2-10-45247/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-10-45247

Tsiviilasi

OÜ Featherie Invest hagi AS Ecometal vastu AS Ecometal

aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku

otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 12. juuni 2013 määrus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Featherie Invest määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Featherie Invest (RK:

11300484), lepinguline esindala vandeadvokaat Toivo Viilup;

Vastustaja

(kostja):

AS

Ecometal

(RK:

10592409),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher;

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 12. juuni 2013.a määrus muutmata

ja OÜ Featherie Invest määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulud

Määruskaebuse

menetlemisega

seotud

kulud

jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. OÜ Featherie Invest (hageja) esitas kohtusse hagi AS Ecometal (kostja) vastu AS Ecometal

aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks.

Viru Maakohus jättis 17. juuni 2011 osaotsusega hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus

tühistas 28. mai 2012 otsusega maakohtu otsuse täielikult. Ringkonnakohus tegi asjas uue

otsuse, millega rahuldas OÜ Featherie Invest hagi AS Ecometal vastu ning tuvastas, et

AS Ecometal aktsionäride 14. septembri 2010 erakorralise üldkoosoleku otsused on tühised

üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus jättis poolte

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus AS Ecometal kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus

jõustus 26. novembril 2012 Riigikohtu määrusega.

12. detsembril

2012

esitas

hageja

Viru

Maakohtule

avalduse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Hageja avalduse kohaselt on menetluskuluks hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv 3195,58 eurot (50 000 kr), apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv

3195,58 eurot ja õigusabikulud kokku 10 080 eurot, kokku 16 471,16 eurot. Lisaks palus

hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on lepingulise esindaja kulud

hageja eesmärki arvestades olnud osaliselt ebavajalikud. Tartu Ringkonnakohus rahuldas

28. mai 2012 otsusega hageja nõude seoses vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise korra

rikkumisega. Samas märkis ringkonnakohus, et ühe alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea

kohus teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Järelikult leidis

ringkonnakohus, et hageja alternatiivne nõue seoses vaidlusaluse otsuse mittevastavusega

headele kommetele oli üldse ebavajalik. Seega olid vajalikud ja põhjendatud ainult need kulud

õigusabile, mis seondusid otsuse tühisuse tuvastamise nõue menetlemisega. Esimese

alternatiivse nõude põhjendamiseks on kulunud 30% hagejale osutatud õigusabist ja teise,

mitteasjakohase ja perspektiivitu nõude peale 70%. Samuti on hageja esitanud väga suures

mahus asjasse mittepuutuvaid tõendeid.

24. mail 2011 toimus AS-i Ecometal aktsionäride korraline koosolek, millel osales ka hageja

esindaja. Üldkoosolekul kinnitati üle 14. septembri 2010 üldkoosoleku otsused ning valiti

nõukogu liikmeteks samad isikud. Selle üldkoosoleku otsuste kehtivust ei ole hageja

vaidlustanud. Seega muutus edasine menetlus hageja eesmärki arvestades ebavajalikuks ning

sisutühjaks. Hageja poolt oleks olnud mõistlik pärast uue üldkoosoleku toimumist hagi tagasi

võtta ning selle ajani kantud menetluskulud oleksid TsMS § 194 lg 4 alusel jäänud kostja

kanda seoses nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist. Järelikult on menetluskulude

nimekirjas ebavajalikud kulutused toimingutele, mis on tehtud pärast 24. maid 2011, ehk

kokku 27 tunni ja 5 minuti ulatuses. Perioodil 14. september 2010 kuni 24. mai 2011 on

menetluskulude nimekirja kohaselt hagejale osutatud õigusabi 39 tundi ja 20 minutit.

Arvestusega, et esimese, rahuldatud nõude, esitamiseks kulus sellest 30%, on õigusabi vajalik

ja põhjendatud maht 12 tundi.

Arvestades kohtuvaidluse sisu, milleks oli tegelikult ainult üldkoosoleku kokkukutsumise

protseduuri reeglitelevastavuse hindamine, on hageja kulutused õigusabile ebavajalikult

suured. Hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused õigusabile ei saa olla suuremad kui 30%

menetluskulude nimekirjas esitatust.

3. Hageja täiendavate seisukohtade kohaselt on õigusabikulud täies mahus põhjendatud ja

vajalikud. Kummastav on kostja väide, justkui saaks 24. mai 2011 üldkoosoleku

korraldamisega lugeda hageja nõude kostja poolt rahuldatuks. AS-i Ecometal aktsionäride

24. mai 2011 üldkoosolekul vastu võetud otsused ei oma asjas tähtsust. Vaidlustatud

üldkoosoleku otsuste nö üle kinnitamisega ei ole võimalik kõrvaldada üldkoosoleku

kokkukutsumise korra olulist rikkumist. Olukorras, kus kostja on ise asunud seisukohale, et

24. mai 2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega täitis kostja hagi esemeks oleva nõude,

tuleb kohtuvaidluse jätkamist (sh kassatsioonkaebuse esitamist Tartu Ringkonnakohtu 28. mai

2012 lahendi peale) käsitleda kostja poolt menetlusõiguste kuritarvitamisena.

Asjakohatu on kostja väide, et seoses ühe alternatiivnõude rahuldamisega on teine nõue

ebavajalik. Alternatiivnõuete esitamisel saabki rahuldada vaid ühe nõuetest. TsMS ei sisalda

mistahes eriregulatsiooni, mis võimaldaks TsMS § 370 lg 2 alusel alternatiivsete nõuete

esitamisel jätta menetluskulud sellisel juhul osaliselt hageja kanda. Tartu Ringkonnakohtu

28. mai 2012 otsusega jäeti poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus täies ulatuses

kostja kanda. Juhul, kui kohus oleks leidnud, et ühe alternatiivnõude menetlemisega seotud

kulu oleks tulnud kanda hagejal endal, siis oleks seda kohtulahendis sisalduvas

menetluskulude jaotuses märgitud.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 12. juuni 2013 määrusega OÜ Featherie Invest

avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras AS-le Ecometal

menetluskulud summas 11 181,11 eurot. Kohtunikuabi märkis ka, et määruse jõustumisest

alates kuni täitmiseni tuleb AS-il Ecometal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruse põhjendustes märkis kohtunikuabi, et poolte vahel puudub vaidlus riigilõivude

hüvitamise osas. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõivud kokku summas 6391,16

eurot. Kohtunikuabi analüüsis õigusabikulude arvet nr 120727 ning sellel märgitud õigusabi

toimingute ajakulu lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest:

1)

14.09.2010 hagiavalduse koostamine AS Ecometal aktsionäride 14.09.2010

erakorralise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes: ajakulu 3 h ja 40 min ja

15.09.2010 hagiavalduse täiendamine: ajakulu 1 h ja 25 min pidas kohtunikuabi täielikult

põhjendatuks.

15.09.2010

kliendi

kommentaaride

analüüs,

hagiavalduse

projekti

täiendamine: ajakulu 45 min luges kohtunikuabi kaetuks eelnimetatud ajakuluga, kuna

hagiavaldus ei olnud sedavõrd keeruka sisu ja nõudega, et seda tulnuks korduvalt täiendada.

2)

15.09.2010 taotluse koostamine AS Ecometal poolt esitatud kandeavalduse menetluse

peatamiseks, kõned Viru Maakohtu registriosakonnaga: ajakulu 1 h ja 35 min ja 10.10.2010

emailid ja kõned Viru Maakohtu registriosakonnaga seoses AS Ecometal kandeavalduse

menetlemisega: ajakulu 35 minutit jättis kohtunikuabi arvestamata, kuna nimetatud kulu on

seotud registriasja, mitte käesoleva tsiviilasja menetlemisega.

3)

20.09.2010 kõned Viru Maakohtuga seoses hagi tagamisega: ajakulu 10 min luges

kohtunikuabi ebavajalikuks. Hagiavaldus sisaldas ka hagi tagamise taotlust ja hageja

lepinguline esindaja on vandeadvokaadina ilmselgelt teadlik asjaolust, et hagi tagamise

taotlus lahendatakse viivitamatult ning kirjalikus menetluses ja telefonikõned kohtuga

menetlust ei kiirenda ega asja õiglasemalt lahendada ei aita. 22.04.2010 Viru Maakohtu

21.09.2010 hagi tagamata jätmise määruse analüüs, e-mailid kliendiga: ajakulu 15 min luges

kohtunikuabi põhjendatuks 6 min ulatuses. Kuna määrus hagi tagamata jätmise kohta

edasikaebamisele ei kuulu, ei olnud hageja esindajal põhjust kohtulahendit ka analüüsida.

4)

19.10.2010 emailid ja kõned kliendiga, nõupidamine kliendiga: ajakulu 3 h ja 30 min

jättis kohtunikuabi arvestamata. Teabevahetus, kõned ja nõupidamised kliendiga ei ole

tsiviilasja toimiku põhjal kontrollitavad. 02.06.2011 Viru Maakohtu 25.05.2011 kohtuistungi

protokolli analüüs, emailid kliendiga: ajakulu 30 min jättis kohtunikuabi arvestamata, kuna

protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline. Meilivahetus kliendiga ei

ole toimiku materjalide põhjal kontrollitav.

5)

18.10.2010 AS Ecometal kirjaliku vastuse analüüs: ajakulu 2 h ja 20 min luges

kohtunikuabi täielikult põhjendatuks. 16.-17.11.2010 seisukoha koostamine kostja kirjaliku

vastuse osas: ajakulu 7 h ja 20 min ja 18.11.2010 seisukoha täiendamine, komplekteerimine

ja edastamine: ajakulu 2 h rahuldas kohtunikuabi kokku 5 h ulatuses. Hageja seisukoht ei ole

õiguslikult

sedavõrd

keeruka

sisuga,

et

selle

koostamisele,

täiendamisele,

komplekteerimisele ning edastamisele kulub üle ühe tööpäeva. 14.-15.03.2011 seisukoha

koostamine kostja 20.12.2010 seisukoha osas: ajakulu 4 h ja 25 min jättis kohtunikuabi

arvestamata, kuna toimikus ei ole dokumenti, mille kohaselt oleks kohus kohustanud hagejat

esitama kirjalikku vastust (Riigikohtu lahendi 3-2-1-158-12 p-ga 12 analoogne olukord).

6)

28.03.2011 kostja 25.03.2011 seisukoha analüüs, emailid kliendiga: ajakulu 55 min

luges kohtunikuabi põhjendatuks 30 min ulatuses. Kostja ei esitanud uusi asjaolusid,

mistõttu oli hageja esindaja kostja seisukohtadega eelnevalt juba kursis.

7)

29.-30.03.2011 istungiks ettevalmistumine ja osalemine 30.03.2011 kohtuistungil:

ajakulu 9 h ja 25 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks 2 h ja 35 min ulatuses. Kohtuistungi

protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 35 min. Sama esindaja on hagejat esindanud

kohtumenetluse algusest peale olles pidevalt kursis menetluse senise käiguga, mistõttu ei

ole põhjendatud arvestada istungiks ettevalmistusele peaaegu tööpäeva (8 tundi).

Kohtunikuabi arvestas ettevalmistusajaks 1 h ja kohtuistungil viibitud ajaks 1 h ja 35 min.

24.-25.05.2011 istungiks ettevalmistumine ja osalemine 25.05.2011 kohtuistungil: ajakulu 8

h ja 25 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks kokku 4 h ulatuses. Kohtuistungi protokolli

kohaselt kestis istung 2 h. Kuna sama esindaja on hagejat esindanud kohtumenetluse

algusest peale, on ettevalmistusajaks põhjendatud 2 h ja kohtuistungil viibitud ajaks samuti 2

h.

8)

05.04.2011 taotluse koostamine Viru Maakohtu 30. märtsi kohtuistungi protokolli

täiendamiseks ja taotluse koostamine täiendava tõendi võtmiseks asja materjalide juurde:

ajakulu 1 h ja 45 min luges kohtunikuabi põhjendatuks 30 min ulatuses. Kohtuistungi

protokolli võimalike ebatäpsuste eest ei vastuta menetlusosaline, mistõttu ei ole

põhjendatud arvestada ka protokolli täiendamise taotluse koostamisele ajakulu. Taotlus

täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks on tavapärase ja lihtsa sisuga, selliste taotluste

koostamine on vandeadvokaadi tavapärane töö, mistõttu on põhjendatud ajakuluks 30 min.

9)

17.06.2011 Viru Maakohtu 17.06.2011 kohtuotsuse analüüs: ajakulu 30 min ja

14.-18.07.2011 apellatsioonkaebuse koostamine: ajakulu 7 h ja 10 min pidas kohtunikuabi

osaliselt põhjendatuks. Maakohtu otsus on 14-l lehel, sellest kohtuotsuse põhjendused 8-l

lehel. Apellatsioonkaebuse koostamisele eelneb maakohtu otsuse põhjalik analüüs ja seda

olukorras, kus kohus jättis enamuse hageja nõuetest rahuldamata. Apellatsioonkaebus on 14-

l lehel, õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Kohtunikuabi arvestab

maakohtu otsuse analüüsiks 2,5 h ja kaebuse koostamiseks 5 h (menetlusdokumendi maht

ning keerukusaste on sarnane hagiavaldusega), seega kokku 7,5 h.

10) 07.10.2011 kostja kirjaliku vastuse analüüs: ajakulu 30 min pidas kohtunikuabi

täielikult põhjendatuks.

11) 07.05.2012 Tartu Ringkonnakohtu istungiks valmistumine, seisukoha koostamine

kostja poolt esitatud täiendava tõendi asjakohasuse kohta: ajakulu 2 h ja 40 min pidas

kohtunikuabi põhjendatuks 2 h ja 30 min ulatuses, millest seisukoha koostamisele 1 h 30

min ja istungiks ettevalmistamiseks 1 h 08.05.2012 osalemine Tartu Ringkonnakohtu

istungil: ajakulu 5 h ja 50 min. Istungi protokolli kohaselt kestis istung 1 h ja 5 min. Kuna

Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-65-13 tulenevalt ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu

aja kulu, siis ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu.

12) 28.05.2012 Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2012 lahendi analüüs, emailid kliendile:

ajakulu 30 min pidas kohtunikuabi põhjendatuks 15 min ulatuses, kuna hageja

apellatsioonkaebus rahuldati ning maakohtu otsus tühistati täielikult.

13) 04.07.2012 kostja kassatsioonkaebuse analüüs ja positsioon: ajakulu 1 h pidas

kohtunikuabi põhjendamatuks. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata,

mistõttu puudus hagejal alus ja kohustus kaebust analüüsida ning seisukohta kujundada.

Eeltoodud analüüsi tulemusena on hageja põhjendatud ja vajalik õigusabi ajakulu kokku

31,933 h ja tunnihinnaks on märgitud 150 eurot. Seega on hageja lepingulisele esindajale

tehtud põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 4789,95 eurot (ilma käibemaksuta).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Featherie Invest esitas Viru Maakohtu 12. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse,

milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti Featherie Invest OÜ taotlus

lepingulisele esindajale tehtud kulude hüvitamiseks rahuldamata ning teha tühistatud osas uus

kohtumäärus, millega mõista AS-ilt Ecometal Featherie Invest OÜ kasuks välja täiendavalt

5290,02 eurot lepingulisele esindajale tehtud kulude katteks

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) oli kandeavalduse menetlemise peatamiseks taotluse koostamine otseselt seotud tsiviilasja

menetlusega, kuivõrd taotluse eesmärgiks oli peatada vaidlustatud üldkoosoleku otsuste alusel

kandemuudatuste tegemine äriregistrisse;

2) on kohtunikuabi määruse p-s 4 alusetult leidnud, et täiendav ajakulu koostatud

menetlusdokumendi arutelule kliendiga ning kliendi kommentaaridest lähtuvate täienduste

tegemisele 45 minuti ulatuses on põhjendamatu. Menetlusdokumendi koostamisel on

õigusteenuse lahutamatuks osaks suhtlus kliendiga;

3) esineb praktikas suurest töökoormusest tingituna sageli hagi tagamise küsimuse

lahendamisel

viivitusi.

Samuti

on

menetluspraktikas

tavapärane

töine

kontakt

menetlusosaliste ja kohtu vahel. Seega on kohtunikuabi alusetult jätnud rahuldamata taotluse

lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks 10 min ulatuses;

4) ei ole hagi tagamata jätmise määrus edasikaebe korras vaidlustatav, kuid menetlusosalisel

on alati võimalus taotleda hagi korduvat tagamist, sh sõltuvalt kohtu põhjendustest esitada

täiendavaid tõendeid ja argumente. Samuti soovib klient saada menetluse käigust jooksvalt

ülevaateid. Kohtunikuabi alusetult jätnud rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja

kulude hüvitamiseks 9 min (ehk 0,15 töötunni) ulatuses;

5) ei õigusta lepingulise esindaja kulude hüvitamata jätmist asjaolu, et kliendiga toimunud

teabevahetuse, kõnede ja nõupidamiste maht või ajaline kestvus ei ole toimiku materjalide

põhjal kontrollitav. Vastavaid kulutusi ja nende suurust tuleb kohtul hinnata siseveendumuse

alusel;

6) ei ole põhjendatud vähendada kostja kirjaliku vastuse osas seisukoha koostamiseks kantud

ajakulu. Kohtunikuabi ei sea kahtluse alla asjaolu, et koostatud seisukoha näol oli tegemist

mahuka dokumendiga, millele oli lisatud arvukalt uusi tõendeid;

7) on kohtunikuabi määruse p-s 12 avaldatud seisukohad ekslikud ning Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-158-12 suunised antud juhul kohaldamisele ei kuulu. Kassatsioonimenetluse

kuludega seonduv ei ole ülekantav menetlusele esimese astme kohtus, kus poolel on õigus

avaldusi, taotlusi, seisukohti ja tõendeid esitada omal äranägemisel kuni kohtu poolt selleks

antud tähtaja saabumiseni;

8) ei ole kohtunikuabi poolt kohtuistungiks ettevalmistumisel põhjendatuks peetud üks

töötund ilmselgelt piisav mitmesajal leheküljel paiknevate materjalidega tutvumiseks. Samuti

on arusaamatu, miks on kohtunikuabi pidanud erinevateks istungiteks valmistumisel

põhjendatuks erinevat ajakulu;

9) sisaldab istungiks ettevalmistumise ja seal osalemisega seotud ajakulu ka istungile

sõitmiseks kulunud aega, kui kohtuistung toimub väljaspool lepingulise esindaja igapäevast

tegevuskohta. Samuti ei ole millegagi põhjendatud kohtuistungil osalemise ajakulu

hüvitamisel üksnes kohtuistungi protokollis fikseeritud istungi kestvusest lähtumine. Viru

Maakohtu 30. märtsi 2011 eelistung pidi vastavalt kohtukutsele algama kell 11:00, kuid

istungi algus viibis kostja esindajast tingituna 25 min. Seega tuleks istungil osalemisega

seotud kulusid hüvitades lähtuda vähemalt kohtukutsel märgitud istungi algusajast;

10) on ebaõige kohtunikuabi väide, justkui ei vastutaks menetlusosaline protokolli võimalike

ebatäpsuste eest. TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud

menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes.

Protokollis sisalduvale ebatäpsusele reageerimiseks on menetlusosalisel võimalik esitada

taotlus protokolli parandamiseks;

11) on arusaamatu kohtunikuabi järeldus, mille kohaselt õigustab ajakulu vähendamist

asjaolu, et tõendite asja juurde võtmise taotluste koostamine on eelduslikult vandeadvokaadi

tavapärane töö. See ei tähenda, et vastavaid toiminguid võiks teha kiirustatult;

12) ei ole jälgitavad määruse p-s 18 ja 19 avaldatud seisukohad. Lepingulise esindaja ajakulu

on vähendatud marginaalselt 10 minuti võrra. Seejuures on kohtunikuabi lugenud maakohtu

otsuse analüüsiks vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 2,5 h ning seda olukorras, kus hageja

ise on vastava ajakulu suuruseks avaldanud 0,5 h;

13) kajastab kohtulahendi analüüsi ka suhtlust kliendiga. Kuigi kohtulahend oli hagejale

soodne, tuli lepingulisel esindajal hagejale selgitada vastaspoole võimalusi kohtulahendi

vaidlustamiseks,

kohtulahendi

võimaliku

jõustumise

ajalist

perspektiivi

ning

ka

menetluskulude hüvitamisega seonduvat;

14) ei ole hageja taotlenud kostja kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega seoses kantud

kulutuste hüvitamist, vaid üksnes selliste kulude hüvitamist, mis kaasnesid esitatud

kassatsioonkaebusega tutvumisega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 seisukohad ei välista

sedalaadi kulude hüvitamist, kuivõrd mõistlikult lepinguliselt esindajalt ei saa eeldada

menetluse käigus esitatud menetlusdokumendi ignoreerimist.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. AS Ecometal vaidles määruskaebusele vastu. Kostja palus jätta määruskaebuse

rahuldamata, kuna kohtunikuabi määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) ei ole maakohus hageja õigusabi kulude vajalikkust ja põhjendatust hinnates

diskretsioonipiire ületanud, mistõttu puudub kõrgema astme kohtul võimalus õigusabi kulude

põhjendatust ümber hinnata. Samuti nõustub kostja maakohtu määruses esitatud väidetega

hageja menetluskulude põhjendamatuse kohta;

2) jääb kostja oma varasema seisukoha juurde, et hageja on ise kohtuvaidluse tarbetult pikaks,

mahukaks ja keeruliseks ajanud, tekitades endale põhjendamatuid ja ebavajalikke kulutusi

õigusabile. Hageja jätkas menetlust pärast oma eesmärgi saavutamist ning esitas asjakohatu

alternatiivse nõude;

3) ei ole asjakohane hageja väide, et registriasjas tehtud taotlus seondus käesoleva vaidluse

esemega. Kuna vaidlusalune toiming ei olnud tehtud käesoleva tsiviilasja raames, ei ole

registriasja menetluses tehtud kulutused käesolevas tsiviilasjas hüvitatavateks kuludeks;

4) oli ajakulu hageja seisukoha koostamiseks kostja vastuse osas osaliselt põhjendamatu ja

ebavajalik. Hageja seisukohad kordasid osaliselt hagis esitatut ning lisaks oli suur osa

menetlusdokumendile lisatud tõenditest asjakohatud;

5) ei saanud põhjendatud ajakulu kostja 25. märtsi 2011 menetlusdokumendi analüüsiks

saanud olla pikem kui pool tundi, kuna kostja jäi oma varem esitatud seisukohtade juurde;

6) leides määruse p-des 18, 19 ning 21, et vastavate toimingute põhjendatud ajakulu on 10

minuti võrra väiksem, kui nähtub hageja menetluskulude nimekirjast, on kohus rakendanud

oma diskretsiooniõigust. Kostja leiab, et diskretsiooni on kohaldatud õigesti ning seetõttu ei

saa kõrgema astme kohus neid järeldusi ümber hinnata;

7) on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-65-13 p-s 17 sõnaselgelt öelnud, et TsMS §-d 174 ja 175

ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise

lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest;

8) on hageja esindaja ajakulu 28. mai 2012 ringkonnakohtu otsuse analüüsiks põhjendamatult

suur, arvestades otsuse põhjendava osa pikkust. Kohtuotsuse kirjeldav osa koosnes senise

menetluse kokkuvõtetest, millega menetlusosalised on juba tuttavad;

9) ei ole kassatsiooniga tutvumine enne selle menetlusse võtmist vältimatult vajalik õigusabi

toiming ning seetõttu ei kuulu selle kulu vastaspoole poolt hüvitamisele.

7. Viru Maakohtu kohtunikuabi (hilisem kohtujurist) määruskaebust ei rahuldanud ja andis

selle TsMS § 663 lg 6 alusel 3. septembril 2013 lahendamiseks üle maakohtu kohtunikule.

Viru Maakohtu kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust

maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks menetluskulude jaotamise ega ka

summalise kindlaksmääramise osas. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS

§ 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Maakohus on nii asja keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud

menetlustoimingute hulka ja mahtu oma määruse põhjendustes analüüsinud ning nendega ka

arvestanud.

9. Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel nõuetekohaselt analüüsinud hageja

õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates menetluskulude vastavust asja

keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks

lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda

hageja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654

lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega muuhulgas selles, et taotluses näidatud

ajaliselt hilisemate menetlustoimingute ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega

on alust pidada ülepaisutatuks, kuna lepinguline esindaja on olnud vaidluse asjaoludega

jooksvalt kursis.

10. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus, et üldjuhul peaks asja

materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra

selgitamine, olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate

toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea

ringkonnakohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule

menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised

õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad

ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel muuhulgas arvestada

ka seda, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus

esindamisega, s.o kohtule menetlusdokumentide esitamisega ja kohtuistungitel osalemisega.

11. Ringkonnakohus leiab lisaks, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja

vajalikkuse

hindamisel

kohustust

analüüsida

minutilise

täpsusega

iga

üksiku

õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud Viru Maakohus.

Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Tsiviilasjas nr 2-10-45247 toimunud vaidlust ei ole alust pidada

keskmisest keerukamaks ja tõendite või menetlustoimingute hulga poolest tavapärasest

mahukamaks asjaks. Ka menetluse kestus ei olnud tavapäratult pikk (hagi esitati 20.09.2010

ja lõpplahend asjas jõustus 26.11.2012, seega kestis menetlus pisut üle kahe aasta). Seega ei

anna maakohtu määruse muutmiseks alust ka määruskaebuse esitaja seisukohad, et ühele või

teisele õigusabitoimingule kulunud aja hindamisel on maakohus olnud oma põhjendustes

ebajärjekindel, kuna tervikuna on õigusabile tehtud kulutusi hinnatud põhjendatult ja

diskretsiooniõiguse piires.

Eeltoodust lähtudes nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja põhjendatud ja

vajalikuks õigusabikuluks tuli käesolevas asjas lugeda 4789,95 eurot (ilma käibemaksuta).

12. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/