3-13-867/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-13-867

Haldusasi

A.K. kaebus AS Ühisteenused 16.02.2013 viivistasu otsuse

nr 0066010751 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: A.K.

Esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe

Vastustaja: AS Ühisteenused

Esindaja: vandeadvokaat Paavo Paal

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus kaebajale ja vastustajatele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse

avalikult teatavakstegemisest ehk hiljemalt 13. novembril

2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist

kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.02.2013 kell 2:41 koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet mootorsõidukile Saab

registreerimismärgiga xxxxxx, mis asus Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 8 trahviteade nr

058060 (tl 14).

16.02.2013 kell 10:24 koostati Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 6 ees mootorsõidukile Saab

registreerimismärgiga xxxxxx viivistasu otsus (VTO) nr 0066010751 (tl 17).

22.02.2013 esitas A.K. VTO-le nr 0066010751 vaide (tl 18-20). Tallinna Transpordiamet

jättis A.K. vaide oma 25.03.2013 käskkirjaga nr 78185 rahuldamata (tl 21-26).

2. 22.04.2013 esitas A.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse AS Ühisteenused 16.02.2013 VTO

nr 0066010751 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palub peatada VTO nr 0066010751 täitmise.

3. 24.04.2013 määrusega võttis kohus A.K. kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks AS

Ühisteenused ning viis läbi eelmenetluse. Kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse jättis

kohus rahuldamata. 03.07.2013 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku

menetluse ning määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning

kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada AS Ühisteenused 16.02.2013 viivistasu otsuse nr 0066010751.

4.1. Kaebaja selgitab, et 15.02.2013 asus mootorsõiduki registreerimismärgiga xxxxxx (tl 12)

Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 6 ja 8 ees. Sõiduk oli sõidutee ääre suhtes mitte rööbiti vaid

nurgi, see nähtub parkimisjärelevalve ametisiku poolt tehtud fotodest (tl 13).

15.02.2013 kell 2:41 on koostatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt sõidukile

trahviteade nr 058060 (tl 14) ja jäetud kojamehe vahele ka üks eksemplar sellest. Trahviteate

ametlik eksemplar edastati sõiduki vastutavale kasutajale postiga (tl 16).

Antud sõiduk asus nimetatud asukohas jätkuvalt ka 16.02.2013. Samal kuupäeval kell 10:24

koostati antud aadressil nimetatud sõidukile vaidlusalune viivistasu otsus nr 0066010751 (tl

17).

4.2. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune viivistasu otsus on haldusaktina koostatud

õigusvastaselt ja kuulub seetõttu tühistamisele. Kaebaja selgitab, et antud juhul asus

kõnealune sõiduk kohalikule omavalitsusele kuuluval alal, kus on kehtestatud tasuline

parkimisala. Samas sõiduki asendist tulenevalt ei olnud parkimisjärelevalve ametiisikul aga

õigust viivistasu otsust määrata. Asula sõiduteel sõiduki parkimise viisi sätestab

liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3. Seega peab üldreegli järgi asulas sõiduk olema sõidutee suhtes

pargitud paralleelselt mõlema telje suhtes vähemalt 0,2 m sõiduteeäärest.

LS § 20 lg 4 p 1 kohaselt tohib asulas antud sõidukit parkida ka sõiduteel selle ääre suhtes

teatava nurga all kohas, kus seda lubab liikluskorraldusvahend või on olemas sõiduteelaiend.

Viivistasu otsuse määramisel tehtud fotodest nähtub, et sõiduk oli pargitud nurgi. Antud juhul

ei asunud kõnealune sõiduk liikluskorraldusvahendiga sõidukite nurgi parkimiseks ettenähtud

alal. Samuti ei asu antud tänaval (Vana-Viru tn) ka sõiduteelaiendit – seda on näha ka

viivistasu otsuse koostamisel parkimisjärelevalve ametiisiku poolt tehtud fotodelt. Seega

kõnealusel aadressil ja kohas tuleb sõiduk parkida paralleelselt sõidutee äärega, milliselt

sõiduk antud juhul pargitud ei olnud.

Kuna LS sätestab viisi ja eeldused, kuidas parkimine nurgi sõiduteel on lubatud, siis ilma

vastavate eeldusteta ei ole sõiduki parkimine nurgi LS järgi lubatud. LS-is sätestatud viisi

vastaselt parkimine ei ole lubatud ehk on keelatud. Seega oli nimetatud sõiduk pargitud viisil,

mis ei vasta LS-le, mis ühtlasi tähendab, et sellisel viisil on parkimine on LS järgi keelatud –

seetõttu puudus järelevalvet teostaval ametiisikul pädevus määrata vaidlusalune viivistasu

otsus.

4.3. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et sõidukile oli enne vaidlusaluse viivistasu otsuse

määramist koostatud eelmise kuupäeva seisuga hoiatustrahv, just parkimisnõuete (viisi)

rikkumisega seonduvalt. Kaebaja märgib, et väärteoga seonduvalt pole määrav see, kas sõiduk

oli pargitud avalikul tasulisel alal või kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab, vaid

antud juhul just parkimise viis – sõiduk oli pargitud viisil, millisel see antud kohas seaduse

kohaselt on keelatud. Üldise liikluskorralduse kohaselt tuli parkida paralleelselt, mis sisuliselt

tähendabki, et sõiduki muul viisil sinna parkimise liikluskorraldusvahend keelab.

4.4. Riigikohus on 16.03.2005 kohtulahendis 3-3-1-8-05 on sedastanud, et parkimistasu või

nö viivistasu parkimise eest ei tohi tasulisel parkimisala võtta ka parkimise eest selleks

keelatud kohas. Antud lahendi p-s 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Kohalik

omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle eest raha seal, kus parkimine on

Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud. Keegi ei saa parkimistasu

maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei saa parkimistasu

maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu.”

Antud juhul tuleb erinevalt vastustaja vaide rahuldamata jätmise otsuses märgitud

grammatilisele tõlgendamisele lähtuda teleoloogilisest tõlgendamisest – Riigikohtu sedastatud

seisukohtade eesmärgist. Analoogia kohaldamisest tulenevalt on põhirõhk sellel, et keegi ei

saa omandada tasu ees õigust rikkuda parkides liiklusseadust (endisi liikluseeskirju) või

liikluskorraldusvahendiga määratud liikluskorda – näiteks parkida sõiduk tänaval keset

sõiduteed (ka tasulisel parkimise alal, kus sõidutee äärde parkimine on lubatud).

Kokkuvõtvalt on Riigikohus nentinud, et valeparkimise korral on ettenähtud vastav

süüteomenetluslik tagajärg ning parkimistasu maksmata jätmisel puudub õiguslik alus

viivistasu otsuse määramiseks. Seega antud juhul oli tegemist väärteoga kui muu rikkumisega,

mis prevaleerib õiguslikult tasulise parkimiskorra institutsiooni üle.

4.5. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et antud juhul on vastustaja rikkunud tema subjektiivseid

õigusi seeläbi, et kaebajale on määratud viivistasu otsus, ilma et vastustajal oleks selleks

esinenud õiguslik alus.

4.6. Täpsustatud kaebuses märkis kaebuse esitaja, et antud juhul on haldusasjas esitatud

tõendite pinnalt tuvastatav, et kõnealune kaebaja mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxxxx

asus Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 6 / 8 ees vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamise ajal

parkimiskeelu alas.

Selle tõendamiseks edastab kaebaja kohtule esialgse kaebuse lisast 3 (15.02.2013 hoiatustrahv

nr 058060) adekvaatsema ärakirja (tl 62). Sellelt nähtub, et mootorsõiduk asus liiklusmärgi

384 (parkimiskeelu ala) mõjupiirkonnas (vt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.

veebruari 2011. a määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded

fooridele” lisa 3). Hoiatustrahvist nähtub, et rikkumine on kvalifitseeritud LS § 21 lg 4 p 2

rikkumisena, mille kohaselt parkida ei tohi kohas, kus liikluskorraldusvahend seda keelab.

Kaebajale määrati hoiatustrahv juhindudes LS § 241 lg-st 1, mille kohaselt sõiduki parkimise

eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi

rikkudes – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

Eelnevast johtuvalt tuleb järeldada, et kaebaja mootorsõiduk asus kohas, kus parkimine oli

keelatud ehk ei olnud lubatud. Antud kohtuvaidluse raames parkimisväärteo rikkumise

ümberkvalifitseerimiseks puudub õiguslik alus – see oleks lubamatu ja vastuolus hea

haldustavaga. Parkimiskorra rikkumisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse enda poolt

kirjalikus hoiatamismenetluses fikseeritud haldusaktist – so 5.02.2013 hoiatustrahv nr

058060.

4.7. Kaebaja leiab, et vastustaja seisukoht, et kaebuses toodud seisukohtade aktsepteerimine

tooks kaasa parkimiskorralduses segaduse, kuivõrd parkimisjärelevalvet teostav isik peaks

ühtlasi ka hindama, kas sõiduki parkimisel on järgitud liikluskorralduse nõudeid, ei ole

tõsiseltvõetav ning on otsitud.

4.8. Antud juhul ei ole tegemist keeruka õigusvaidluse ega vastustaja igapäevase põhitegevuse

raamidest väljuva vaidlusega. Seega pole põhjendatud vastustaja lepingulise esindaja

menetluskulude hüvitamine ega kandmine kaebaja poolt.

4.9. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kaebaja poolt kantud menetluskulud, millest

moodustavad õigusabikulud 2088 eurot ning 30 eurot riigilõivud so kokku 2118,00 eurot.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

5. Vastustaja AS Ühisteenused leiab, et määratud viivistasu otsus on seaduslik ning kaebuses

toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Seetõttu tuleb kaebus rahuldamata jätta.

5.1. Käesolevas asjas on tõendatud, et esinesid viivistasu määramise aluseks olevad asjaolud

– mootorsõiduk SAAB registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud Tallinna linna avalikul

tasulisel parkimisalal aadressil Vana – Viru tänav 6 juures ning tema eest ei olnud tasutud

parkimistasu.

5.2. Käesolevas asjas on kaebaja viidanud asjaolule, et nimetatud mootorsõiduk oli pargitud

parkimiskorra nõudeid eirates ja et selles osas on määratud hoiatustrahv. Vastustaja ei nõustu

siinkohal kaebaja seisukohaga, justkui tingiksid need asjaolud viivistasu otsuse tühistamise.

5.3. Parkimiskorra nõuete eiramine ei välista viivistasu määramist.

Üksnes asjaolu, et sõiduk on pargitud avalikul tasulisel parkimisalal parkimiskorra nõudeid

eirates ja sellega on toime pandud väärtegu, ei välista viivistasu määramist.

Käesolevas asjas on tõendatud ja poolte vahel puudub ka vaidlus küsimuses, et mootorsõiduk

SAAB registreerimismärgiga xxxxxx oli pargitud avalikul tasulisel parkimisalal ja tema eest

ei olnud tasutud parkimistasu. Sellest tulenevalt esinevad „Liiklusseaduses“ sätestatud alused

viivistasu määramiseks.

LS § 187 lõike 1 kohaselt on viivistasu kohalik maks, mida tuleb tasuda kohaliku

omavalitsusüksuse volikogu poolt määratud alal (tasulise parkimise ala) sõiduki või selle

haagise parkimise eest. LS § 188 lõikes 1 on sätestatud alused, millal kuulub määramisele

parkimise viivistasu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivistasu on maksu

kõrvalkohustus ning seega käsitletav samuti kohaliku maksuna.

LS § 188 ega ka teistest asjakohastest viidetest ei nähtu, et viivistasu määramine on välistatud

juhul, kui sõiduk on pargitud parkimiskorralduse nõudeid eirates.

Samuti ei ole viivistasu määramine välistatud asjaolu tõttu, et samas asjas on määratud

hoiatustrahv parkimiskorralduse nõuete eiramise eest.

5.4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 16.03.2005 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-05

asunud seisukohale, et parkimistasu määramine on välistatud siis, kui nimetatud kohas ei tohi

üldse parkida, sest sellises kohas parkimise eest ei saa nõuda parkimistasu ja sellest tulenevalt

on välistatud ka viivistasu määramine.

Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud otsused seda teemat analüüsinud järgmiselt:

„Tasulise parkimise ala kehtestamine tähendab selle ala kehtestamist, mille piires on üldjuhul

lubatud parkida üksnes raha eest. Kohalik omavalitsus ei saa lubada parkimist ja nõuda selle

eest raha seal, kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud.

Keegi ei saa parkimistasu maksmisega osta õigust parkida selleks keelatud kohas. Seetõttu ei

saa parkimistasu maksmata jätmise korral määrata ka viivistasu.

Keelatud kohas parkimise eest on LS §-ga 7437 ette nähtud rahatrahv, sõltumata sellest, kas

parkimistasu on makstud või pole makstud.“

Vastustaja soovib aga siinkohal osundada asjaolule, et käesoleva vaidluse tinginud asjaoludel

puudub poolte vahel vaidlus küsimuses, et kaebaja mootorsõiduk oli pargitud avalikul

tasulisel parkimisalal kohas, kus iseenesest oli lubatud parkida.

Vastustaja on seisukohal, et asjaolu, et mootorsõiduk oli pargitud sellisel kombel, et see oli

vastuolus liikluskorraldusvahendite nõuetega, ei välista viivistasu määramist.

Samuti ei välista viivistasu määramist asjaolu, et mootorsõiduki parkimisel liikluskorralduse

nõuete eiramise eest oli määratud ka hoiatustrahv.

Vastustaja hinnangul on siinkohal hoopis oluline asjaolu, et kohas, kus mootorsõiduk oli

pargitud, oli parkimine iseenesest lubatud. Sellest tulenevalt oleks kaebaja pidanud tasuma ka

parkimistasu ja selle tasumata jätmisel kuulus määramisele LS § 188 lõike 1 punktist 1

tulenevalt viivistasu.

5.5. Vastustaja leiab, et mootorsõiduki parkimisel avaliku tasulise parkimisalal ei ole

välistatud viivistasu määramine üksnes asjaolu tõttu, et mootorsõiduki parkimisel on rikutud

liikluskorralduse nõudeid. Vastustaja hinnangul tuleb vaadata siin hoopiski küsimust, kas

antud kohas oli lubatud parkida ja kas parkimisel kuulus tasumisele parkimistasu – need on

küsimused, millele käesolevas asjas tuleb vastata jaatavalt. Vastustaja hinnangul kuulus

sellest tulenevalt ka määramisele viivistasu.

5.6. Vastustaja soovib osundada ka asjaolule, et kaebuses toodud seisukohtade

aktsepteerimine tooks kaasa parkimiskorralduses segaduse, kuivõrd parkimisjärelevalvet

teostav isik peaks ühtlasi ka hindama, kas sõiduki parkimisel on järgitud liikluskorralduse

nõudeid.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt.

7. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1. 16.02.2013 kell 10:24 koostati Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 6 ees mootorsõidukile

Saab registreerimismärgiga xxxxxx viivistasu otsus (VTO) nr 0066010751 (edaspidi ka

vaidlustatud VTO), kuna parkimistasu on maksmata (tl 17).

7.2. Sõiduk Saab, registreerimismärgiga xxxxxx, parkis 16.02.2013 kell 10:24 Vana-Viru tn 6

aadressil Tallinna linnas tasulise parkimise piirkonnas parkimistasu maksmata ja oli pargitud

erinevalt parkimiskorralduseks fikseeritud teekattemärgistusega ettenähtust nurgeti (põiki

teeservaga), kuid asus osaliselt alal, mis oli ette nähtud parkimiseks. Kohus leiab, et eeltoodu

on tõendatud kaebaja enda seletuste ning esitatud fotode (tl 13 ja 15) alusel.

7.3. 15.02.2013 kell 2:41 koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet mootorsõidukile Saab

registreerimismärgiga xxxxxx, mis asus Tallinnas aadressil Vana-Viru tn 8 trahviteade nr

058060. Trahviteatest nähtub, et mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxxxx parkis keelatud

kohas, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 21 lg 4 p 2 sätestatud nõudeid (tl 14, 16, 62).

7.4. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et sõiduki Saab, registreerimismärgiga xxxxxx vastutavaks

kasutajaks on A.K. (vt registreerimistunnistus tl 12).

8. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas AS-l Ühisteenused oli õigus teha sõidukile Saab,

registreerimismärgiga xxxxxx, mis parkis 16.02.2013 kell 10:24 aadressil Vana-Viru tn 6,

viivistasuotsus arvestades, et sõiduk oli pargitud viisil, mida liiklusseadus ei lubanud (vt LS §

20 lg 3 ja 4) ning kaebuse esitajale oli tehtud 15.02.2013 LS § 21 lg 4 p 2 nõuete rikkumise

eest trahv (tl 14, 16, 62).

9. Kohus ei nõustu käesolevat asja lahendades kaebajaga kõigepealt selles, et lähtudes

Riigikohtu 16.03.2005 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-8-05 avaldatust ei oleks tohtinud

kaebuse esitajale viivistasu otsust teha, kuna kaebaja parkis liiklusseaduse nõudeid eirates,

millest tulenevalt oli parkimine keelatud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest nähtub, et mootorsõiduk registreerimismärgiga xxxxxx

parkis 15.02.2013 kell 02:41 keelatud viisil, ja talle määrati selle eest hoiatustrahv LS § 21 lg

4 p 2 sätestatud nõuete rikkumise eest. Kohus loeb ustavaks kaebuse esitaja väite, et

vaidlusaluse viivistasu otsuse tegemise ajaks (so 16.02.2013 kell 10:24) ei olnud sõidukit

vahepeal teisiti pargitud. Vastustaja ei ole kaebaja vastavaid väiteid ka vaidlustanud või

ümber lükanud. Seega oli sõiduk viivistasu otsuse tegemise endiselt pargitud samas kohas,

kus eelnevalt hoiatustrahvi tegemise ajal. Asjaolu, et VTO peale oli aadressiks kirjutatud

Vana-Viru tn 6 ja trahviteatele Vana-Viru 8 ei lükka eeltoodut samuti ümber, kuna üldteada

on asjaolu, et parkimiskohtadel puuduvad selged aadressid ning VTO-dele ja trahviteadetele

märgitakse tavaliselt lähim ametiisikule nähaolev aadress. Samuti puudub poolte vahel

vaidlus parkimiskoha ja viisi suhtes.

10. Kohus nõustub kaebajaga selles, et arvestades Riigikohtu 16.03.2005 kohtulahendis nr 3-

3-1-8-05 p-s 12 toodud seisukohta ei saa kohalik omavalitsus lubada parkimist ja nõuda selle

eest raha seal, kus parkimine on Liikluseeskirja või liikluskorraldusvahendiga üldse keelatud.

Käesoleval juhul nõustub kohus siiski vastustajaga ja leiab, et tegemist ei ole olukorraga,

mida on kirjeldatud eelpoolmainitud Riigikohtu lahendis. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei

tõenda kaebaja esitatud väärteomenetluse protokoll seda, et auto oli täielikult pargitud

keelualal. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu 16.03.2005 kohtulahendis nr 3-3-1-8-05

nimetatud keeluala all on silmas peetud konkreetselt liikluskorraldusvahenditega

parkimiskeelualaks tunnistatud kohta. Käesoleval juhul tunnistab kaebaja sisuliselt seda, et

auto et auto oli pargitud valel viisil. Asjaolu, et auto ei asunud täielikult parkimiskeelu alal,

näitavad ka käesolevas asjas tõendina fotod. Auto täielikku asumist parkimise keelualas ei

tõenda ka väärteomenetluses kaebajale määratud trahv, sest nimetatud otsuse alustes ei

käsitleta küsimust, kas kaebaja auto asus osaliselt tasulise parkimise alal. Asjaolu, et kaebajale

sellise parkimise eest tehti trahv LS § 21 lg 4 p 2 alusel, ei tähenda, et nimetatud trahviteatega

oleks haldusmenetlusele siduvalt tuvastatud viivistasu määramise aluseks olnud asjaolud.

Haldusmenetluses olulised asjaolud tuvastatakse vastavas haldusmenetluses ja seda on

vastustaja kohtu hinnangul teinud korrektselt fikseerides auto asukoha ja parkimiskella

näidud.

11. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käesoleval juhul prevaleerib väärtegu õiguslikult

tasulise parkimiskorra institutsiooni ees. Kaebaja on käesoleval juhul rikkunud nii

liiklusõiguse kui ka parkimise norme. Need erinevad normid kaitsevad erinevaid hüvesid,

mida üheaegse rikkumise puhul tuleb kaitsta vastavalt alusnormides ettenähtud korrale.

Käesoleval juhul on liiklusnormide kaitse eesmärgiks liiklusohutus ja parkimistasude

laekumise tagamine viivistasude määramist käsitlevate normide eesmärgiks. Ühestki

seadusest ei tulene, et alusnormide üheaegse rikkumise korral tuleks kaitsta ainult ühte

õigusaktidega soovitavat eesmärki jättes teise eesmärgi kaitseta. Seetõttu on kohtu arvates

kaebaja väide, et väärteoga seotud normid prevaleerivad parkimiskorra tagamisega seotud

normide ees, ilmselgelt ekslik.

12. Kohus leiab, et vastustaja väited sellest, et kaebuses toodud seisukohtade aktsepteerimine

tooks kaasa parkimiskorralduses segaduse, kuivõrd parkimisjärelevalvet teostav isik peaks sel

juhul ühtlasi hindama, kas sõiduki parkimisel on järgitud liikluskorralduse nõudeid, on

asjakohane ainult osaliselt. Parkimisjärelevalvet teostav isik peab viivistasu määramisel

kohtu arvates viivistasu määramiseks muude oluliste hulgas hindama ja välja selgitama, kas

tegemist on parkimiseks lubatud kohaga või mitte, sest vastasel juhul ei ole tal võimalik

langetada õiguspärast otsust. Kohus on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu eelpooltsiteeritud

otsusest, peab viivistasu määrav ametiisik viivistasu määramisel muuhulgas veenduma ka

asjaolus, et parkimiskohal ei ole parkimine liikluskorraldusvahenditega üldse keelatud.

Käesoleval juhul on parkimisjärelvalvet teinud isik tuvastanud, et kaebaja oli parkinud auto

parkimisalale (vähemalt osaliselt) ja jätnud selle eest tasumata. Seega ei oma

haldusmenetluses enam tähtsust, kas ülejäänud osa sõidukist asub parkimisalal või asus see

parkimiskeelualal.

13. Kõike eeltoodut arvestades ei ole vaidlustatud viivistasu otsus kohtu hinnangul

õigusvastane ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja tähtaegselt menetluskulude välja

mõistmiseks vajalikke dokumente kohtule esitanud ei ole ja menetluskulud jäävad

menetlusosaliste kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik