3-13-1742/13 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 14.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1742 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – A.T. Kohtuistungi toimumise aeg 14.10.2013, Tallinn. Resolutsioon Anda luba A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 14. detsembrini 2013. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Asjaolud ning taotluse sisu

1. 11.10.2013 esitas Politseija Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-le 25. A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega palutakse pikendada, kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole isiku väljasaatmine käesoleval ajal võimalik. A.T. keeldub koostööst ning tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi täitmisest, mistõttu on PPA 27.09.2013 Välisministeeriumi vahendusel palunud Armeenia Suursaatkonnalt abi isiku dokumenteerimisel.

2. A.T. (sündinud xx xx xxxx, Armeenias, Gori linnas) peeti PPA ametnike poolt kinni 17.08.2013 kell 14:15 Maardu linnas, Maardu Grilli kontrolli käigus. Selgus, et tegemist on Eestis ebaseaduslikult viibiva Armeenia Vabariigi kodanikuga, mistõttu pidasid PPA ametnikud isiku 48-tunniks kinni ja toimetasid PPA Ida politseiosakonna arestikambrisse. Kinnipidamisel isikul kehtivat isikut tõendavat dokumenti esitada ei olnud. Politseiamet pidas sama isiku kinni ka 12.10.1999 kui Eestis ebaseaduslikult viibiva välismaalase. Kinnipidamisel esitas isik endise NSVL passi nr xxxxxxxxx, mille kehtivusaeg lõppes 30. märtsil 1999.

Tallinna Halduskohtu 20.10.1999 otsusega nr 4-1337/99 karistati isikut 10-päevase haldusarestiga, mille lõppedes paigutati ta Tallinna Halduskohtu 30.10.1999. a otsusega nr 4-1377/99 väljasaatmislaagrisse ning saadeti 28.03.2000. a Eesti Vabariigist välja Armeenia Vabariiki. 2006. aastaks oli isik ebaseaduslikult tagasi Eesti Vabariiki saabunud ning esitas 13.02.2006 Kodakondsusja Migratsiooniametile (KMA) tähtajalise elamisloa taotluse. KMA 10.08.2006. a otsusega nr 20061198 keelduti isikule tähtajalise elamisloa andmisest, kuna isik esitas elamisloa taotlemisel valeandmeid. Isik kinnitas omakäeliselt, et ta on kodakondsuseta isik, kuid 2000. aastal on talle Armeenia Vabariigi Suursaatkonnast väljastatud tagasipöördumistunnistus, mille kohaselt on ta Armeenia Vabariigi kodanik. KMA 10. augusti 2006. a otsus nr 20061198 A.T.ile (C.) tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta on läbinud kohtulikud vaidlused ja jäetud jõusse. KMA koostas A.T.ile 13. veebruaril 2006. a ettekirjutuse nr 1010272722 Eestist lahkumiseks hiljemalt 19. veebruaril 2006. a. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 20. veebruaril 2006. a. 20. juunis 2007. a teavitas Välisministeerium KMA-d, et Armeenia Vabariigi Suursaatkond Varssavis on väljastanud A.T.ile tagasipöördumistunnistuse. Alates 21. juunist 2007. a on migratsioonijärelevalve inspektorid otsinud isikut erinevatel aadressidel, kuid isikut ei õnnestunud seni tabada.

3. Kuna A.T. ei täitnud 13. veebruari 2006. a lahkumisettekirjutust nr 1010272722, vormistas PPA isikule

17. augustil 2013. a lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli ja isik kuulus vastavalt VSS § 14 lg 1 ja §

15 lg 1 Eesti Vabariigist väljasaatmisele. Kuna isik viibib Eestis seadusliku aluseta, pidas PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist PPA väljasaatmiskeskusesse. 19.08.2013 andis Tallinna Halduskohus oma määrusega haldusasjas nr 3-13-1742 PPA-le loa A.T.i paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 19.10.2013.

4. 22.08.2013 toimunud vestlus käigus selgitas PPA ametnik A.T.ile, et tema dokumenteerimiseks peab PPA pöörduma Armeenia Suursaatkonna poole. Väljasaatmiseks vajalike dokumentide vormistamiseks oli isik nõus PPA-ga koostööd tegema. Samal kuupäeval teavitas PPA telefonitsi Vilniuses asuvat Armeenia Vabariigi Suursaatkonda Armeenia kodaniku kinnipidamisest väljasaatmise eesmärgil. Saatkond edastas tagasipöördumistunnistuse vormistamiseks vajaliku ankeedi, mis oli viivitamatult edastatud A.T.ile täitmiseks. A.T. keeldus tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi täitmisest, põhjendades oma keeldumist sooviga Eestisse elama jääda. 27.09.2013 pöördus PPA Välisministeeriumi vahendusel Armeenia Suursaatkonna poole palvega osutada abi isiku dokumenteerimisel, arvestades asjaolu, et A.T. keeldub PPA-ga koostööd tegemast. Käesolevaks ajaks ei ole PPA päringule vastust saanud.

5. Kohtuistungil märkis A.T., et ta ei soovi Eestist lahkuda.

Kohtu seisukoht

6. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Tulenevalt VSS § 14 lg-st 1 ja § 18 lg-st 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel ning väljasaatmine viiakse lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. VSS § 25 lg 1 kohaselt kui kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. VSS § 24 lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav kinnipidamiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud. Välismaalase kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks. VSS § 24 lg 2 sätestab väljasaadetava vabastamise kinnipidamiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole.

7. Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Arvestades, et isik on korduvalt saabunud Eestisse ebaseaduslikult ning alates 2006. aastast väljasaatmisest kõrvale hoidnud, on kohus veendunud, et A.T.i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid, kuna isik võib sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma, mis aga raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest viibib A.T. Eestis seadusliku aluseta ning tal puudub kehtiv reisidokument. A.T. keeldub koostööst reisidokumendi vormistamisel.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politseija Piirivalveameti taotluse ning annab loa A.T.i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isikud kohe kinnipidamiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik