja § 389 1 3, lg

juriidilise isiku osas loobunud ei ole. Riigikohtu lahendi 3-1-1-30-11 p 15.1 kohaselt ei ole

juriidilise isiku vastutus iseseisev, vaid see tuleneb füüsilise isiku vastutusest. Juriidiline isik, kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. See arusaam väljendub KarS §

14 lgtet. Tegemist on s 1, milles sätestatakse tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõ

omistamisnormiga, mille kohaselt tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme,

juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõi KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuri k

elemendid. Riigikohtu lahendi 3-1-1-7-04 p. 10 kohaselt saab juriidiline isik, kui õiguslik

abstraktsioon tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu. Seetõttu eeldab juriidilise isiku

karistusõiguslik vastutus süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud juriidilise isiku organi liikmete või juhtivtöötaja (füüsilised isikud) käitumises (KarS § 14 lg

1). Kui mõne deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist juriidilise isiku OÜ I. juhtivtöötaja Z

I. i kui füüsilise isiku vastutuse alused KarS § 2 lg 2 ettenähtud deliktistruktuuri Z- elementide kaudu. Seega esinevad vastutuse alused ka juriidilise isiku OÜ I. (uue nimetusega Z

OÜ Pulkjan) puhul. Kohtu poolt menetluse lõpetamine juriidilise isiku suhtes seoses tema

lõppemisega, ei välista N.H poolt nii füüsilise isikule, s.o. I. ile kui ka Z-

juriidilisele isikule OÜ-le I. maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele kaasa aitamist. Z

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et N.H tegevus oli suunatud I. i tegevuse kaudu OÜ I. maksukohustuse vähendamisele. Kohus luges tema poolt Z- Z

antud panuse süüteo toimepanemisel oluliseks, kuna tema poolt I. i juhendamisel Z- koostatud, allkirjastatud ja üleantud fiktiivsed arved nn. kuriteovahenditena osutasid olulist ainelist kaasabi sellele, et juriidilisest isikust OÜ I. vabaneks maks Z ukohustustest. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et süüdistatava N.H tegevus vastab KarS § 22

lg 3 ja § 3891

lg 1,3 ettenähtud kuriteo objektiivsetele tunnustele. Sarnaselt I. ile , ei Z-

tuvastanud kohus ka N.H puhul teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

S

ubjektiivsest küljest on I. i ja N.H käitumine käsitletav kuriteo Z-

toimepanemisena KarS § 16 lg 2 kohaselt tahtlikult ning kavatsetusega. I. ja N.H Z

dale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu seads id en teostamise, s.o. tahts ja id

soovis id koostada valeandmetega raamatupidamise dokumente näidates nendes teenuse osutaja ehk

töö tegijana isikuid OÜ

-st Asmakos, kes tegelikult antud teenust ei osutanud. Valeandmetega

dokumentide koostamise eesmärgiks oli OÜ l I. väidetavate teenuste eest tasutud summadest Z -

maha arvata käibemaksukohustusest sisendkäibemaksu. Samuti teads , antud tagajärg id nad, et see

nimetatud tegevuse tagajärjel saabub.

Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel nii I. kui ka N.H käitumises seisneb Z

järgmises valeandmete esitamisega deklaratsioonides (tegu) saavutas äriühingul - I. Z maksukohustusest vabanemise (tagajärg). N.H aga omapoolse tegevusega aitas olulisel määral kaasa nimetatud tagajärje saabumisele. Seega, lähtudes eeltoodust, on leidnud täielikku tõendamist I. i poolt kuriteo toimepanek Z- KarS § 3891 lg 1 ning N.H poolt KarS § 22 lg 3 ja § 389 1

lg 1,3 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate suhtes on tsiviilhagi esitatud kannatanu Eesti Vabariigi

poolt, mida esindab Maksu ja Tolliamet (MTA) Lääne maksuja tollikeskuse kaudu kogusummas

1-10-90 45 273743.11 eurot, millest põhivõlg käibemaksu osas moodustab 53841.79 eurot, põhivõlg tulumaksu

osas 90584.60 eurot, seadusjärgne intress käibemaksult 47663.45 eurot ja intress tulumaksult 81653.27 eurot.

Süüdistatavate kaitsjate hinnangul on põhjendamatu nii hagi esitamine, selle vastuvõtmine ja

menetlemine kohtu

poolt. Samuti ei ole hagi ka sisuliselt põhjendatud.

Süüdistatava N.H kaitsja hinnangul puuduvad kohtulikus menetluses osalenud hageja

esindajal volitused Eesti Vabariiki kohtus esindada. Antud seisukohta toetas ka I. -i Z kaitsja. Tsiviilhageja esindaja osalemine kriminaalasja kohtulikus menetluses tuleneb Maksuja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse juhataja Jaan Krinali volitusest, millega viimane on volitanud juriidilise

osakonna peajuristi Anu Toomemägi kohtus Maksuja Tolliametit esindama, kusjuures volituse

aluseks on MTA -P punkt 1. Kaitsjate hinnangul annab peadirektori 28.10.2009 a. käskkirja nr. 418

eelnimetatud käskkiri volitused üksnes piirkondlike maksu ja tollikeskuste juhatajatele esindada

Maksu ja Tolliametit halduskoh -s 4 volitatakse piirkondlike MTA tumenetluses, sama käskkirja p

juhatajaid ja juriidilise osakonna juhatajaid esindama maksuvõlgade sissenõudmisega seonduvates

kriminaal ja tsiviilasjades, kuid ei anna volitusi esindada riiki juriidilise osakonna peajuristile kriminaalmenetluses.

Lisaks sellele on I. -i kaitsja seisukohal, et kohus saa hagi menetleda, kuna hagi ei Z võeti

menetlusse kirjaliku määruseta. Tsiviilhageja

on käesoleva kriminaalasja menetluses juba korra

hagist loobunud, nüüd aga esita TsMS § 371 lg 1 p 4 s hagi kohtumenetluses uuesti, milline on kohaselt hagi menetlusse võtmise keeldumise aluseks, sest hagi menetlus on kohtueelses menetluses

määrusega lõpetatud ja TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt menetluse lõpetamise aluseks, kuna hageja

on

on hagist loobunud. Kuna tsiviilhagi menetlus on juba lõpetatud, siis ei saa hageja TsMS § 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

I. -i kaitsja hinnangul on hagi ka aegunud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-149-08 p. 11 ja 3-2- te Z

1-149-08 p. 11 kohaselt on

3 aastat ajast, mil TsÜS § 150 lg 1 järgi nõude aegumistähtaeg õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kaitsja leidis, et kuna I. -ile Z esitati kahtlustus 16.01.2008 a., siis oli kahjunõude suurus juba teada. Kuna aga käesolevas kriminaalasjas on hagi esitatud alles 02.02.2011 a., siis on kolme aastane hagi aegumistähtaeg juba möödunud.

Hageja poolt on tõendamata ja põhistamata nagu OÜ I.Z selline oluline asjaolu, tegelik varaline seisund väidetava maksunõude tekkimise ajal. Samuti on tõendamata, millise summa ulatuses oleks

maksukohustus maksumaksjalt sissenõutav ajal, mil m halduril oli pärast väidetava varjatud aksu

maksukohustuse teada saamist mõistlikult tegutsedes võimalik siduvalt kohustada maksumaksjat

oma maksuvõlga tasuma. Tõendatud ei ole OÜ I.Z varanduslik seis maksuotsuse teatavaks

tegemise järgselt ning milline oli siis võimalus maksuvõlga sisse nõuda. geks jääb see, Ebasel

kaitsjatele, k . Nende hinnangul on as pankroti väljakuulutamisega on peatatud ka intresside arvestus Maksuamet pahatahtliku maksumenetluse venitamisega põhjustanud intresside kuhjumise, mistõttu

tuleks intresse

oluliselt vähendada.

Kohus kaitsjat

e eeltoodud seisukohtadega ei nõustu.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel osales tsiviilhageja, Maksu ja Tolliameti esindajana Maksu ja Tolliameti juriidilise osakonna peajurist Anu Toomemägi. Käesolev kriminaalasi liigitub majandus

ning maksualaste süütegude hulka, milles on esitatud süüdistus maksuhaldurile valeandmete

esitamisega riigile maksude tasumata jätmises, millega on tekitatud riigile, s.o. Eesti Vabariigile varalist kahju. Maksuja Tolliameti õigus esindada kohtus kannatanut ehk Eesti Vabariiki tuleneb

Vabariigi Valitsuse seaduse § -st 441

lg 1, mille kohaselt on riigi seaduslik esindaja kohtus

kriminaalasjades kannatanuna ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi

esindamiseks kohtus anda üld se seaduse § 65 lg 1 kohaselt on - ja erivolitusi. Vabariigi Valitsu

valitsuse finantsja ressursipoliitika Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Samuti on

1-10-90 46 Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi maksuja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine.

Sama seaduse § 2 p 2 alusel kuulub Rahandusministeeriumi valitsemisalasse Maksuja Tolliamet. Rahandusministri 06.10.2008 a. määrusega kinnitatud Maksu ja Tolliameti põhimäärusega on riigi

finantshüvede kaitsmise ülesanded pandud Maksu ja Tolliametile, milline on maksualastes

süütegudes kohtus Käesolevas kriminaalasjas on seetõttu kannatanu kannatanu, s.o. riigi esindajaks. esindajaks Maksuja Tolliamet.

Maksu- -P alusel on Maksuja Tolliameti ja Tolliameti peadirektori 28.10.2009 a. käskkirja nr. 418

esindamiseks antud üldvolitused piirkondlike maksuja tollikeskuste juhatajatele ning juriidilise

osakonna juhatajale ja tema asetäitjale (I kd. t.l. 59). Antud käskkirja alusel on antud üldvolitus ka

Lääne maksu Üldvolitusest tuleneva õigusega on - ja tollikeskuse juhatajale Jaan Krinalile. J.Krinal

omakorda väljastanud volikirja ning volitanud Maksuja Tolliameti juriidilise osakonna peajuristi

Anu Toomemägi Maksu ja Tolliametit käesolevas kriminaalasjas tähtajatult

esindama (I kd. t.l. 57).

Kohtu hinnangul on maksuja tollikeskuse juhataja poolt antud volitus õiguspärane, kuna see on

välja antud käesoleva kriminaalasja suhtes (kriminaalasja nr. 07930000199, mis o antud li

kriminaalasja numbriks kohtueelses menetluses) ning tugineb Maksuja Tolliameti peadirektori

käskkirja punktile 4, mille kohaselt on piirkondlikel maksu ja tollikeskuste juhatajatel üldvolitus

esindada Maksuja Tolliametit seaduses sätestatud maksuhalduri pädevuse piires maksuvõlgade

sissenõudmisega seonduvates kriminaalja tsiviilasjades kohtus (I kd. t.l. 59). omamine Üldvolituse

ei tähenda seda, et piirkondlikud maksu ja tollikeskuse juhatajad peavad ilmtingimata isiklikult

esindama Maksuja Tolliametit, vaid annab neile edasivolitamise õigused. Üldvolitusest tulenevast õigusest lähtuvalt on maksu ja tollikeskuse juhataja omakorda volitanud Anu Toomemägi, kui antud

ameti juriidilise osakonna peajuristi kriminaalmenetluses osalema kannatanu esindajana sellises

kriminaalasjas

, mis seondub maksuvõlgade sissenõudmisega.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha hagi menetlusse võtmise osas. I. -i kaitsja hinnangul Z

oleks kohus tsiviilhagi menetlemiseks kriminaalasjas pidanud koostama selle kohta eraldi kirjaliku

määruse. Käesolev kriminaalasi saabus kohtusse 07.10.2010 a. (I kd. t.l. 3). Tsiviilhagi Maksu

- ja Tolliameti Lääne maksu ja tollikeskuse poolt on koostatud 02.02.2011 a. (I kd. t.l. 65). 02.02.2011

a. toimunud kohtuistungil esitas kannatanu esindaja tsiviilhagi ning taotles enda kaasamist

kannatanuna kriminaalasja menetlusse, millise taotluse kohus protokollilise määrusega ka rahuldas (I kd. t.l. 209). Eraldi kirjalikku määrust tsiviilhagi menetlusse võtmiseks kohus ei koostanud. Tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamist reguleerib käesoleval ajal KrMS § 2631, mille lõikes üks

sätestatu näeb ette koos süüdistusaktiga kohtusse saadetud tsiviilhagi menetlusse võtmise

otsustamise kirjaliku määrusega. Nimetatud säte kehtib alates 01.09.2011 a. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas esitati tsiviilhagi 02.02.2011 a., s.o. enne, kui hakkasid kehtima KrMS § 2631 nõuded tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamise kohta ning 02.02.2011 a. kehtinud KrMS regulatsioon ei

nõudnud tsiviilhagi menetlusse võtmise otsustamist kirjaliku määrusega, siis ei ole kaitsja

sellekohased etteheited põhjendatud. Samuti nägi enne 01.09.2011 a. kehtinud KrMS regulatsioon ette võimaluse hagi esitamiseks kuni kohtuvaidlusteni. Käesoleva kriminaalasja kohtueelses menetluses on kannatanu, Maksu ja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskus 19.12.2008 a. loobunud hagi esitamisest

TsMS § 429 lg 1 alusel OÜ I.Z

maksuvõla nõudes summas 2259782 krooni, kuna soovib sama maksunõude esitada maksumenetluses (VI kd. t.l. 6). Kaitsja hinnangul välistab hagist loobumine kohtueelses menetluses selle hilisema esitamise kohtumenetluses.

Menetluse lõpetamist hagi osas on reguleeritakse TsMS § 428 ja § 429 ning § 432 TsMS §

alusel.

428 lg 1 p 3 näeb ette kohtu poolt menetluse lõpetamise otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. kuni hagi kohta tehtud lahendi TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

jõustumiseni esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 432 kohaselt ei saa hageja siis, kui menetlus on lõpetatud

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja seme üle. Kui menetlus on vastu vaidluses sama hagie

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

1-10-90 47 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus nõustub tsiviilhageja seisukohaga, mille kohaselt on hagist loobumine toimunud väljaspool

kohtumenetlust, s.o. kohtueelses menetluses, milline ei olnud hagist loobumise hetkel veel lõpuni

viidud.

asja menetlust Seega ei ole hagist loobumist kohus määrusega vastu võtnud ega ka

lõpet Samuti ei ole hageja antud juhul pöördunud kohtusse hagiga sama kostja vastu, kuivõrd anud.

kohtueelses menetluses oli hagi esitatud OÜ I. , kohtulikus menetluses aga I. i ja Z Z- N.H vastu.

Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et hagi esitamine käesoleva kriminaalasja kohtulikus menetluses oli õiguspärane.

Hagi aegumist reguleerib TsÜS § 150, mille lg 1 kohaselt on kahju õigusevastasest tekitamisest

tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 150 lg 3 kohaselt aegub kahju

õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sõltumata TsÜS § 150 lg 1 ja 2 lõigetest sätestatust,

hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest

(selle kohta Riigikohtu lahend 3-1-1-106-12 p. 11). Eeltoodust järeldub, et kui kahju põhjustanud teost või sündmusest on möödas enam kui kümme aastat, on nõue igal juhul aegunud. Kui aga kahju põhjustanud teost või sündmusest on möödunud vähem kui kümme aastat, tuleb hinnata, kas ajast,

mil õigustatud isik kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama, on

möödunud üle kolme aasta.

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud tsiviilhaginõue kahju osas, mis on tekitatud ajavahemikus 2006 a. juunikuust kuni 2007 a. juulikuuni. Seega ei ole käesoleval ajal kahju põhjustanud teost või

sündmusest veel kümmet aastat möödunud. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, millal sai igal juhul õigustatud isik, s.o. hageja teada nii kahjust või kahju hüvitama kohustatud isikust või pidi sellest teda saama.

Käesoleva kriminaalasja menetluses on hagejaks ehk õigustatud isikuks Eesti Vabariik, mida esindab Maksuja Tolliamet.

Kohus leidis, et hagi aegumise tähtaja kulgemist ei saa mingil juhul lugeda alates kriminaalasja menetluse alustamise ei kahju tekitajad st, kuna siis ei ole kannatanu jaoks veel lõplikult tuvastatud ega ka talle tekitatud kahju lõplik suurus, milline tehakse kindlaks alles kriminaalmenetluse käigus. Samuti ei tähenda kahtlustuse esitamine veel seda, et kahju lõplik suurus ning selle tekitanud isik

või isikud on kindlaks tehtud. Kahju lõplik suurus tehti kindlaks kriminaalmenetluse

lõpuleviimisega, millal süüdistatavatel tekkis võimalus kri kuga tutvuda KrMS § minaalasja toimi

224 lg 2 alusel (Riigikohtu lahend 3-1-1-106-12 07.12.2012 a. p. 14). Sellest alates avanes kannatanul võimalus tutvuda kriminaalasja toimikuga, teha selle põhjal järeldusi talle nii kuriteoga

tekitatud kahju, kui selle tekitanud konkreetsete isikute osas, s.o. sai teada nii kahjust kui ka kahju

hüvitama kohustatud isikust Kuivõrd kriminaalasja menetlus viidi lõpule ning prokuröri poolt . edastati süüdistusakt kohtule 01.06.2010 a., hagi aga esitati 02.02.2011 a., siis ei olnud selleks ajaks

hagi aegumise kolme aastane

tähtaeg TsÜS § 150 lg 1 kohaselt mingil juhul möödunud.

Tsiviilhageja poolt esitatud haginõue 273743.11 eurot (4283149 krooni) koosneb neljast osast – käibemaks, tulumaks, intress käibemaksult ning intress tulumaksult.

Käibemaksu osas on esitatud tsiviilhaginõue summas 842441 krooni ehk 53841.79 eurot. Nõude

aluseks on käibemaksupettus, s.o. ettevõtlusest raha maksuvabalt väljaviimine, milleks kasutati

fiktiivseid arveid näidates nendel teenuseid, mida OÜ le I. väidetava Z - lt osutas teine

käibemaksukohustus OÜ Asmakos. Kriminaalasja kohtuliku uurimisega leidis lasest firma, tuvastamist, et tegelikult OÜ Asmakose poolt teenuse osutamist alltöövõtu tööde tegemise näol ei ole toimunud ning I. oli sellest teadlik. Selle Z st tulenevalt oli OÜ I. ja OÜ Asmakos Z

vahel sõlmitud tööettevõtu lepingute puhul tegemist näilike tehingutega. Riigikohtu lahendi 3-3-1-

46-11 p. 21 kohaselt -l I.

Z OÜ kui väidetava teenuse ostjal puudus seetõttu näiliku tehingu alusel

müüjale tasutud käibemaksu osas sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Koos käibemaksupettusega kaasnes antud juhul ka tulumaksupettus.

1-10-90 48

Intressi osas näeb Maksukorralduse seadus (MKS) § 119 lg 1 p 5 ette, et intressi arvestamine

peatub, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Käibemaksult on

esitatud intressinõue summas 745771 krooni ehk 47663.45 eurot, milline summa ei ületa hagi

põhivõlga ehk maksunõuet, mistõttu vastab intressinõue MKS § 119 lg 1 p 5 sätestatule.

Samuti ei ületa intressinõue maksunõuet ehk põhivõlga tulumaksu osas, mille puhul on intressinõudena arvestatud 1277596 krooni ehk 81653.27 eurot. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tõusetus küsimus selles, kas äriühing, ehk konkreetsel juhul OÜ I. ei olnud sellel perioodil, mille kohta on hagi esitatud, varatu. Kriminaalasja menetlusega on Z

kindlaks tehtud, et ajavahemikus 2006 a. juuni kuni 2007 a. juulikuu oli OÜ l I. küllaldaselt nii Z -

käibe Vastavalt OÜ Pulkjan (endise nimega OÜ I. ) SEB Eesti Ühispanga Z - kui ka registervara.

pangakonto väljavõttele (pangakonto nr. 10902003675009) laekus süüdistusega hõlmatud perioodil,

s.o. 01.06.2006 a. kuni 31.07.2007 a. äriühingu arveldusarvele kokku 22098651.63 krooni ehk 1412361.26 eurot. Kui äriühingu kontolt käib läbi nii palju sularaha, et sellest piisab kahjunõudeks,

siis loetakse juba see vara olemasoluks. Lisaks sellele (I omas osaühing registervarana kinnistuid

kd. t.l. 69 pöördel , raamatupidamislikus väärtuses 2007 a. lõpus ca 28000000 , I kd. t.l. 194-198)

krooni väärt Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kinnitas ka osaühingu raamatupidaja Tiia uses. I. , et äriühingu registervara väärtus oli 2007 a. lõpus tunduvalt suurem äriühingu kohustustest Z

(majandusaasta aruande kohaselt 28,9 miljoni krooni väärtuses). Eeltoodust järeldub, et sellel asjal,

kui esitati valeandmetega maksudeklaratsioone, ei olnud äriühing maksevõimetu. Riigikohtu lahendite 3-1-1-60-07 p. 45, 3-1-1-42-08 ja 3-1-1-61-08 kohaselt saab maksunõude ulatuses esitada tsiviilhagi kuriteo toimepannud füüsiliste isikute vastu, kui teo toimepanemise ajal oli juriidiline isik

maksevõimeline. Maksuhaldur oleks saanud maksuvõla õigeaegsel teadasaamisel maksuvõla sisse

nõuda, kuid 31.08.2008 a., kui koostati maksuotsus. Otsuse suhtes esitati vaie ning I. -i Z taotlusel täitmise menetlus peatati. Seoses sellega, et täiendavad tõendid jäeti esitamata, haldusakti

jõustumine venis. Varjatud nõude teadasaamise hetkel ei olnud äriühingul

aga enam vahendeid maksuotsusega nõutu tasumiseks ning toimus pankrotimenetlus.

Käesolevaks ajaks on äriühing OÜ Pulkjan (endise nimega OÜ I. ) likvideeritud Z ning

äriregistrist kustutatud, mistõttu kahju sissenõudmine äriühingult on muutunud võimatuks. Samas

oli ka varem, ajal kui hagi kohtusse esitati,

kahju sissenõudmine võimatu äriühingu pankroti tõttu (Pärnu Maakohtu poolt pankrot välja kuulutatud 17.09.2010 a. määrusega I kd. t.l.189-193). Kuna

käesoleval juhul esineb põhjuslik seos I. i kui juhatuse liikme poolt deklareerimise Z- kohustuse täitmata jätmise ja riigil tekkinud kahju vahel, siis vastutab ta kahju tekitamise eest.

VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju

tekitajaga ja ta vastutab samadel alustel kahju tekitajaga. Eeltoodust tulenevalt vastutavad I.Z

ja N.H tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude koosseisust: Tsiviilhaginõude sisaldab esmalt OÜ I. poolt valeandmetega esitatud Z

käibedeklaratsioone alates 2006 a. juunikuust kuni 2007 a. juulikuuni, kus sisendkäibemaksu arvestamise aluseks võeti OÜ Asmakos poolt reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid,

kus näidati alusetult suuremat sisendkäibemaksu – - 2006 a. juunikuu arved 09.06.2006 a. arve nr.

23 summas 155642 krooni, sellest käibemaksuna näidatud 23742 kr alusetult ooni.

-16.06.2006 a. arve nr. 25 summas 173814 krooni, sellest 26514 krooni. käibemaks -

22.06.2006 a. arve nr. 28 summas 163666 krooni, sellest käibemaks 24966 krooni. -

30.06.2006 a. arve nr. 29 summas 189390 krooni, sellest käibemaks 28890 krooni.

Kokku on seega 2006 a. juunikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 23742+26514+24966+28890=104112 krooni ehk 6653.97 eurot.

2006 a. augustikuu arved – 01.08.2006 a. arve nr. 35 summas 189744 krooni, sellest käibemaks 28944 krooni.

-11.08.2006 a. arve n

r. 36 summas 198240 krooni, sellest käibemaks 30240 krooni. -

18.08.2006 a. arve nr. 37 summas 123900 krooni, sellest käibemaks 18900 krooni. - 20916 krooni. 30.08.2006 a. arve nr. 38 summas 137116 krooni, sellest käibemaks

1-10-90 49

Kokku on seega 2006 a. augustikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 28944+30240+18900+20916=99000 krooni ehk 6327.25 eurot.

2006 a. oktoobrikuu arved – 02.10.2006 a. arve nr. 47 summas 20000.01 krooni, sellest käibemaks 30508.48 krooni.

-09.10.2006 a. arve nr. 49 summas

140000 krooni, sellest käibemaks 21355.93 krooni. -

16.10.2006 a. arve nr. 52 summas 170000 krooni, sellest käibemaks 25932.20 krooni. -

20.10.2006 a. arve nr. 54 summas 80000.01 krooni, sellest käibemaks 12203.39 krooni.

-26.10.2006 a. arve nr. 55 summas 80

000.01 krooni, sellest käibemaks 12203.39 krooni.

Kokku on seega 2006 a. oktoobrikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 30508.48+21355.93+25932.20+12203.39+12203.39=102203.39 krooni ehk 6531.99 eurot.

2006 a. detsembrikuu arved 04.12.2006 a. a – rve nr. 63 summas 247800 krooni, sellest käibemaks 37800 krooni. -

11.12.2006 a. arve nr. 64 summas 153400 krooni, sellest käibemaks 23400 krooni. -

14.12.2006 a. arve nr. 65 summas 200600 krooni, sellest käibemaks 30600 krooni.

-18.12.2006 a. arve nr. 66 su

mmas 708000 krooni, sellest käibemaks 108000 krooni. -

18.12.2006 a. arve nr. 67 summas 53100 krooni, sellest käibemaks 8100 krooni. -

22.12.2006 a. arve nr. 69 summas 200600 krooni, sellest käibemaks 30600 krooni.

Kokku on seega 2006 a. detsembrikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 37800+23400+30600+108000+8100+30600=238500 krooni ehk 15242.93 eurot.

2007 a. veebruarikuu arved – 19.02.2007 a. arve nr. 14/1 summas 121000 krooni, sellest käibemaks 18457.63 krooni.

-19.02.2007 a. arve nr. 14 summas

121000 krooni, sellest käibemaks 18457.63 krooni. -

23.02.2007 a. arve nr. 22/1 summas 132100 krooni, sellest käibemaks 20150.85 krooni.

-23.02.2007 a. arve nr.

22 summas 12300 krooni, sellest käibemaks 18900 krooni.

Kokku on seega 2007 a. veebruarikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 18457.63+18457.63+20150.85+18900=75966.11 krooni ehk 4855.12 eurot.

2007 a. märtsikuu arved – 02.03.2007 a. arve nr. 26 summas 53100 krooni, sellest käibemaks 8100

krooni.

-07.03.2007 a. arve nr. 28 summas 57820 k 8820 krooni. rooni, sellest käibemaks -

08.03.2007 a. arve nr. 29 summas 87320 krooni, sellest käibemaks 13320 krooni. -

09.03.2007 a. arve nr. 31 summas 59000 krooni, sellest käibemaks 9000 krooni. - bemaks 8100 krooni. 12.03.2007 a. arve nr. 32 summas 53100 krooni, sellest käi -

15.03.2007 a. arve nr. 34 summas 59000 krooni, sellest käibemaks 9000 krooni. -

19.03.2007 a. arve nr. 40 summas 53100 krooni, sellest käibemaks 8100 krooni. -

22.03.2007 a. arve nr. 44 summas 57820 krooni, sellest käibemaks 8820 krooni. -

26.03.2007 a. arve nr. 50 summas 64900 krooni, sellest käibemaks 9900 krooni. -

28.03.2007 a. arve nr. 53 summas 82600 krooni, sellest käibemaks 12600 krooni. -

31.03.2007 a. arve nr. 57 summas 80240 krooni, sellest käibemaks 12240 krooni.

Kokku on seega 2007 a. märtsikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu

8100+8820+13320+9000+8100+9000+8100+8820+9900+12600+12240=108000 krooni ehk 6902.46 eurot.

2007 a. juunikuu arved – 07.06.2007 a. arve nr. 62 summas 41300 krooni, sellest käibemaks 6300 krooni. -

11.06.2007 a. arve nr. 64/1 summas 119475 krooni, sellest käibemaks 18225 krooni. -

12.06.2007 a. arve nr. 64/2 summas 124785 krooni, sellest käibemaks 19035 krooni. -

13.06.2007 a. arve nr. 65 summas 84960 krooni, sellest käibemaks 12960 krooni.

-15.

06.2007 a. arve nr. 66 summas 135700 krooni, sellest käibemaks 20700 krooni. -

18.06.2007 a. arve nr. 67 summas 112100 krooni, sellest käibemaks 17100 krooni.

-20.06.2007 a. arve nr. 69 summas

82600 krooni, sellest käibemaks 12600 krooni.

-21.06.2007 a. arv

e nr. 70 summas 50740 krooni, sellest käibemaks 7740 krooni.

1-10-90 50

Kokku on seega 2007 a. juunikuus näidatud alusetult suuremat sisendkäibemaksu 6300+18225+19035+12960+20700+17100+12600+7740=114660 krooni ehk 7328.11 eurot.

Kokku on seega deklareeritud 2006 a. juuni, augusti, oktoobri ja detsembrikuu ning 2007 a.

veebruari, märtsi ja juunikuu osas alusetut sisendkäibemaksu

104112+99000+102203.39+238500+75966.11+108000+114660=842441.50 krooni ehk, milline on hageja poolt ümardatud täissummana 842441 kroonile ning milline summa on eurodesse arvestatuna 53841.79 eurot.

Seoses valeandmete esitamisega OÜ I. (praeguse nimega OÜ Pulkjan) poolt 2006 a. juuni, Z juuli, augusti, oktoobri ja detsembri ning 2007 a. veebruari, märtsi ja juunikuu tuluja sotsiaalmaksu

ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides, millistes on

jäetud arvestamata, deklareerimata ja tasumata tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt TuMS §

51 lg 2 p 3 tähenduses, on jäetud tulumaksu tasumata järgmisel – t -2006 a. juunikuu osas :

10.07.2006 a. juunikuu kohta esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis (edaspidi deklaratsioon) järgmiselt – väljamakse summa

on 493122 krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks moodustub 2006 a. kehtinud määras 23/77 493122 X 23 : 77 = 147296.18 krooni ehk 9413.94 eurot.

10.08.2006 a. juulikuu kohta esitatud deklaratsioonis on 189390 krooni. – väljamakstud summa Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 189390 X 23 : 77 = 56571.04 krooni ehk 3615.55 eurot.

-08.09.2006 a. augustikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 649000 krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 649000 X 23 : 77 = 193857.14 krooni ehk 12389.73 eurot.

-10.11.2006 a. oktoobrikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 670000 krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 670000 X 23 : 77 = 200129.87 krooni ehk 12790.63 eurot.

-10.01.2007 a. detsembrikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 1563500

kroo 467019.48 krooni ehk 29847.98 ni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 1563500 X 23 : 77 = eurot.

-12.03.2007 a. veebruarikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 244900

krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 2007 a. kehtinud määras 22/78 244900 X 22 : 78 = 69074.36 krooni ehk 4414.66 eurot.

-

09.04.2007 a. märtsikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 253100 krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 253100 X 22 : 78 = 71387.18 krooni ehk 4562.47 eurot.

-10.07.2007 a. juunikuu kohta esitatud deklaratsioonis – väljamakstud summa on 751660 krooni. Sellelt tasumata jäetud tulumaks on 751660 X 22 : 78 = 212006.67 krooni ehk 13549.70 eurot. Kokku on seega jäetud tasumata tulumaksu summas 147296.18+56571.04+193857.14+200129.87+ 467019.48+69074.36+71387.18+212006.67=1417341.92, hageja poolt ümardatuna 1417341 krooni ehk 90584.60 eurot.

Lisaks põhivõla väljamõistmisele on hageja tsiviilhagis taotlenud ka intressi väljamõistmist nii tasumata jäetud käibemaksu kui ka tulumaksu summadelt.

Riigikohtu lahendi 3-1-1-60-07 p. 49 kohaselt võib juhatuse liikme poolt äriühingu maksudeklaratsioonide esitamata jätmise või nendes valeandmete esitamisega riigile tekitatav kahju

lisaks maksunõude reaalväärtuse vähenemisele hõlmata ka maksuintressi, arvestatuna maksuvõla sellelt osalt, mis oleks olnud maksukohustuse tekkimise ajal äriühingult sissenõutav. Maksuintress

on käsitatav juhatuse liikmena tekitatud kahjuna üksnes juhul, kui maksumaksjalt ei ole võimalik seda sisse nõuda.

Sama lahend 115- i p. 50 kohaselt on MKS § 117 ette nähtud kindlas määras maksuintresside

tasumise kohustus, mis on kehtestatud ka riigile hilisema laekumise tõttu sellelt teenimata jäänud finantstulu hüvitamiseks. See ei ole iseseisev rahaline kohustus, vaid kindlas suuruses kahjuhüvitis (viivis).

MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega ettenähtud

tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi

1-10-90 51

toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 117 lg 1 kohaselt arvestatakse täiendavalt tasumisele kuuluvast maksusummalt intressi 0,06 % päevas.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega tegi kohus kindlaks, et I. OÜ I. (uue nimega Z Z OÜ Pulkjan) juhatuse liikmena esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid tekitades sellega riigile kahju, vähendades äriühingu poolt esitatud käibedeklaratsioonidega tasumisele kuuluva käibemaksu summat, samuti tekitas kahju tulumaksu tasumata jätmisega, millest tulenevalt esineb alus intressi

väljamõistmiseks MKS § 115 ja § 117 ettenähtud alustel

.

Intress kuulub väljaarvutamisele ning väljamõistmisele järgmiselt – käibemaksu osas järgmiselt:

2006 a. juunikuu osas oli deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.07.2006 a. Arvutuste kohaselt, millel

kohus on eelpool peatunud, on 2006 a. juunikuu osas alusetuks sisendkäibemaksu summaks

arvestatud 104112 krooni. Arvestatuna tähtaega päevast deklaratsiooni kohustusliku esitamise

järgmise kuu, s.o. augustikuu deklaratsiooni esitamise päevani, mis on 20.09.2006 a., saame 62

päeva. MKS § 117 lg 1 kohaselt päeva eest on , arvestatuna intressisummaks 0,06 %

intressisummaks 62.47 krooni päeva eest (0, st = 62.47). 62 päeva eest on 06 % 104112- intressisumma 62 X 62.47= 3873.14 krooni, ümardatuna täisarvuni 3873 krooni ehk 247.53 eurot.

-2006 a. augustikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtaeg 20.09.2006 a. Võla suuruseks ehk

alusetuks sisend

käibemaksu summaks oli 99000 krooni. Kokku on võla suurus 203112 krooni

(99000+104112=203112). S

ellest järgmise kuu, mille osas oli arvestatud alusetut sisendkäibemaksu,

2006 a. oktoobrikuu , deklaratsiooni esitamise päevani ehk 20.11.2006 a. on 61 päeva.

Intressisummaks on seega 203112- =121.87). 121.87 krooni päevas (0,06 % 61 päeva eest on st intressisumma 61 X 121.87 = 7434.07 krooni, ümardatuna täisarvuni 7434 krooni ehk 475.12 eurot.

-2006 a. oktoobrikuu osas

– deklaratsiooni esitamise tähtajaks o 20.11.2006 a.. Võla suuruseks ehk li alusetuks sisendkäibemaksu summaks oli 102203 krooni. Kokku on võla suuruseks 305315 krooni

(203112+102203=305315). Sellest järgmise kuu, mille osas oli arvestatud alusetut sisendkäibemaksu, 2006 a. detsembrikuu deklaratsiooni esitamise päevani ehk 22.01.2007 a. on 63

päeva. Intressisummaks on seega 183.19 krooni päevas (0,06 % 305313 st = 183.19). 63 päeva eest - on intressisumma 63 X 183.19 = 11540.97 krooni, ümardatuna 11541 krooni ehk 737.60 eurot.

-2006 a. detsembrikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 22.01.2007 a. Võla suuruseks ehk alusetuks sisendkäibemaksu summaks oli 238500 krooni. Kokku on võla suurus 543815 krooni

(238500+305315=543815). Sellest järgmise kuu, mille osas oli arvestatud alusetut sisendkäibemaksu, 2007 a. veebruarikuu deklaratsiooni esitamise päevani ehk 20.03.2007 a. on 57 päeva. Intressisummaks on seega 326.29 krooni päevas (0,06 % 543815-st = 326.289 ehk 326.29).

57 päeva eest on intressisumma 57 X krooni, ümardatuna 1 326.89 = 18598.47 8598 krooni ehk 1188.63 eurot.

-2007 a. veebruarikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 20.03.2007 a. Võla suuruseks ehk

alusetuks sisendkäibemaksu summaks oli 75966 krooni. Kokku oli võla suurus 619781 krooni (75966+543815=619781). , Sellest järgmise kuu, mille osas oli arvestatud alusetut sisendkäibemaksu 2007 a. märtsikuu deklaratsiooni esitamise päevani ehk 20.04.2007 a. on 31 päeva. Intressisummaks

on seega 371.87 krooni päevas (0,06 % 619781 st = 371.8686 ehk 371.87). 31 päeva eest on -

intres

sisumma 31 X 371.87 = 11527.97 krooni, ümardatuna 11528 krooni ehk 736.77 eurot.

-

2007 a. märtsikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 20.04.2007 a. Võla suuruseks ehk

alusetuks sisendkäibemaksu summaks oli 108000 krooni. Kokku oli võla suurus 7

27781 krooni

(108000+619781=727781). Sellest järgmise kuu, mille osas oli arvestatud alusetut sisendkäibemaksu, 2007 a. juunikuu deklaratsiooni esitamise päevani ehk 20.07.2007 a. on 91

päeva. Intressisummaks on seega 436.67 krooni päevas (0,006 % . 91 päeva 727781-st = 436.67)

eest on intressisumma 91 X 436.67 = 39736.97 krooni, ümardatuna 39737 krooni ehk 2539.66 eurot.

-2007 a. juunikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 20.07.2007 a. Võla suuruseks ehk

alusetuks sisendkäibemaksu summaks oli 114660 krooni. Kokku oli võla suurus 842441 krooni

(114660+727781=842441). Sellest hagi kohtusse esitamiseni 02.02.2011 a. on 1292 päeva.

1-10-90 52

Intressisummaks on seega 505.46 krooni päevas (0,006 % 842441 st = 505.46). 1292 päeva eest on -

intressisumma 1292 X 505.

46 = 653060.26 krooni, ümardatuna 653060 krooni ehk 41738.14 eurot. Kokku on intressisummaks käibemaksult seega 3873 + 7434 + 11541 + 18598 + 11528 + 39737 + 653060 = 745771 krooni ehk 47663.45 eurot. Tulumaksu osas on intress arvutatud järgmiselt: 2006 a. juunikuu osas oli tulumaksudeklaratsiooni esitamise tähtajaks 10.07.2006 a. Võla suuruseks tulumaksu osas 147296 krooni. Sellest arvestades

tähtaega deklaratsiooni kohustusliku esitamise päevast järgmise võlgnevuse kuu, s.o. juulikuu

deklaratsiooni esitam Intressisummaks on seega ise päevani, mis on 10.08.2006 a., on 31 päeva.

88.38 krooni päevas (0,006 % 147296 st = 88.38). 31 päeva eest on intressisumma 31 X 88.38 = - 2739.78 krooni, ümardatuna 2740 krooni ehk 175.12 eurot.

-2006 a. juulikuu osas deklar – atsiooni esitamise tähtajaks oli 10.08.2006 a. Võla suuruseks tulumaksu osas oli 56571 krooni. Kokku oli võla suurus 203867 krooni (147296+56571=203867).

Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. augustikuu deklaratsiooni esitamise päevani, mis on 11.09.2006 a., on 32 päeva. Intressisummaks on seega 122.32 krooni päevas (0,006 % 203867-st = 122.32). 32 päeva eest on intressisumma 32 X 122.32 = 3914.25 krooni, ümardatuna 3914 krooni ehk 250.15 eurot.

-2006 a. augustikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 11.09.2006 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 193857 krooni. Kokku oli võla suurus 397724 krooni

(203867+193857=397724). Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. 2006 a. oktoobrikuu

deklaratsiooni esitamise päevani, mis on 10.11.2006 a., on 60 päeva. Intressisummaks on seega

238.63 krooni päevas (0,006 % 397724 st = 238.63). 60 päeva eest on intressisumma 60 X 238.63 = - 14317.80 krooni, ümardatuna 14318 krooni ehk 915.09 eurot.

-2006 a. oktoobrikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 10.11.2006 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 200130 krooni. Kokku oli võla suurus 597854 krooni

(200130+397724=597854). Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. 2006 a. detsembrikuu

deklaratsiooni esitamise päevani, mis on 11.01.2007 a., on 61 päeva. Intressisummaks on seega

358.71 krooni päevas (0,006 % 597854 st = 358.71). 61 päeva eest on intressisumma 61 X 358.71 = - 21881.31 krooni, ümardatuna 21881 krooni ehk 1398.45 eurot.

-2006 a. detsembrikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 10.01.2007 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 467019 krooni. Kokku oli võla suurus 1064873 krooni

(467019+597854=1064873). Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. 2007 a. veebruarikuu

deklaratsiooni esitamise päevani, mis on 12.03.2007 a., on 61 päeva. Intressisummaks on seega

6 - 38.92 krooni päevas (0,006 % 1064873 st = 638.92). 61 päeva eest on intressisumma 61 X 638.92 = 38974.12 krooni, ümardatuna 38974 krooni ehk 24909.89 eurot.

-2007 a. veebruarikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtajaks oli 12.03.2007 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 69074 krooni. Kokku oli võla suurus 1133947 krooni (69074+1064873=1133947). Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. 2007 a. märtsikuu deklaratsiooni

esitamise päevani, mis on 10.04.2007 a., on 29 päeva. Intressisummaks on seega 680.37 krooni

päevas (0,006 % 1133947 st = 680.37). 29 päeva eest on intressisumma 29 X 680.37 = 19730.73 - krooni, ümardatuna 19731 krooni ehk 1261.04 eurot.

-

2007 a. märtsikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 10.04.2007 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 71387 krooni. Kokku oli võla suurus 1205334 krooni (71387+1133947=1205334). Sellest järgmise võlgnevuse kuu, s.o. 2007 a. juunikuu deklaratsiooni

esitamise päevani, mis on 10.07.2007 a., on 91 päeva. Intressisummaks on seega 723.20 krooni

päevas (0,006 % 12 st = 723.20). 91 päeva eest on intressisumma 91 X 723.20 = 68811.20 05334- krooni, ümardatuna 68811 krooni ehk 4397.82 eurot.

-2007 a. juunikuu osas – deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 10.07.2007 a. Võla suuruseks

tulumaksu osas oli 212007 krooni. Kokku 1417341 krooni oli võla suurus

(212007+1205334=1417341). Sellest hagi kohtusse esitamiseni 02.02.2011 a., on 1302 päeva.

Intressisummaks on seega 850.40 krooni päevas (0,06 % 1417341 st = 850.40). 1302 päeva eest on -

1-10-90 53

intressisumma 1302 X 850.40 = 1107226.78

, ümardatuna 1107227 krooni ehk 70764.70 eurot.

Kokku on intressisummaks tulumaksult seega 2740 + 3914 + 14318 + 21881 + 38974 + 19731 + 68811 + 1107227 = 1277596 krooni ehk 81653.27 eurot.

Eeltoodust tulenevalt, asus kohus seisukohale, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele kogusummas

273743.11 eurot (põhivõlg käibemaksu osas on 53841.79 + põhivõlg tulumaksu osas 90584.60 + intress käibemaksult 47663.45 + intress tulumaksult 81653.27 = 273743.11 eurot).

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega tegi kohus kindlaks, et I. ja N.H on Z

süüdi tahtliku maksualase kuriteo toimepanemises, mille tulemusena jäi riigile laekumata

märkimisväärses summas käibe ning tulumaksu. Kuriteo toimepanemise motiiviks I. -i Z

poolt luges kohus soovi vähendada ettenähtust vähemas määras maksude maksmisega endale

kuuluva osaühingu kulutusi kaassüüdistatava , kasutades selleks juba varasemast ajast hea tuttava,

N.H abi, millega viimane ka nõustus süüdistatavate süü . Kohtu hinnangul suurendab suurust asjaolu, et nende tegevuse tagajärjel tekitati maksude laekumata jätmisega märkimisväärselt

suur varaline kahju, samas aga vähendab nende süüd eelnimetatud kuriteo toimepanemise motiiv. Lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et tellitud suuremahulised tööd, mida OÜ I. ette Z

võttis, on tähtaegselt ning kvaliteetselt tehtud ning ka üle antud. Käesolevaks ajaks on kuriteo

toimepanemisest möödunud juba enam kui 6 aastat, mille jooksul OÜ I. (uue ärinimega OÜ Z

Pulkjan)

on vahepeal pankrotistunud ning tänaseks juba ka tegevuse lõpetanud.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja kohtuliku uurimisega I. i ja N.H puhul Z-

KarS

st raskendavaid § 57 ettenähtud karistust kergendavaid ega KarS § 58 ettenähtud karistu

asjaolusid. Kumbki süüdistatav kriminaalasja kohtulikul uurimisel süüteo toimepanemist ei

tunnistanud.

Mõlemad süüdistatavad on varem nii kriminaal kui ka väärteokorras karistamata. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et süüdistatavatele ei ole võimalik kohaldada KarS § 3891 sanktsiooniga ettenähtud kergemat, rahalist karistust. Kohtu hinnangul on mõlema süüdistatava panus kuriteo toimepanemisel olnud võrdne, vaatamata sellele, et I. i puhul oli tegemist Z- kuriteo vahetu täideviijaga, N.H puhul aga kaasaaitajaga KarS § 22 lg 3 tunnustel, sest

ilma

N.H osaluseta, ei oleks kuriteo toimepanemist toimunud ega kahjulikku tagajärge

maksude laekumata jäämise näol saabunud. Kohus leidis, et mõlemale süüdistatav

ale tuleb kohaldada lühemaajalist vangistust, kuid seda KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aastase katseaja

kohaldamisega. Kohtu hinnangul tagab antud karistus süüdistatavate hoidumise edaspidiste

kuritegude toimepanemisest, samuti kaitseb antud karistus õiguskorra huve, kuna karistusega antakse teada, et taoline tegevus on taunitav ning karistatav. Kriminaalasja juurde liidetud asitõendite osas asus kohus järgmisele seisukohale – CD plaat (reg. nr.

11.2-1/07/61-5) I. -i kasutuses oleva mobiiltelefoni abonentnumbri X edastatud teabega, Z

N.H elukohast 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus äravõetud A4 formaadis X X

paberileht koos kirjalike märkmetega, N.H sõiduautost X, riiklik reg. nr. X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, N.H kontorist X X 15.01.2008

a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, arvuti kõvakettast tehtud koopia ning sellest vaatluse käigus leitud fail OÜ Asmakos arve blanketist ning I. i elukohast Z- X, X X

X 15.01.2008 a. toimunud läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid, millised kõik asuvad

kriminaalasjas,

jätta kriminaalasja juurde.

N.H elukohast 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud X X Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kliendikaart OÜ Asmakos arvelduskonto numbritega, Peeter

1-10-90 54

N.H lt asuvast kontorist 15.01.2008 a. läbiviidud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud - X, RiiX

OÜ Asmakos pitsat ning I. i elukohast läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud Z- X X, X X

märkmepaberite plokk kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele, kuna eeltoodud esemed ei oma enam varalist ega praktilist väärtust.

Menetluskuludest kuuluvad KrMS § 180 lg 1 alusel süüdistatavatelt riigi tuludesse välja

mõistmisele järgmised menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud N.H-lt

menetluskuluna kaitsjatasu kogusummas 4087.82 eurot vandeadvokaat Raul riigi õigusabi korras

Obergi kriminaalasja menetluses osalemise eest, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel ettenähtud

menetluskuluna I. -ilt 6 Z 2.43 eurot ning N.H lt 0.44 eurot nende kaitsjatele -

kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulude eest ning KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel ettenähtud menetluskuluna I. ilt ja N.H lt solidaarselt tunnistajatele hüvitatud Z- - kulud seoses nende kohtuistungil osalemisega 33.96 eurot AX AX ja 41.90 eurot A H. kohtuistungil osalemise eest. KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb süüdimõistetutelt I. ilt ja N.H lt välja mõista Z- - riigi tuludesse 480 eurot sundraha seoses nende poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2014.a otsuse resolutsioon:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 28. augusti 2013 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-10-90 I. -i Z süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi muutmata.

2. I. i apellatsioon jätta rahuldamata. Z-

3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista I. ilt Z- Eesti Vabariigi kasuks 655,20 eurot (

kuussada viiskümmend viis eurot ja kakskümmend senti, koos käibemaksuga) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS

Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE 701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik)

Riigikohtu 16.10.2014.a otsuse resolutsioon:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. a otsus osas, millega mõisteti I. ilt Z- veebruari 2014.

Eesti Vabariigi kasuks välja 655 eurot 20 senti määratud kaitsjale makstud tasu katteks, ja jätta see menetluskulu riigi kanda.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus sisuliselt muutmata, muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

1-10-90 55

3. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

4. Määrata OÜ le Advokaadibüroo LEX 1 I. ile Z- - kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 561 (viissada kuuskümmend üks) eurot 60 senti (sh käibemaks 93 eurot 60 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 16.10.2014.a.