2-13-20420/13 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-20420 Otsuse kuupäev

14. oktoober 2013 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagihind

Menetlusosalised ja nende esindajad

XXX hagi XXXvastu elatise vähendamise nõudes

825,57 eurot

Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA Biin ja Pihlakas, e-post: ahti.kuusevali@heta.ee);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: XXX (isikukood XX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

19. september 2013 Istungil osalenud isikud Hageja esindaja advokaat Ahti Kuuseväli, kostja XXX ja kostja esindaja XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Tallinna Linnakohtu 12.05.1999 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/4/28-2042/99 XXX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista välja XXX XXX kasuks elatis

150 eurot kuus alates 03.05.2013.

3. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Tallinna Linnakohtu 12.05.1999 otsusega tsiviilasjas 2/4/28-2042/99 mõisteti XXX XXX ülalpidamiseks välja elatis 3 000 krooni, ehk 191,73 eurot. Hageja on esitanud kohtule avalduse väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks kuni 100 euroni. Elatise väljamõistmise ajal 1999 aastal hageja töötas ning sai töötasu. Käesoleval ajal on hageja pensionär ning tema sissetulek on märgatavalt väiksem. Hageja põeb suhkruhaigust ja lisaks on veel kõrgvererõhu tõbi, mistõttu on täiendavad väljaminekud ravimitele. Hageja pensioni suurus on 607,22 eurot, mis on maksustatud tulumaksuga. Kätte saab hageja 550,26 eurot. Hageja kulutused ühes kuus on 420 eurot.

Kostja arvamus Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on töövõimetu, püsiva töövõime kaotus on 80 %. XXX sissetulekuks on pension 214,69 eurot kuus. Kostja vajalikud kulutused kuus on 1 115,59 eurot, millele lisandub veel mobiiltelefoni- , internetija prilli kulud. Oma haiguse tõttu on kostjal vajalik kulutada ravimitele umbes 120 eurot kuus. Samuti on hädavajalik osta uusi riideid ja jalanõusid. XXX on kasvult suur mees ning suuremad riided ja jalatsid maksavad ka rohkem. Lampjalgsuse tõttu on vajalik tihti vahetada jalatseid. XXX elab koos ema XXX, kelle sissetulekuks on pension 302,32 eurot kuus.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, hinnates asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurus või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõppemist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Tulenevalt Tallinna Linnakohtu 12.05.1999 otsusest on hagejal kohustus maksta oma täisealisele töövõimetule pojale XXX elatist summas 191,73 eurot kuus.

Elatise väljamõistmise ajal oli hageja sissetulek vastavalt kohtuotsuses märgitule 11 276 krooni, ehk 720,67 eurot. Hageja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo tõendi, mille kohaselt on tema pensioni suurus alates 01.04.2013 607,22 eurot kuus. Hageja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema kontole laekuv igakuine pension on 550,26 eurot. Hagiavalduses on hageja näidanud enda vajalikeks kuludeks 420 eurot. Pärast elatise maksmist jääb hagejale endale kätte 358,53 eurot, mis ilmselt ei ole piisav, arvestades hageja tava vajadusi. Asja menetlemisel selgus, et korterit kasutab hageja koos elukaaslasega, mistõttu tuleb eluasemekulud jagada pooleks. Samas ei ole hageja näidanud kulutusi riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele ja kultuuriüritustele, mida saab ka pidada vajalikeks kuludeks.

Kuigi kostja on näidanud enda vajalike kulude suuruseks 1 115,59 eurot kuus, mis mõne kuluartikli osas tuleb lugeda ülemäära suureks, vabaneb hageja täisealise isiku ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kohus asub seisukohale, et hageja on oma sissetulekust lähtuvalt võimeline maksma oma töövõimetule pojale elatist summas 150 eurot kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagejale jääb pärast elatise maksmist enda ülalpidamiseks 4 000 eurot.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik