2-13-13195/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-13195

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi Tiina Palk ja Stewe Palk vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tiina Palk määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja 1): Tiina Palk (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 10. juuni 2013 määrus tühistada.

2. Teha asjas uus määrus, millega Tiina Palgi taotlus riigi

õigusabi saamiseks rahuldada ja anda Tiina Palgile riigi

õigusabi

tema

esindamiseks

tsiviilkohtumenetluses

tsiviilasja nr 2-13-13195 läbivaatamisel.

3. Tiina Palgile on antud riigi õigusabi kohustusega

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses kuue

osamaksena. Osamaksete suurused ja hüvitamise täpse

korra määrab kohus kindlaks pärast asjas lõpplahendi

jõustumist.

4. Tiina Palgi määruskaebus rahuldada.

5. Käesolev määrus toimetada kätte taotlejale, saata

teadmiseks Rahandusministeeriumile ning edastada RIS-i

kaudu advokatuurile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohtu menetluses on Bigbank AS-i hagi Tiina Palk (kostja 1, taotleja) ja Stewe

Palk vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi kohaselt on T. Palk põhivõlgnik ja S. Palk

käendaja. 24. mail 2013 esitas T. Palk kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotleja

soovib riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotluse

põhjenduste kohaselt puudub taotlejal juriidiline haridus ning kogemus kohtumenetluses

toime tulemiseks, samuti varaline võimalus esindaja palkamiseks. Kuna kostja 1 majanduslik

olukord on väga ebastabiilne, vajaks ta esindaja abi, et saada soodsamat kokkulepet hagejale

võla tasumiseks.

2. Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2013 määrusega T. Palgi taotluse riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata ja andis 14-päevase täiendava tähtaja hagile vastamiseks.

Määruse põhjenduste kohaselt ei anta Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi

õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et

taotleja ei vaidle hagile vastu, vaid soovib soodsat kokkulepet võlgnevuse tasumiseks.

Haginõude tunnistamise korral, ei ole vajalik riigi õigusabi korras esindaja määramine. Ka

maksegraafiku kokkuleppimisel ei ole tegemist juriidiliselt niivõrd keeruka olukorraga, mis

vajab taotlejale tingimata riigi arvel advokaadi määramist. Seega on taotleja ise võimeline

oma õigusi kaitsma. Samuti ei oleks antud juhul alust isikut täielikult vabastada riigi õigusabi

eest tasumisest, seega kaasneks taotluse rahuldamisega taotlejale täiendavad kulud, mis tuleb

riigile hüvitada seoses õigusabi määramisega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. T. Palk esitas Tartu Maakohtu 10. juuni 2013 määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja määrata enda õiguste kaitseks riigi õigusabi.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) vajaks T. Palk siiski riigi õigusabi, kuna tal puuduvad enda esindamiseks vajalikud

teadmised ja oskused. Taotlejal puudub juriidiline haridus ja piisav väljendusoskus. Seda

näitab ka riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmine;

2) ei võimalda taotleja majanduslik olukord õigusabi eest tasuda. Kutsehaiguse tõttu ei saa

taotleja enam töötada. T. Palk kasvatab kahte alaealist last, üürib üksi oma perele elukohta

ning katab kõik kulud, puudub isiklik elamispind või muu vara. Lähedastelt sugulastelt abi

paluda ei saa, kuna nad on surnud. Laste isast on taotleja lahus ning isa toetab lapsi

minimaalselt. Käendaja S. Palgil on samuti alaealised lapsed ning puudub väärtuslikum vara;

3) on hageja nõude puhul intressid liiga kõrged ja ületavad mitmekordselt laenatud summat.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Maakohtu 10. juuni 2013 määrus tuleb tühistada

RÕS § 7 lg 1 p-i 1 ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus rahuldab T. Palgi

määruskaebuse ja teeb TsMS § 667 lg 2 esimese lause kohaselt asjas ise uue määruse.

5. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu määruse põhjendustega riigi õigusabi andmisest

keeldumise osas. Maakohus on valesti kohaldanud RÕS § 7 lg 1 p-i 1 ja leidnud, et kuna

kostja 1 soovib vaid soodsat kokkulepet võlgnevuse tasumiseks, ei ole talle riigi õigusabi

määramine vajalik, kuna isik suudab ise oma õigusi kaitsta. Riigi õigusabi taotlusest ja

28. juunil 2013 esitatud määruskaebuse põhjendustest lähtuvalt on T. Palk soovinud riigi

õigusabi muuhulgas ülikõrge intressimäära vähendamiseks. Tegemist võib olla TsÜS § 86

kohaldamise juhtumiga, mille puhul ei saa ilma õigusteadmisteta isikult oodata, et ta suudaks

ise oma õigusi kaitsta.

Maakohus on ka ekslikult asunud seisukohale, et kostja 1 on haginõuet tunnistanud. Toimiku

materjalidest nähtuvalt ei ole kostjad veel hagile vastanud.

6. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha T. Palgi riigi õigusabi taotluse osas. RÕS § 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse kohaselt elab T. Palk koos kahe alaealise lapsega.

Tema kuue kuu keskmine töötasu on 859 eurot kuus, lisaks saab taotleja pensioni 140,81

eurot kuus ja puudetoetust 47,05 eurot kuus. Taotleja alaealised lapsed saavad kumbki

sotsiaaltoetust 19 eurot kuus. Seega on taotleja ja tema perekonnaliikmete keskmiseks

sissetulekuks kuus 1084,86 eurot. Taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete

vältimatud püsikulutused ühes kuus on korteri üür summas 300 eurot, kommunaalkulud

keskmiselt 170 eurot, kulutused toidule 400-500 eurot, kulutused transpordile kokku 68 eurot

(45 eurot ühe lapse koolibuss, 6 eurot ja 17 eurot kuupiletid), sidekulud 30 eurot, kultused

tervishoiule 25-40 eurot. Muude vältimatute püsikulude hulka kuulub taotlejal elekter 35-40

eurot, internet 13 eurot, laste ekskursioonid 30+30 eurot, riided ja jalanõud 100-200 eurot.

RÕS §-s 7 toodud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine.

Esitatud andmetest nähtub, et taotleja ei ole täielikult maksejõuetu, kuid tema sissetulekuid ja

vältimatuid püsikulutusi arvestades oleks asjatundliku õigusteenuse eest tasumine tema jaoks

ülemäära raske. Ringkonnakohus annab taotlejale tema majanduslikku seisundit ning vaidluse

iseloomu arvestades riigi õigusabi. Kuna taotlejal on olemas regulaarne sissetulek, tuleb talle

riigi õigusabi anda RÕS § 8 p-i 3 alusel kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi ja

kulud. Taotleja majandusliku seisundit arvestades peab ringkonnakohus põhjendatuks riigi

õigusabi tasu ja kulude hüvitamist täies ulatuses kuue osamaksena. Osamaksete suuruse ja

hüvitamise täpse korra määrab kohus kindlaks pärast asjas lõpplahendi jõustumist, kui on

selgunud riigi õigusabi kulutuste suurus.

7. Määruskaebuses on taotleja avaldanud, et ei saa kutsehaiguse tõttu enam töötada.

Ringkonnakohus selgitab taotlejale, et kui tema majanduslik olukord menetluse jooksul

halveneb, võib ta RÕS § 25 lg 3 alusel esitada kohtule taotluse õigusabikulude hüvitamise

ulatuse ja osamaksete suuruse muutmiseks.

8. RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 teise lause kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi

kaevata.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/