Legislator Case Law & Legislation
1-13-8621/5 AI generated

1-13-8621/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-13-8621/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 1-13-8621

Legislator headnote

AI generated

1-13-8621/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1 1-13-8621

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 1-13-8621

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoobril 2013. a, Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Ets Prokurör Alar Häidberg Kriminaalasja number 1-13-8621 (13260100429 ) Kriminaalasi

O. süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi F kokkuleppemenetluses

Süüdistatav O. F

isikukood: XXX, elukoht: XXXX

Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 6-l korral, kehtivaid karistusi 4: viimane

27.01.2011 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 5-kuulise vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga; väärtegude eest karistatud 1-l korral

Kaitsja

vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5

Süüdi tunnistada O. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud F vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O. ei F

pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

2

katseajal nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel arvatakse katseaja algust kohtulahendi kuulutamisest alates 15.10.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta asitõendiks olev jalgratas omaniku V.M. valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista O. -ilt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot F riigituludesse menetluskulude katteks.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber 2800049874.

Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-13-8621 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtaegadel menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 482 (nelisada kaheksakümmend kaks) eurot ja 88 senti riigi kanda. Otsuse koopia saata kaitsjale, vandeadvokaat Marina Valgele, kes ei võtnud osa kohtuistungil asja arutamisest. Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud

menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

3

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule.

Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatavad süüdi mõistab

O. -ist süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, võttis F 29.01.2013 ajavahemikul kell 17:00 kuni 18:30 ebaseadusliku omastamise eesmärgil Tartus, XXX

maja tagant ära V.M. kuuluva jalgratta Champion (raami number BT05670704) väärtusega 200 (kakssada) eurot.

Sellega pani O. toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omasta- F

mise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör O. -ile F kohtus karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui O. F ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi.

Kriminaalasjas on asitõenditeks jalgratas Kannatanu V.M. on oma jalgratta kätte saanud. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb jätta asitõendiks olev jalgratas omaniku valdusse ja vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel.

4 Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsjale makstud kohtueelses menetluses advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku 48.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on 2,88 eurot. Menetluskulude summa on 530,88 eurot.

O. on invaliidsuspensionär, töövõimekaotusega 80 %. Tema elatusallikaks on F

invaliidsuspension. Selklest tuleneva majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude tasumine talle ilmselt ülejõu. Arvestades eeltoodut ja resotsialiseerumisvõimalusi, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid riigi kanda. Riigi kanda jääb sundraha ja postikulud. KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskuludest ülejäänud osa süüdimõistetu. Süüdistataval ei ole majandusliku olukorra tõttu võimalik ka tema kanda jäävaid menetluskulusid

kohe KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul täies ulatuses tasuda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi.

Ene Muts kohtunik